Búgin Qazaq KSR-iniń eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri, «Túrki álemine sińirgen eren eńbegi úshin» syılyqtarynyń ıegeri, «Parasat» ordenimen jáne birneshe medaldar ıesi Rahmanqul Berdibaıdiń týǵan kúni.
Ádebıettanýshy 1927 jyly 2 jeltoqsanda Ońtústik Qazaqstan oblysyndaǵy Túrkistan aýdanynyń Kókish aýylynda dúnıege kelgen. Ol óziniń jumys istegen jyldarynda 32 myń kitap jáne myńnan astam maqala jarııalaǵan.
Ol «Qazaq tarıhı jyrlarynyń máseleleri», «Folklor shyndyǵy», «Qazaq folklorıstıkasynyń tarıhy», «Qazaq folklorynyń poetıkasy», «Qazaq folklorynyń tıpologııasy» sekildi irgeli akademııalyq zertteýlerdiń jazylýyna jetekshilik jasap, osy zertteýlerdiń negizgi taraýlaryn jazysty. Sondaı-aq ótken zamannan qalǵan murany ádil zerttep, baǵalaýdyń ornyna onyń bárin ádebıettiń «altyn qoryna» qosýdy usynady.
Rahmanqul Berdibaı jazǵan alǵashqy maqalalarynan bastap-aq qazaq halqynyń taǵdyry onyń tiliniń taǵdyrymen tikeleı baılanysty ekenin ashyna kótergen.
Memleket qaıratkeri, etnograf Ózbekáli Jánibekov óz esteliginde bylaı degen bolatyn: «Áli esimde, maǵan Ortalyq Komıtetke hatshy bolyp saılanysymen arada on kún ótpeı jatyp, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń plenýmynda sóıleýge týra kelgen edi. Rahmanqul Berdibaı sol kezdesýde zııaly qaýymnan birinshi bolyp Naýryz meıramyn atap ótý jóninde másele qoıǵan bolatyn».
Rahmanquldyń shyǵarmashylyq joly – ultqa ádebıet, mádenıet, ǵylym arqyly qyzmet etýdiń jarqyn kórinisi. Ulttyq rýh, sol rýhty ulyqtaý onyń búkil eńbekteriniń negizgi sarynyn quraıdy.
«Adyrna» ulttyq portaly
