Sońǵy jyldary Alash taqyrybyn zerttep, oqyrmanǵa tyń dúnıe usynyp júrgen jastar qalyptasyp keledi. Solardyń ishinde «Álıhan Bókeıhan Alash ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory Ushqyn Sáıdirahmannyń esimin erekshe atap ótýge bolady. Antologııalyq eńbekter men kóptomdyqtardy ázirleýge qatysyp, birqansha ǵylymı jobalarǵa jetekshilik etken jas ǵalym aldaǵy ýaqytqa úlken jospar quryp otyrǵanyn aıtty.
Jýrnalıstıka mamandyǵy boıynsha L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń doktorantýrasyn bitirgen Ushqyn Sáıdirahmanuly qazaq baspasózi tarıhyn zertteýmen aınalysady.
«2010 jyly L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti janyndaǵy jýrnalıstıka máselelerin zertteý ınstıtýtyna ǵylymı qyzmetker retinde jumysqa qabyldandym. Baspasóz jáne baspa isi kafderasynda oqytýshy bolyp sabaq ta berdim. Meniń den qoıyp, yqylas aýdarǵan ǵylymı baǵytym – qazaq baspasóziniń tarıhy men Alash qaıratkerleriniń murasy. Osy eki taqyryp ómirimniń negizgi arnasyna aınaldy desem de bolady. 2010-2011 jyldary Alash baspasóziniń 10 tomdyǵyn ázirleýge qatystym. Ol on tomdyq «Jas Túrkistan», «Sana», «Sholpan», «Abaı», «Tań» jýrnaldary men «Saryarqa» gazetin qamtydy. Shyny kerek, atalǵan basylymdar oǵan deıin ishinara ǵalymdar qaýymyna bolmasa, kópshilik jurtqa belgisiz-tin. Ondaǵy soqtaly máselelerdi qozǵaǵan ótkir kósemsózder men avtorlar beımaǵlum boldy. Tek eski qaripti tanıtyn mamandar ǵana sırek qordan oqyp, zertteý nysanyna derek-dáıek retinde qoldanyp júrdi. Osy basylymdaǵy kósemsózderdiń jınaqtalyp, ǵylymı túsinikterimen jaryqqa shyǵýy qazaq baspasóziniń tarıhyn tanýda eleýli ról atqardy. Atalǵan jobadan keıin «Jıyrmasynshy jyldar jýrnalıstıkasy», «Júz jyldyq jylnama» qatarly kóptomdyq eńbekterdi daıyndaýǵa atsalystym. Bul jınaqtarda «Ushqyn», «Eńbek týy» gazetterinen bastap, «Soıalıstik Qazaqstannyń» 1940 jylǵa deıingi kósemsózderi suryptaldy. Ár materıalǵa ǵylymı túsinik jazyldy. Osy materıaldar arqyly sol zamannyń shyndyǵyn tanyp, óz dáýirindegi negizgi máselelerdi anyqtaýǵa bolady. Ásirese, basylymdaǵy polemeıkalyq jazbalar keńestik kezeńdegi ulttyq ustanymdaǵy azamattar men tapshyldyq túsiniktegi partııa sheneýnikteri arasyndaǵy ıdeıalyq tartysty tap basyp kórsetedi. Iaǵnı, Qazaqstan kindik komıtetiniń organy bolǵan «Eńbekshil qazaq», «Eńbekshi qazaq», «Soıaldy qazaq», «Soıalıstik Qazaqstan» gazetteriniń betterinen qazaqtyń ulttyq múddesin ulyqtaý qalaı partııalyq tap múddesin nasıhattaýǵa ulasqanyn aına qatesiz tanı alasyz. Bunyń ózi dekolonızaııa, dekommýnızaııa úderisin bastan keship otyrǵan qazirgi qazaq qoǵamy úshin mańyzdy derek kózi bolary anyq. Osy aıtqanyma tuzdyq bolar bir mysal keltireıin. 1927 jyly «Eńbekshi qazaq» gazetinde «Bastaýysh synypty qaı tilde oqytý kerek?» degen shetin taqyryp qozǵalǵan. «Aıtys retinde» degen bógenaıy bar aıdarmen jarııalanǵan bul taqyryp birneshe nómirge júk bolyp, áldeneshe adam pikir tartysyna túsken. Sonda Ilııas Qabyluly bastaǵan partııa basshylary «mektepte qazaq tildi sapaly kadr joq, sondyqtan bastaýysh synyptyń bári orys tilinde júrýi tıis» dep óktem ún qatyp, keýdemsoq baılam aıtady. Al oǵan qarsy Qoshke Kemeńgeruly, Abdolla Baıtasuly qatarly Alashtyń keńestik býyn qaıratkerleri «Qazaq mektebinde jas urpaq qazaq tilinde oqýy tıis» degen pozıııa úshin kúresken. Tıisti dálel keltirip, dáıekti tujyrym usynǵan. Qazaq mektepteri úshin kúresip, ulttyń bolashaq taǵdyryna arasha túsken. Árıne, bul azamattar osy pikirinen 2 jyl ótpeı ustalǵan. Dese de janyn pıda etse de asyl murat jolynan adasqan joq. Mundaı shetin dúnıeler atalǵan baspasóz betinde saırap jatyr. Biz «Tarıhtan taǵylym almasań, bolashaǵyńdy boljaı almaısyń» degen sózdi jıi aıtamyz. Basqany bylaı qoıǵanda, baspasóz betindegi osyndaı aıtys-tartysty oqý arqyly bizdegi keıbir túıtkildi máselelerdiń qanshalyqty tamyrlanyp, qordalanyp ketkenine kóz jetkizýge bolady. Qazaq baspasóziniń tarıhyn zertteý osy turǵydan alǵanda óte-móte mańyzdy dep bilemin», – deıdi alashtanýshy.
Sondaı-aq Ushqyn Sáıdirahmanuly alashtaný ǵylymynda beıtanys esimderdi jańǵyrtý óte-móte mańyzdy ekenin basa aıtty. Ol Táýelsizdiktiń 30 jylynda ǵylymı aınalymǵa engen Alash qaıratkerleriniń uzyn sany 26, ary ketse 30-ǵa áreń jetetinine nazar aýdartty.
«Alash qozǵalysyna qatysqan qaıratkerlerdiń anyqtalǵan sany 3 myńnan asady. Demek bizdiń Alashty taný, Alashty zertteý máselesinde qanshalyqty deńgeıde jutań ekenimizdi osydan shamalaýǵa bolady. Keıbir azamattar «Alash taqyryby zertteldi, monografııalar az emes» dep qarsy ýáj aıtýy múmkin. Áıtse de salystyrmaly túrde zertteý áli de bolsa az ekenin moıyndaýymyz kerek. Mysaly, biz Alash arystarynyń sózi men murasyn jınaqtaı almasaq, baspasózde ne aıtyp, ne qoıǵanyn túgendep hattamasaq, onda biz Alashty qalaı tanımyz? Iaǵnı, qaıratkerdiń aınalymda júrgen birdi-ekili maqalasymen nemese kópke tanys eki aýyz sózimen onyń bolmysyn anyqtaýǵa bola ma? Keıbir zertteýshiler ózderine kerekti dáıekterdi ǵana kóshirip alyp, tulǵa týraly sol úzindi pikirmen tujyrym jasaıdy. Biraq ol sóz qandaı kontekste, ne másele týrasynda jáne qandaı jaǵdaıda aıtyldy degen sharttardy eskere bermeıdi. Osynyń saldarynan Alashtaný keıbir jaǵdaıda áli de bolsa kóńil kónshitetindeı deńgeıde emes. Bul olqylyqtyń ornyn toltyrýǵa kemin bútindeıin dep ózim 8 jylymdy sarp etip, 3 tomnan turatyn Abdolla Baıtasulynyń eńbegin jınaqtadym. Ártúrli eski basylymdardan tirnektep jıylǵan bul eńbekti biz jyl buryn memlekettiń «áleýmettik mańyzy bar ádebıet túrlerin shyǵarý» baǵdarlamasyna usyndyq. Alaıda qaıratkerdiń mereıtoıy bolsa da Baıtasulynyń baı murasy eleýsiz qaldy. Janyn eli úshin pıda etken, ulttyq maqsat jolynda azap pen aıdaý kórgen Alashtyń arda azamatynyń úsh tomdyǵy jaryq kórmedi. Biraq biz bul eńbektiń birinshi tomyn kásipker azamattardyń demeýimen jaryqqa shyǵardyq. Endi áli de eki tom eńbek óz sátin kútip qoljazba kúıinde tur. Sondaı-aq bizdiń aldaǵy eki jyldyq josparymyzda Isa Toqtybaıuly, Kárim Jálenuly, Mánnan Turǵanbaıuly qatarly Alash qaıratkerleriniń shyǵarmalar jınaǵyn shyǵarý mindeti tur. Bul arystardyń da eńbegi jınaqtalyp, bettelgen kúıi tur. Ony da qoldasa memleket qarajatymen, bolmasa jeke azamattardyń demeýimen shyǵaramyz. Sonymen birge «Júz oqýlyq» jobasy da aldaǵy súıinshili jańalyǵymyzdyń biri», – deıdi jas ǵalym.
