Bıyl halyqtyń áleýmettik osal toptarynan 400 myńnan astam bala materıaldyq kómekpen qamtylady. Ata-analar memleketten beriletin aqshaǵa mektep formasy men oqýǵa qajetti qural-jabdyqtardy ózderi tańdap satyp ala alady. Bul týraly balalardyń quqyqtaryn qorǵaý komıteti tóraǵasynyń orynbasary Joldas Batyrhan aıtty, dep habarlaıdy “Adyrna” ulttyq portaly.
Oqý-aǵartý mınıstrliginiń aqparatynsha, bıyl ár oqýshyǵa kıim, oqý quraldaryn satyp alýǵa arnalǵan qarajattyń eń tómengi mólsheri – 40 567 teńge. Aqsha ata-analardyń shotyna aýdarylady.
Qarajat ata-analarǵa balalarmen birge mektep formasyn, aıaq kıimdi, keńse taýarlaryn ózderi tańdap alý úshin beriledi. Qabyldanǵan ózgerister ata - analar men balalarǵa jetkizýshilerdi óz betinshe tańdaýǵa múmkindik beredi, - deıdiBalalardyń quqyqtaryn qorǵaý komıteti tóraǵasynyń orynbasary Joldas Batyrhan.
Muqtaj otbasylarǵa materıaldyq kómek kórsetý jáne balalardy 100% qamtamasyz etý úshin jalpyǵa birdeı mindetti orta bilim berý qory jumys isteıdi.
"Jalpyǵa birdeı oqytý" qory myna balalarǵa qarjylaı kómek kórsetedi:
- ataýly áleýmettik kómek alatyn otbasylardan shyqqan balalarǵa;
- jan basyna shaqqandaǵy ortasha tabysy eń tómengi kúnkóris deńgeıinen tómen otbasylardan shyqqan balalarǵa;
- jetim jáne ata-anasynyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalarǵa;
- tótenshe jaǵdaıǵa tap bolǵan oqýshylarǵa (sonyń ishinde Abaı oblysynda órtten qaza tapqan ormanshylardyń balalary da bar).
Eske sala keteıik, byltyr mektep jıyntyǵyn satyp alý somasy 17 myń teńgeden bastalǵan bolatyn.