Qazaq tilindegi aqparat, kontent sapasy qaıtse kóteriledi? Buqaralyq aqparat quraldary qyzmetkerleri kúni qarsańynda osyny BAQ ókilderi men sarapshylardan surap kórdik. Qazaqsha kontenttiń qaı jerden aqsap, qaı tusta kemshilikter jibergenin taldaýǵa tyrystyq. Siz qalaı oılaısyz?
«AQPARATTY TALǴAMAI ALÝ ARTQA TARTADY»
Eseı Jeńisuly, «Aqjelken» jýrnalynyń bas redaktory:
- Qazir áleýmettik jeliniń arqasynda qazaq tiline degen aqparatqa suranys artyp kele jatyr. Buryn Iýtýb, Instagram, Feısbýk paraqshalarynda oryssha aqparatqa kóbirek súıenetin edik. Menińshe qazir aqparat alýdyń kózi kóp, biraq ony árkim ártúrli qabyldaıdy.
Aqparat alý tili adamnyń jeke qalaýyna baılanysty. Biraq kóp jaǵdaıda oqyrman arzanqol aqparatqa senip, onyń ras - ótirigin teksere bermeıdi.
Aqparatty talǵamaı alý, oǵan birden sený, ol úgit, ne nasıhat ekenine mán bermeý bizdi artqa tartyp jatyr dep oılaımyn. Sonyń áserinen óz pikiri joq, kez kelgen nársege senetin adamdar kóbeıip barady.
Ásirese, qazirgi jaǵdaıda oryssha aqparat senimdi dep, sol eldiń aqparatyn oqý óte qaýipti.
Qazaqsha kontentke aýdıtorııany qyzyqtyrý úshin menińshe qazaq tildi aýdıtorııaǵa asa aqyldy kontenttiń qajeti joq. Qazaq tildi aýdıtorııa aqparatty sol sátte ǵana oqyp, vıdeony kórip, sosyn kelesi aqparatqa birden ótip ketetin jaǵdaıǵa jetti. Degenmen bul qanshalyqty shyn degen nárseni zertteı almaıdy.
Biraq aldaǵy ýaqytta qazaq tildi aýdıtorııa arzanqol aqparattan jırenip, kásibı materıaldardy kóp oqıdy degen senimdemin.
«PIKIR BALANSYN SAQTAITYN KONTENTTI BAIQAMAIMYZ»
Áınel Ámirhan, OY-DETOX, «Tasadaǵy áıelder» jobasynyń negizin qalaýshy:
- Men ózim eki tilde de aqparat tutynamyn. Qazaq tilinde «Qyzyqtimes», «Túngi stýdııa» degen kóńil kóteretin kontentterdi kóp qaraımyn. Al jańalyqtardy oryssha oqımyn. Dýd, Varlamov sııaqty orys jýrnalısteriniń oqyrmanymyn.
Meniń pikirimshe, analıtıkalyq materıaldardy oqyrman orys tilinde tutynatyn sııaqty. Sol sebepti biz jýrnalısterge azyq bolatyndaı, balamaly pikir usynatyndaı kontent jasaýǵa tyrysyp jatyrmyz. Keıbir jobalar tek Iýtýb jelisinde ǵana shyǵatyndyqtan, qalyń aýdıtorııaǵa jete bermeıdi.
Qazaqsha aqparatty damytý úshin saraptamalyq, zertteý men túsindirýge baǵyttalǵan kontentti kóbeıtýimiz kerek dep oılaımyn. Memlekettik arnalar memlekettik tapsyrysqa qana ómir súretindikten, qarajattyń kóbi oıyn-saýyq baǵytyndaǵy baǵdarlamalarǵa bólinedi.
Biz árqaısymyz óz vakýýmyzda ómir súremiz de, kózimiz úırengen jýrnalıster men kózimiz úırengen BAQ-ty ǵana oqımyz.
Sol sebepti pikir balansyn saqtap, balamaly pikir beretin qazaqsha kontentterdi baıqamaı jatamyz. Sondaı BAQ-tyń oqyrmany bolsaq, ony bólisip, qoldaýymyz kerek dep oılaımyn.
«JAǴA USTATTY» JAŃALYQ JÝRNALISTIKA EMES»
Jadyra Narmahanova, «Ulan» gazetiniń bas redaktory:
- Qazirgi kezde shyny kerek qarapaıym adamdar bir gazetti nemese saıtty oqyp otyrady degenge senbeımin. Ony keıingi kezdegi gazet-jýrnal tırajy, saıttardyń qaralym sany rastaıdy. Óıtkeni aqparatty áleýmettik jeliler arqyly alǵan jyldam ári tıimdi.
Biraq qazaqtildi kontentterdi ınternet jelisine ornalastyrar kezde kóp redakııa SEO, SMM mamandarynyń jumysyna, kásibıligine nazar aýdara bermeıdi. Tipti kóptegen qazaq basylymdarynda mundaı mamandar atymen joq.
Sondyqtan gazet-jýrnaldarǵa shyǵyp jatqan jaqsy kontent ınternet jelisinde aınalysqa ene bermeıdi. Taqyryp qoıý, lıd jazý jaǵy aqsap jatady. Gazettegi materıaldy ınternette aınalysqa túsirerde osynyń bárin eskerý kerek. Ilmek sózder durys bolmaǵandyqtan da mıllıondaǵan aqparattyń ishinde jaqsy materıal «jutylyp» ketýi múmkin.
Menińshe, qazir qazaq tilinde kontent jasaý – shoý bıznes, kıno áleminde tabys kózine aınaldy. 2000 jyldary jastar kóbine shetel mýzykalaryn tyńdasa, qazir kóbi qazaqsha kontent jasaıtyn ánshilerdi tyńdaıdy. Osydan on jyl buryn saýsaqpen sanarlyq fılm túsirilse, qazir jylyna 50-ge jýyq fılm túsiretin halge jetippiz. Munyń bári deni qazaq tilinde. Sebebi aýdıtorııanyń suranysy sol.
Biraq eskeretin bir jaıt qazirgideı «jaǵa ustatty» jańalyqtardy usynatyn «sary basylymdar» jýrnalıstıka emes.
Jalpy, qazir qazaq jýrnalıstıkasynyń ózegine qurt bolǵan dúnıe – reıtıng qýý. Iaǵnı, reıtıng jaqsy bolsa, tender, aqsha bolady. Sol úshin kóptegen ınternet redakııa reıtıng úshin «sary basylym» deńgeıine túsip ketti. Bul – óz aldyna úlken taqyryp, jýrnalıstıkanyń ózekti problemasy.
Arýjan Aıtbek,
Turan ýnıversıtetiniń 2 kýrs stýdenti
