Rejısser Bolat Uzaqov: Jeń ushynan jalǵasqan jemqorlar jaıynda kórsetýdi oılap júrmin

1667
Adyrna.kz Telegram

Taıaýda Dýman Ramazannyń «Joshy han» spektaklin sahnalaǵan teatr rejısseri Bolat Uzaqov osy taqyrypqa qalaı kelgenin aıtyp, shyǵarmashylyq tolǵanystarymen jáne óziniń bolashaq josparymen bólisedi.

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Qalıbek Qýanyshbaev atyndaǵy memlekettik akademııalyq mýzykalyq-drama teatrynyń qoıýshy-rejısseri Bolat Uzaqovtyń «Adyrna» ulttyq portalyna bergen suqbatyn nazarlaryńyzǵa usynamyz.

«MENI EShQAShAN OSYLAI QORLAǴAN EMES!»

- Bıylǵy jazda tusaýkeseri ótken «Joshy han» spektakli halyqtyń ystyq yqylasyna bólenip jatyr. Tipti, el prezıdenti de qoıylymdy tamashalap, izgi tilegin bildirdi. Áserińiz qandaı boldy?

- Alǵan áserdi sózben jetkizý qıyn. Óıtkeni, Qasym-Jomart Kemeluly teatrǵa kúnde kelip jatqan joq. Prezıdentimizdiń bul  saparyn ónerge degen qurmeti dep túsindim. «Joshy han» spektakline kelýi elimizdiń ótkenine, halqymyzdyń tarıhyna qurmetpen qaraıtynyn taǵy bir dáleldedi. Memleket basshysy qazaq halqynyń saqtalyp qalýyna kóp úles qosqan tarıhı tulǵalarymyzǵa degen izetin kórsetti. Meniń qýanýymnyń bir sebebi de osy. Ol kisiniń teatr ónerine degen kózqarasyn burynnan bilemin. Sebebi, senattyń spıkeri bolyp júrgen kezinde «Muqaǵalı» spektakline kelip, osylaı jyly lebizin bildirip ketken bolatyn.

Jalpy «Joshy hannyń» sahnalanýyna Qasym-Jomart Kemelulynyń alǵashqy joldaýy qatty áser etti. Sol joldaýynda prezıdentimiz «tarıhymyzdy 550 jyl dep shektemeıik, bizdiń elimizdiń tarıhy sonaý Altyn Ordadan bastalýy kerek. Osyǵan baılanysty fılmder túsirilip, spektaklder qoıylýy tıis» dep aıtqan edi. Sol kezde men birden Dýman Ramazanǵa habarlasyp, daıyndalyp Joshy han, Altyn Orda týraly bir spektakl qoıaıyq dep aıtqanmyn. Sáti túsip «Joshy han» bıyl kórermenge jol tartty.

- Tarıhı qoıylymdardy jıi sahnalaısyz. Ondaǵy maqsatyńyzdy aıtyp berseńiz?

- Qazaqtyń el bolyp qalyptasýyna kóp úles qosqan, eńbek sińirgen handar týraly spektaklder qoıýdy Astana qalasyna kelgen jyldary josparlap edim. Sol josparymdy Kenesarydan bastap iske asyryp kelemin. Handar týraly qoıylymdardy qoıý týraly oı 97-98 jyldary týyndaǵan bolatyn. Ol jyldary bárimiz qoǵamdyq kólikpen júremiz. Men ózim ońtústikten kelgenmin, basqa adamdarmen qazaqsha sóılesip tursam, bir orys áıel ojyraıa burylyp qarap «Eı, razgovarıvaete na chelovecheskım ıazyke!» dep buıyra sóılegende qanym basym shapty. Dál osy kúnge deıin ulttyq namysyma eshkim bulaı tımegen, meni eshqashan osylaı qorlaǵan emes! Osy jerdiń ıesi bizge óz tilimizde sóıleýge tyıym salatyndarǵa men qalaı qarsy shyǵa alamyn degen oı maza bermedi. Teatrda júrgendikten ulttyq namys pen rýhty kóterý úshin qazaqtyń tarıhynan habar beretin qoıylymdardy sahnalaý arqyly kúresý kerekpin dep sheshtim. Sodan keıin qazaqtyń sońǵy hany ári osy Aqmola úshin kúresip hanyn tókken Kenesaryǵa táýelsizdik alyp, el bolǵan kezde nege bir eskertkish qoımasqa dep Kenesarydan bastadym. Halyqqa aty tanys Abylaı, Kereı men Jánibek handar qoıylǵan soń báriniń arǵy atasy Joshy hanǵa da kezek keldi. Maqsatym – jumysym arqyly ulttyq namysty kóterý. Biz ulttyq namysymyzdy joǵaltyp jatyrmyz. Ulttyq rýhty kóteretin qandaı qural bar, sonyń bárin qazir jedel túrde qolǵa alýymyz kerek. Nege bizdiń kóp adamdarymyz ana tiline kóńil bólmeıdi? Sebebi, olardyń ulttyq namysy joq. Urpaǵymyz namystanbaıdy. Baıaǵydaı «malym – janymnyń sadaǵasy, janym – arymnyń sadaqasy» deıtin ustanymdy qaıtarý kerek halyqqa. Ótkenin, tarıhyn, ult bolyp saqtalýymyzǵa janyn bergenderdi bilmese, ulttyq namys qaıdan keledi? Ózge ulttyń jigitine turmysqa shyǵyp jatqan qyz júreginde ulttyq rýhy bolsa ketpes edi, jigitterimiz basqa ulttan qyz almaýshy edi...                                                                    

Tarıhty nege sahnalaı beresiz deıtinder de az emes. Ásirese «Joshy han» spektaklin aıaqtan shalýshylar kóp boldy. Psıhologııalyq turǵydan aýyr tıdi. Degenmen, tusaýkeserine prezıdentimizdiń ózi kelip izgi tilegin bildirgendigi, sońynyń jaqsy nátıjemen aıaqtalǵany qýantty.

«AShARShYLYQ TÝRALY SPEKTAKL QOIǴYM KELEDI»

- 2 jyl buryn «teatrǵa kelse de qoıylymdy túsinbeı otyratyn kórermender kóbeıip ketti» dep pikir bildirgen ekensiz. Al qazir teatrǵa kelýshilerdiń suranysy men qyzyǵýshylyǵy ózgerdi me, qalaı oılaısyz? 

- Jasyratyny joq, kóp adamdar teatrǵa komedııa izdep keledi. Astarly drama, tragedııa kórip otyryp túsinbeıdi. Al qazir ózgergen be, joq pa aıtý qıyn. Odan buryn teatrdyń qoǵamdaǵy ornyna baǵa berip alý kerek. Óıtkeni qazir bizde teatr kóbeıip ketti. Eki adam birigip te «teatrmyz» dep shyǵa beredi. Osynyń saldarynan ultqa, búgingi qoǵamǵa kerek dúnıege emes, arzan kúlkige qurylǵan qoıylymdarǵa halyqtyń nazary aýyp ketti. Kórermenderdiń teatr týraly túsinigin buzyp aldyq dep oılaımyn. Teatr ádebin mektep kezden oqyta bastaý qajet. Ádebıettiń basqa salalarynan dramanyń qandaı aıyrmashylyǵy bar ekenin, elimizdegi jáne sheteldik dramatýrgter týraly habardar etetin baǵdarlama bolýy kerek. Ustazym Qadyr Jetpisbaev aıtpaqshy, batystyń damyǵan elderinde balalaryn es bile bastaǵanda shirkeýge aparyp dinin túsindiredi, sodan keıin teatrǵa aparyp diliń dep túsindiredi eken. Sony túsinip ósken bala teatrdyń daıyn kórermeni bolyp shyǵady. Osylaı bolsa, bizdiń kórermenniń deńgeıi ósip, suranysy da basqa bolar edi. Búgingi kúni halyqtyń turmysy onsyz da tómen, tragedııa emes komedııa qoıý kerek deıtinderde joq emes. Olarǵa aıtarym – teatr kóńil kóterip ketetin oryn emes, adamǵa oı salatyn, ár adam «men kimmin?» degen suraqty shyqqan soń ózinen suraıtyn oryn. Bizge sondaı dárejedegi kórermenderdi daıyndaý qajet.

- Kórermenge usynatyn qoıylymdy qandaı krıterııge baılanysty tańdaısyz? Álde áýel bastan-aq avtormen aqyldasyp, qandaı dúnıelerdi qamtý kerek ekenin aıtasyz ba?

- Qoıylymdardy tańdaǵanda qazaqqa ne aıta alamyz, búginge kerek qandaı qundylyqtardy taqyryp arqyly bere alamyz – eń birinshi ustanymym osy. Ekinshiden, jalpy adamzatqa, qandaı ultqa bolsa da áser etetin adamı qundylyqtarǵa nazar salamyn. Eger avtorlary tiri bolsa aqyldasyp, qaı jerde qandaı oı aıtylý kerek ekenine kelisemiz. Al buryn jazylǵan álemge áıgili dramatýrgııa bolsa qoıamyn degen adamǵa qundylyqtar jetip artylady.

- Aldaǵy ýaqytta taǵy qandaı tarıhı spektakl qoıý josparyńyzda bar?

- Sharshaǵan kezde qaljyńdap endi tarıhty sahnalamaımyn dep edim. Biraq qazaqta aıtady ǵoı «at baspaımyn degen jerin úsh basady» dep. Sol sekildi aldaǵy ýaqytta 1931-33 jyldardaǵy Asharshylyq týraly spektakl qoıǵym keledi. Sebebi, bul qyrǵyn óziniń tarıhı baǵasyn almaǵanyna ishim ashıdy. Ádeıi ultty jer betinen joıý úshin jasalǵan surqııa jospar ekeni ashyp aıtylmaı keledi. Osyǵan baılanysty oqyǵandarymmen tarıhı derekterge súıene otyryp, kórgen adam beı jaı qala almaıtyndaı qoıylym qoıý oıda bar. Birneshe komedııa sahnalaý da josparda bar. Jeń ushynan jalǵasqan jemqorlar jaıynda kórsetýdi oılap júrmin.

«AKTERǴA ÓZ RÓLINIŃ SOAVTORY BOLÝǴA KÓMEKTESÝ KEREK»

- Qoıylymdy sahnalaý barysynda tehnıkalyq jabdyqtalý jaǵynan qıyndyqtar týyndaı ma?

- Árbir qoıylymnyń óz qıyndyǵy bar. Buryn eski teatrda sahnamyz tar ári tehnıkalyq jaǵynan kóp qıyndyq kóretinbiz. Qazir úlken teatrǵa aýystyq, sahnamyz burynǵymen salystarǵanda jer men kókteı. Tehnıkalyq múmkindikteri de burynǵydan áldeqaıda joǵary. Degenmen, álemdegi órkenıetti elderdiń qoıylymdaryndaǵy halyqqa áser etetin tehnologııalyq múmkindikter áli de bolsa bizge jetispeıdi. Bolashaqta osyǵan basa nazar aýdarý qajet. Onyń barlyǵy qarjyǵa kelip tireledi. Ár qoıylymǵa túrli shamadaǵy dekoraııa men rekvızıtter qajet bolady. Ár kórinistiń sheshimin negizgi kórinispen jalǵastyryp turatyndaı etip jasaý – maqsatymyz. Mysaly, sońǵy qoıylǵan «Joshy han» tarıhı dramasynda kórinister kóp bolǵandyqtan, dekoraııalardyń, sahnalyq kórinisterdiń aýysýy  utymdy, áserli ári maǵynaly bolyp, spektakldiń negizgi ıdeıasyn joǵaltpaı órbitý jaǵynan basqa spektaklderge qaraǵanda kúrdelirek boldy. Qoıylymdy beıne taspalar arqyly tolyqtyryp edik, sony áli de bolsa jetildirý kerek ekenine kózimiz jetti. Onyń bári qarajatqa tirelip, ary qaraı asa almaı qaldyq.

- Rólge saı keletin akterlardy qalaı tańdaısyz? Rólderin sátti alyp shyǵýlary úshin qandaı tapsyrmalar men keńester aıtasyz?

- Teatrdaǵy akterlardyń 90 paıyzynyń akterlyq múmkindikterin bilem desem artyq aıtqandyq emes. Sondyqtan ról bólgen kezde qatty qınalmaımyn. Biraq, osy joly Joshynyń rólin kimge beremin dep biraz oılandym. Jas bolsa da Qaıyrjan Sadyqovqa senip tapsyryp, qatelespegenime kózim jetti. Keıipkerler sátti shyǵý úshin akterlarǵa rejısser spektakldiń ne týraly bolatynyn, qaı jerine den qoıý kerek ekenin túsindirý kerek. Men ózim solaı jasaımyn. Basynan bastap bárin jınap alyp, spektakl týraly, onyń tarıhı mańyzy jaıly tereń talqylap, óz oıymdy jetkizgenshe aıta beremin. Sonymen qatar akterlarǵa óz oılaryn aıtqyzamyn. Eń birinshi ártiske senimdilik týǵyzý kerek, ol ózine senimdi bolsa, kórermen de oǵan senedi. Keıipkeriniń jasap jatqan áreketiniń astaryn túsinbese jalǵandyǵy baıqalyp turady. Osy jaǵyna kóp kóńil bólemin. Akterlarǵa óz rólderiniń soavtory bolýǵa kómektesý kerek. Spektakldiń ustanymynan shyǵarmaı óz róliniń aınalasynda kóbirek erkindikke jiberý qajet. Ózderi oılap tabýyna ıtermeleý – rejısserdiń mindeti. Bárin shaınap, aýzyna salyp berýdiń qajeti joq. Durys baǵytta júrýine jón siltep, baǵdar berý kerek. Spektaklge kirisken kezde akterlarǵa «biz bir kemege minip, teńizge túsken adamdar sııaqtymyz. Endi bizdiń janymyz bir. Arǵy jaǵaǵa birge aman-esen shyǵýymyz kerek» dep teńeý aıtyp otyramyn.

- Ýaqyt bólip suqbattasqanyńyzǵa raqmet!

Mereı Myrzaǵalıqyzy

Pikirler