Sheshe degen balany ómirge ákelip qana qoımaıdy, ony asyrap, qanattyǵa qaqtyrmaı, tumsyqtyǵa shoqyttyrmaı jetildiredi. Jaratýshyǵa tán boıynda ómirge ákelýshi, týdyrýshy, týyndatýshy analardyń qamqorlyǵynsyz, sheksiz meıirimge toly analardyń mahabbatynsyz bul álemniń keskin-kelbetin elestetýdiń ózi de qorqynyshty.
Biz osy joly qazaqtyń, tipti arǵy túrik dáýirindegi qyz-kelinshekterdiń tarıhtaǵy ózindik ereksheligi, jalpy jaýapkershilik deńgeıi, qoǵamdaǵy áleýmettik orny qandaı edi degenge tarıhı derekter negizinde qysqasha jaýap berýdi maqsat tutyp otyrmyz.
Parsylardyń patshasy Kırdyń qan toly ydysqa basyn salǵan sonaý Tumar, Zarınalardan bastap, Bopaı hanymǵa deıin, tipti odan da beri Álııa men Mánshúk, Hıýaz Ospanovadaı analarymyzdyń jaýyngerlik erlikteri jas tolqynǵa ańyzdaı kórinedi.
Jaqynda, 2017 jyly Seregın N.N., Tıshın V.V. esimdi qos ǵalymnyń «Ortalyq Azııadaǵy túrikterdiń áleýmettik tarıhy» atty tamasha ǵylymı eńbegi jaryq kórdi. Sonda baıyrǵy túrikterdiń áıelderiniń áleýmettik statýsy týraly arnaıy bólim bar. Kitapta sheshelerimizdiń áskerı ónerge óte jetik bolǵandyǵy kóptegen naqty derektermen sıpattalady. Bir jerinde ǵalymdar bylaı deıdi:
«V «Kıtab-ı Dedem Korkýt» est epızod, kogda podoshedshıı k svadebnomý vozrastý syn na vopros ota, kakýıý jený on hochet, otvetıl: «Ote, poka ıa ee ne vstal so svoego mesta, pýst ona vstanet; poka ıa ee ne sel na svoego bogatyrskogo konıa, pýst ona sadıtsıa; poka ıa ee ne otpravılsıa k narodý krovojadnyh gıaýrov, pýst ona otpravlıaetsıa, pýst prınosıt mne golový». Rıad svıdetelstv pozvolıaet sýdıt o tom, chto jenıny ý kochevnıkov v verhovoı ezde ı strelbe ız lýka ne ýstýpalı mýjchınam ı v opredelennyh slýchaıah prınımalı ýchastıe v boevyh deıstvııah».
Áıgili «Baba Qorqyt týraly kitapta» da áıel adamnyń shapshańdyǵy, shabandozdyǵy, batyrlyǵy, jaýyngerligi úlgi tutylatyndyǵy ańǵarylady.
Qytaı derekterinde ejelgi túrikterdiń dástúrinde turmystaǵy áıelmen qarym-qatynasqa túsken adam ólim jazasyna kesiletini, al basy bos boıjetkenmen baılanysqan er adam aıyppul tólep, soǵan úılenýge májbúrlenetini jazylǵan (Lıý Maoaı, 2002, s. 19, 20; Taşağıl A., 2003a, s. 112). Bul da áıel zatynyń abroıyn qorǵaýǵa, ar-uıattan attamaýǵa negizdelgen zań bolsa kerek. Biz muny kóshpeli babalarymyzdyń ar-uıatty bárinen bıik qoıatyn asyl tektiligin ańǵartatyn derek dep bilemiz.
Arheologtardyń zertteýinshe, erler men áıelderdiń jerleý oryndarynda aıtarlyqtaı esh aıyrmashylyq bola bermeıdi (Evtıýhova L.A., Kıselev S.V., 1941, s. 100; Gavrılova A.A., 1965, s. 28; Kýbarev G.V), tek onda qoıylatyn zattarda ǵana erge jáne áıelge tán ózgeshelikter kezdesedi. Bul da áıelderdiń er kisilermen teń dárejedegi áleýmettik jaǵdaıyn aıshyqtaıdy.
Merki jerindegi kóne túrikterge tán tas músinderdiń basym bóligi áıelderge qoıylǵanyn arheolog Aıman Dosymbaeva óz eńbekterinde dáıektep jazdy. Al bádiz tastar men balbal tastar óz otbasyna ǵana emes, qoǵamǵa yqpal etken iri tulǵalarǵa belgi retinde qoıylǵanyn eskersek, ońtústik óńirde áıelderden bılik ókilderi jıi shyqqanyn ańǵarýǵa bolady. Eger áıel kisilerdiń orny tómen bolsa, Aısha bıbige, tipti onyń kútýshisi, keıin shyraqshysy bolǵan Babadja hatýnǵa kesene turǵyzylar ma edi?
Marko Polonyń jazbalarynda Qaıdý hannyń Aıjaryq degen batyr qyzy bolǵany týraly arnaıy jazylady. Aıjaryqtyń batyrlyǵy sonsha, onymen jekpe-jekte eshkim shaq kelmeıdi eken. Nebir batyrlardyń taýany shaǵylyp, rýhy túsip qaıtady desedi. Al ózi bolsa, «Áke, meni jekpe-jekte jeńgen jigitke ǵana turmysqa shyǵamyn» dep shart qoıypty. Ákesi soǵan kelisipti. Biraq eshkim de alysqandy alyp jyǵar, quralaıdy kózge atqan mergen qyzdan asyp túse almaǵan. «Birde bir hannyń óte kórikti uly, abroıy asqaq hanzada da kelipti. Qaıdý hanǵa da ol unasa kerek. Ákesi «ótirik jeńilip qala sal» degendi ısharalap jetkizipti. Aıjaryq ony da jeńip shyǵyp, jigit meseli qaıtyp eline oralypty. Aqyry qyzynyń jasy ulǵaıyp, oń jaqta uzaq otyryp qalǵan soń óziniń bas qolbasshysyna qosqan eken» deıdi Marko Polo. Ertegilerde batyrlar synǵa túsip, súıgenine qol jetkizý jolynda nebir qıyndyqtarda ótedi emes pe? Bul da sol ertegilerdi eriksiz eske túsiredi. Qarap tursańyz, qaı ata-ana óz balasynyń jaman bolǵanyn qalaıdy. Qaıdý hannyń qyzyna tańdaý jasaýǵa erik bergenin, sonymen birge bolashaǵyna alańdaǵan qamqorlyqty kóremiz, jalpy qyz balaǵa erekshe qurmetti ańǵaramyz.
Keıingi qazaqtarda jaýmen keskilesken shaıqas aıaqtalǵan soń analarymyzdy atqa mingizip, er kisishe kıindirip, kókpar tartqyzǵan eken degen áńgime bar. Bul jaýdyń psıhologııasyna áser etip, «mynalar demalýdyń ornyna sharshamaı kókpar tartyp jatyr» degen oı týdyryp, úreıin ushyrǵan. Kelesi shaıqasta jaý jaǵy mindetti túrde jeńiliske ushyraıdy. Óıtkeni, boılaryn bılegen úreıden aıyǵa almaı rýhy túsedi. Munyń bári de sheshelerimizdiń el men jerdi qorǵaýdaǵy jaýapkershilikti erlermen teń dárejede arqalaı alǵanyn kórsetedi.
Keńes Odaǵy kezindegi ekinshi dúnıejúilik soǵysta baýyrlas halyqtardyń ishinde, jalpy Orta Azııada Álııa men Mánshúkteı batyr qyzdar qazaqtan ǵana shyqqan eken. Nege? Sebebi, el men jerdi qorǵaý qanynda bar qasıet edi.
Baıyrǵy túrikterde de, keıingi qazaqtarda da kóp áıel alý dástúri boldy. Bul áıel zatyn kemsitý, tómendetý emes, olardyń áleýmettik jaýapkershilikti túsinip, demografııalyq máselelerdi birlesip sheship, bolashaq ásker daıyndaý isine at salysýy ispetti. Mysaly, qaptaǵan qytaıǵa qarsy seldiregen az sanmen soǵysý – qıynnyń qıyny. Bizdiń osy kúnge deıin quryp ketpeı saqtalyp qalýymyz da sol ámeńgerlik tárizdi jesirin jylatyp, jetimin qańǵyrtpaıtyn áleýmettik dástúrlerdiń arqasy bolar.
Joǵaryda aıtqanymyzdaı, batyr analar ǵana emes, Jırensheniń ózine qysylǵanda jol taýyp beretin Qarashashtaı aqyldy shesheler, áıgili Birjan salmen tizgin qaǵystyryp aıtysatyn Saradaı aqyndar týǵan qazaq eline nebir talantty qyzdar ómirge kelerine bek senimdimin. Tek batys jaqtan kelip jatqan shekten tys beıádeptik pen shyǵystan kelip jatqan shekten tys tumshalaý, shekteýlerden saq bolsaq deımiz. 19 ǵasyrda syrttan kelgen tatar moldalary qazaq qyzdarynyń quqyǵyn shektep, baılarǵa qyzdardy aqshaǵa satý joralǵysyn dinmen rásimdegen sumpaıy kórinis beleń alady. Sóıtip, qazaqtyń myń jyldyq dástúrine de daq tústi, kirledi.
Qaıran, sheshelerim-aı, ańqyldaǵan analarym-aı. Sál jaqsy jańalyqqa júregi jarylardaı sheksiz qýanatyn, sál aýyrtpalyqqa júregine salmaq sala ýaıymdaıtyn basqa taǵy kim bar eken? Máshhúr Júsip «Rasynda da, Adam men Haýa-Anany Qudaı jaratty. Biraq odan týǵan balany Qudaı jaratqan joq» deıdi. Bizdi jaratqan sheshelerimizge myń da bir taǵzym!
Arman SERIKULY,
«Adyrna» ulttyq-etnografııalyq
birlestiginiń dırektory
