Kóshpelilerdiń kókjıegine boılaǵan týyndy

4874

(Professor Ádil Ahmetovtyń "Vıkıngderdiń izimen" kitaby týrasynda)

 

2003 jyly ýaqytsha qyzmetten bosap júrgen kezim bolatyn. Sondyqtan qol qýsyryp otyrǵansha dep, biraz ýaqyt ózimniń súıikti kásibim baspagerlikpen ári shyǵarmashylyqpen aınalysýǵa týra keldi. Sol jyldyń kókteminde Almaty oblystyq «Jetisý» gazetiniń qazanynda bes jyl birge qaınaǵan áriptes aǵam, Meırambek Tólepbergenovti kezdestirip qaldym. Sóz arasynda meniń baspagerlikpen aınalysyp júrgenimdi estigen ol: «Beken, ózimiz erekshe qurmet tutatyn azamat jáne qazirgi Qazaq-Brıtan tehnıkalyq ýnıversıtettiń rektory Ádil Ahmetov aǵamyzdyń keremet bir kitaby daıyn tur. Sony óziń qolǵa alyp kórseń qalaı bolady? Sebebi ondaı dárejedegi adamnyń kitabyn úlken jaýapkershilikpen shyǵarý kerek ekenin túsinesiń ǵoı»,- dedi. Oılamaǵan jerden oraıy kelip turǵan mundaı usynysqa qýana-qýana kelistim.

Aıtylǵan ýaqytta ózimiz bir shyǵarmashyl top bolyp jumys istep júrgen belgili jýrnalıst, fılologııa ǵylymynyń doktory, professor, Baýyrjan Omarov jáne «Shartarap» baspasynyń dırektory Qultas Dostan úsheýmiz Ádil Ahmetov aǵanyń qabyldaýynda boldyq. Kezinde keń baıtaq elimizdiń kemeńger basshysy bolǵan Dinmuhamed Qonaev abyz otyrǵan kabınettiń ishinen Ádil Qurmanjanuly bizdi ornynan turyp, óte jyly qarsy aldy. Árıne, ár jyldary Bilim komıtetiniń tóraǵasy, Syrtqy ister mınıstriniń birinshi orynbasary, Eýropanyń birneshe elderinde elshi,  Abylaıhan atyndaǵy Halyqaralyq qatynastar jáne álem tilderi ýnıversıtetiniń rektory sııaqty laýazymdy qyzmet atqarǵan adamnyń boıynan, qalaı bolǵanmen de, sabyrlyǵy men erekshe mádenıettiligi jáne qarapaıymdylyǵy birden baıqalyp turdy.

Ádil Qurmanjanulynyń aýzynan kitaptyń negizgi kóterer júgi men mazmuny ne týraly ekenin bilgende baryp, bul shyǵarmanyń túrki álemi úshin de, qazaq oqyrmany úshin de tyńnan túren salǵan úlken bir jańalyq ári óte tushymdy dúnıe ekenine kózimiz jetti.  Ádil aǵa bizdiń josparymyzben tanysyp bolǵan soń, kitapty shyǵarýǵa kelisimin berdi. Al áńgimeniń tórkini kitapty alǵysózben shyǵarý máselesi qozǵalǵan kezde kitap avtory Baýyrjanǵa qarap: «Baýyrjan, kitaptyń alǵysózin óziń jazarsyń» degende, ol sasyp qaldy. Ol kezde Baýyrjan Omarov M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynda bólim meńgerýshisi bolyp qana qyzmet jasaıtyn jáne professor degen ǵylymı ataǵyn da áli almaǵan kezi bolatyn. Ózine qandaı salmaqtyń júktelip otyrǵanyn birden túsingen ol: «Aǵa, yńǵaısyz emes pe? Sizdiń kitabyńyzǵa alǵysózdi bizden góri múıizi qaraǵaıdaı nebir myqty ǵalymdar men jazýshylardyń bireýi jazǵany salmaqty bolatyn shyǵar» degen kezde Ádil aǵa jyly ǵana jymııa kúldi de: «Onda turǵan eshteńe joq. Erteń sen de solardaı bolasyń. Seniń de bolashaǵyń alda ǵoı»,- dedi. Iá, kez kelgen kitapqa jazylǵan alǵysóz shyǵarmashylyq qaǵıdaty boıynsha, sol kitapqa tilegen aq jol nemese berilgen aq bata ispetti bolatyny belgili. Sondyqtan da alǵysózdi jazatyn adamnyń ataǵy men dárejesi kitap avtorynan birneshe saty joǵary turýy kerektigi jazylmaǵan zańdylyq ekeni aıtpasa da túsinikti. Osy sátte maǵan Ádil aǵa Baýyrjanǵa «Seniń de bolashaǵyń alda ǵoı» degen sózi arqyly oǵan óziniń oń batasyn berip turǵandaı áser etti. Ol kisiniń bir saǵattaı ǵana pikirlesip, bir ǵana kórgen adamyna osyndaı yqylas tanytýynyń sebebin ýaqyt óte kele ómirdiń ózi dáleldedi. Ádil aǵanyń kabınetinen óte bir jyly áserde shyqtyq. Bizdi tańǵaldyrǵany – ol kisiniń óte qarapaıymdylyǵy. Ásirese, Baýyrjan bir jaǵynan qýanyp, bir jaǵynan qobaljyp keledi. Árıne, bizdiń ádebıet pen ǵylymda keıbireýler bıttiń qabyǵyndaı, kózge kóriner-kórinbes birdeńe jazsa boldy, esimi elge tanymal akademıkter men memlekettik syılyqtyń ıegeri atanǵan aqyn-jazýshylarǵa alǵysóz jazdyryp, arzan bedel jınaýǵa tyrysatyny ótirik emes. Al bul jerde ǵylym salasynda endi ǵana kórine bastaǵan fılologııa ǵylymynyń doktory Baýyrjan Omarovtyń belgili qoǵam qaıratkeri, dıplomat, tilshi-ǵalym ári professor Ádil Ahmetovtiń kitabyna alǵysóz jazýynyń orny bólek edi. Jalpy, osy kórinis arqyly shyǵarmashylyq álemindegi mundaı qaǵıdattyń buzylýyn óz basym birinshi ret kezdestirdim.

Sonymen, kitapty baspaǵa daıyndaý proesine kirisip kettik. Oqyrman qaýymǵa jýrnalıst retinde jaqsy tanylǵan jáne ǵylymnyń kókjıeginde endi kóterilip kele jatqan Baýyrjan búkil jan-dúnıesin sala otyryp, alǵysózdi óte ádemi jazyp shyqty. Endigi másele kitaptyń joǵary polıgrafııalyq turǵydan durystap árlenýine jáne muqabasynyń mazmunyna kelip tireldi. Sebebi kitaptyń muqabasyna shyǵarmanyń mazmunyna saı amerıkalyq úndisterdiń turmys-tirshiligin beıneleıtin biregeı sýret kerek boldy. Sol kezde Ádil aǵa bizdi óziniń úıine shaqyrdy. Úıine kelgende tań qalǵanymyz, kitap sóresinde ejelgi maııalarǵa baılanysty, negizinen, aǵylshynsha jáne biraz bóligi ǵana orys tilderinde jazylǵan júzden asa kitaptardy kórgende eriksiz basymyzdy shaıqap, ózimizdi jańa bir álemmen tanysqandaı áserde qaldyq. Iaǵnı, bir kitap úshin qanshama álemdik kitaphanalar qory paıdalanylǵan. Jáne de sol kitaptardyń barlyǵy oqylyp shyqqandyǵyn ańǵartatyn belgiler kitaptardyń kerek betterine qoıylǵan japsyrmalardan birden baıqalyp turdy.

Álgi kitaptardy paraqtap otyryp, Ádil aǵanyń aǵylshyn tilinde jyraýlardaı josylta sóıleıtinine kúmánimiz bolǵan joq. Kólemi alty baspa tabaq qana ǵylymı-kópshilik týyndyǵa 113 silteme jasap, óz tujyrymyn ǵylymı túrde dáleldeý úshin júzge jýyq sheteldik ádebıetterdi paıdalaný ǵylymǵa shyn nıetimen berilgen jáne óz isine asqan jaýapkershilikpen qaraıtyn adamnyń ǵana qolynan keletin is ekeni belgili. Ádil aǵanyń kitaphanasynda otyryp, osyny baıqadyq. Osy oraıda oqyrman qaýymǵa tilge tıek etip otyrǵan shyǵarmanyń qundylyǵy qandaı dárejede ekendigi túsinikti bolý úshin Baýyrjan Omarovtyń atalmysh kitapqa jazǵan alǵysózinen úzindi keltire ketkendi jón kórdim: «...Avtordyń sadaǵyn sozyp tartyp tolǵaǵan jaýynger halyqtyń taǵdyry týraly qalam terbeýge tolyq quqy bar. Ádil Ahmetov – qyzmet babymen áldeneshe jyl meken etken AQSh-tyń qoıny-qonyshyn túgel sharlap shyqqan ǵalym. Amerıkanyń bılik oryndarynyń kózinen tasa qalmaıtyn toǵaı arasyndaǵy úndister lashyǵyna baryp, baıyrǵy turǵyndardyń talaıymen tildesken. Aǵylshyn tilinde shyqqan hám Batys órkenıetiniń besiginde terbelgen úndister tarıhy týraly buryn-sońǵy ádebıetterdi túgel aqtarǵan. Muhıttyń arǵy betine sapar shekken tilshi-ǵalym túrki tilderine tán ataýlardy úndis tilderiniń baý-baqshasynan kóptep tabady. Tabý men evfemızmniń tereń qatparlaryna úńilip, ǵylym doktory dárejesin ıelengen ǵalym úndister men túrkilerdiń oı-oramdarynan da uqsastyq izdeıdi. Sóıtip, úndis dep atalǵan halyqtyń tegi azııalyq degen tujyrymǵa taban tireıdi. Baılamdarynyń batyldyǵy sonshalyq, keı tusta derek pen dáıekke súıengen ǵalym Ádil Ahmetov árdaıym «eldestirmek – elshiden» degen qaǵıdany ustanatyn, aqyryn sóılep, anyq basatyn dıplomat Ádil Ahmetovke baǵynbaı ketedi...».

Kitapqa formaldy túrde redaktor ózim boldym. Olaı deıtinim, kitap basylymǵa jiberiler aldynda Ádil aǵa óz shyǵarmasynyń ústinen ózi tórt-bes márte oqyp shyqty. Iaǵnı, bul kitapqa sol kezde redaktor men korrektor qajet emes edi. Egerde baspaǵa kitabyn tapsyratyn kez kelgen adam óz isine Ádil Qurmanjanulynyń deńgeıinde qaraıtyn bolsa, onda baspagerler basy artyq redaktor men korrektordyń esebinen qanshama qarajatty únemdeıtini sózsiz. Shynyn aıtsam, ózimiz de shyǵarmashylyqpen aınalysyp júrsek te, shyǵarmashylyqpen aınalysatyn qanshama adamdarmen istes bolsaq ta, Ádil aǵa sııaqty óz isine óte yjdaǵattylyqpen, asqan jaýapkershilikpen qaraıtyn adamdardy óte sırek kezdestirdim. Qyzmet bólmesindegi jazý ústeliniń ústinen de shashylyp jatqan artyq qaǵaz kóre almadyq. Buny aıtyp otyrǵan sebebim, bir uly jazýshynyń aýzynan «Óziniń jazý ústeliniń ústindegi shashylǵan qaǵazdy jınaı almaǵan adam el basqara almaıdy» degendi estigen edim. Sondyqtan bul  biz úshin sol kezde úlken ómir mektebi boldy desem, artyq aıtqandyq emes. Ádil Qurmanjanulynyń kitaby «Azııa – Berıngııa – Amerıka nemese amerıkalyq «úndisterdiń» azııalyq tegi» degen aıdarmen 3000 dana bolyp, oıdaǵydaı jaryq kórdi.

Endigi kezekte osy kitaptyń dúnıege kelgenin oqyrmanǵa súıinshilep jetkizý jáne taratý máselesi turdy. Osy oraıda, Ádil aǵa óziniń taǵy da bir bıik parasatymen bizdi tańǵaldyrdy. Sóz arasynda baspanyń basshysy Qultas Dostan: «Aǵa, Qazaqstannyń búkil joǵary oqý oryndarynyń basshylarynyń bári sizdiń bir aýyz sózińizdi jerge tastamaıtyny sózsiz. Solar óz oqý ornyna 70-80 danadan alsa, jetip jatyr ǵoı» dedi. Sol kezde Ádil aǵa: «Aınalaıyn, qyzmet babyn paıdalaný arqyly oqyrmanǵa ozbyrlyq jasaýǵa bolmaıdy. Kitapty ondaı ádispen taratý avtordyń bedelin túsirip, kitaptyń da qadirin ketiretinin umytpańdar. Sondyqtan da kitapty oqyrman ózi izdep oqýy kerek», – dedi. Osy sózdi estip otyryp, Ádil aǵany taǵy da bir jańa qyrynan tanyǵandaı boldym. Iá, Qultastyń aıtyp otyrǵan sóziniń de jany bar ekeni ras. Keıipkerimizdiń quzyrly jerlerge aıtatyn bir aýyz sózi ǵana kitapty taratý máselesin op-ońaı sheship tastaıtynyna kúmán joq. Alaıda ar aldyndaǵy arzan dúnıege bas ımeıtin Ádil aǵanyń ondaı pendeshilikten boıyn aýlaq ustaıtyny búgingi kúni kitabymen qosa saqalyn da saýdalap, ákimqaralardyń aldyn bermeı júretin keıbir qalamgerlerge úlgi bolarlyqtaı áreket ekeni aqıqat.

Osy áńgimeden keıin Ádil aǵaǵa bizdiń de bir kómegimiz tısin degen nıetpen kitaptyń baspasóz betterinde jarnamalanýyna shamamyz kelgenshe atsalystyq. Shynymen de, buqaralyq aqparat quraldarynda atalmysh kitap jóninde jaqsy pikirler aıtylyp, tushymdy reenzııalar jarııalana bastaǵan kezde, kitapqa qyzyǵýshylyq tanytqan oqyrmandar sany da kóbeıe bastady. Osy kitaptyń bir danasyn alǵashqy oqyrmannyń biri retinde ózimniń áriptesim, qazaq ádebıeti men óneriniń úlken janashyry jáne sol kezdegi Shyǵys Qazaqstan oblystyq kedendik baqylaý departamentiniń bastyǵy, keden qyzmetiniń polkovnıgi Erikjan Abdrahmanovqa syıladym. Kitapty bir demde oqyp shyqqan ótkir minezdi ol: «Myna kitap shaǵyn bolsa da, júz tarıhı romanǵa tatıdy eken. Sondyqtan da bul kitapty myna bizdiń departamentte óziniń ata-tegin bilmeı júrgenderge oqytý kerek», – dedi. Sonymen qatar Erikjan Almatyǵa kelgen bir sátinde Ádil aǵaǵa jolyǵyp, kitabyna qoltańba da jazdyryp aldy. Osylaısha, bireýden bireý estý arqyly bul kitaptyń myńdaı danasy Shyǵys Qazaqstan oblysynda ǵana taralyp ketti. Iaǵnı, Ádil aǵanyń ózi aıtqandaı, kitap oqyrmandy emes, oqyrman kitapty izdedi. Osy kitapty baspaǵa daıyndaý barysynda Ádil Qurmanjanulynan shyǵarmashylyq jaǵynan da kóp nárse úırendim. Ol – naqtylyq pen tııanaqtylyq. Olaı deıtinim, kitapty jazý barysynda faktilerdi saǵyzsha sozbaı, kólem qýmaı, aıtyp otyrǵan máseleni oqyrman oıyna oraıly túrde jetkize bilý sheberligi. Kitapta avtor baǵzy zamandarda Altaıdan bastalǵan uly kóshtiń tek Batysty ǵana nysanaǵa almaı, Qıyr Shyǵystaǵy Berıng jermoınaǵyn basyp, jańa álem atanǵan Amerıkaǵa da bet burǵanyn ǵylymı aıǵaqtarmen dáleldeý jolynda kóz maıyn taýysyp, qanshama ter tókkeni aıtýǵa ǵana ońaı. Bul jerde bizdiń toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıinin tarqatpaqshy bolyp otyrǵandaǵy negizgi másele – 100-den asa kitaptardaǵy tarıhı derekterdiń qaımaǵyn ǵana qalqyp alyp, 92 bettik qana shaǵyn kitapqa zerdeli túrde oımaqtaı etip, syıǵyza bilýde edi. Eger de osy mazmundas kitapty qalamynyń sııasy shashyraǵan basqa bireý jazatyn bolsa, onda onyń kólemin qyrýar derekterdi oryndy-orynsyz paıdalaný arqyly saǵyzsha soza otyryp, elý baspa tabaqqa da emin-erkin jetkizýge bolatyny esh qıyndyq týdyrmasy anyq. Biraq odan avtor da, oqyrman da eshteńe utpaıtyny aqıqat. Mine, tilshi-ǵalym Ádil Qurmanjanuly óz oqýshysyn jalyqtyrmaı, oqyrman oıymen úndese jatatyn qalam qarymy men sheberligi de osynda shyǵar.

Kitap jaryqqa shyqqannan keıin ústimizden bir úlken júktiń abyroımen sypyrylyp túskenine jáne Ádil aǵa sııaqty el syılaıtyn azamattyń senimine ıe bolǵanymyzǵa qýandyq. Qazaqta: «Bataly qul – arymas, batasyz qul – jarymas» degen qanatty sóz beker aıtylmaǵan ǵoı. Ádil aǵa úsheýmizdi arnaıy shaqyryp, alǵysyn aıtyp, jumysymyzǵa sáttilik tilep, aǵalyq batasyn berdi. Osydan keıin kóp uzamaı-aq, shyǵarmashylyq toptaǵy úsheýmizdiń jolymyz úshke aıyryldy... Alaıda, Alla taǵalanyń sátin salýy ma, álde aýzy dýaly Ádil aǵamyzdyń batasy qabyl boldy ma, eshqaısymyz da jaman bolǵan joqpyz.

Birde Ádil aǵanyń kitabyn oqyǵan jaqsy tanysym kitaptyń artqy muqabasyndaǵy «redaktor» degen jerdegi famılııamdy kórip qalyp, úıge izdep kelipti. Birazǵa deıin birdeńeni aıta almaı, qıpaqtap otyrdy da: «Sen Ádil Ahmetovti jaqsy tanıdy ekensiń ǵoı»,- dedi. Men tanıtynymdy jasyrmadym. Sol kezde ol óziniń balasy Ádil aǵa basqaratyn Qazaq-Brıtan tehnıkalyq ýnıversıtetinde oqıtynyn, sol balasynyń bir pánnen baǵa ala almaı, oqýdan shyǵarylý qaýpi bar ekenin aıtyp, kómektesýimdi ótindi. Men birden bas tarttym. Sol kezde álgi tanysymnyń kózinen jasy yrshyp ketti. Er adamnyń kózine jas alǵany qıyn eken. Dos kóńili bir atym nasybaıdan qalatyny bar emes pe. Amalsyzdyń kúıin keship, ár qadamymdy zorlyqpen basqan bette Ádil aǵanyń aldyna barýyma týra keldi. Meniń ne jaǵdaımen kelgenimdi estigen Ádil aǵa tájirıbeli dıplomat retinde óziniń ishtegi qynjylysyn bildirmeı: «Beken, aınalaıyn, osy oqý ornyndaǵy bilim deńgeıin álemdik dárejege kóterý maqsatynda jáne oqý proesi barysynda sybaılas jemqorlyq pen tamyr-tanystyqqa jol bermeý úshin barlyq muǵalimderge joǵary talapty ózim qoıa otyryp, sol qaǵıdatty ózim buzamyn ba?»,- dedi. Oryndy aıtylǵan osy sózdi estigende eki betim ottaı qyzaryp ketti. Osy qylyǵym úshin Ádil aǵadan kópke deıin uıalyp júrdim. Iá, kezinde ózi irgetasyn qalap, alǵashqy rektory bolǵan atalmysh oqý orny búgingi kúni bilim deńgeıi jaǵynan elimizde ǵana emes, álemdik deńgeıde tanyla bastaǵan oqý ornynyń birine jatady. Osy oraıda ózine de, ózgege de birdeı talap qoıa biletin Ádil Qurmanjanulynyń bul oqý ornynyń bedeliniń bıikke kóterilýine sińirgen eńbegi zor. Tipti osy joǵary oqý ornyna talapkerlerdi qabyldaý kezinde barlyǵy jarııa túrde bolsyn degen nıetpen Ádil Qurmanjanuly qabyldaý komıssııasynyń quramyna jýrnalısterdi de múshe etip kirgizgeniniń ózi ol kisiniń ar jolynda qııa baspaıtynyn kórsetetini sózsiz. Birde sáti túsip, Astanaǵa baryp qaıtýdyń reti keldi. Ýaqyttyń yńǵaıy kelip turǵan soń, birinshi kezekte sol kezdegi Aqparat jáne mádenıet mınıstrliginiń Aqparat jáne muraǵat komıtetiniń tóraǵasy bolyp jańadan taǵaıyndalǵan úzeńgiles dosym Baýyrjan Omarovty jańa qyzmetimen quttyqtamaqshy bolyp, keńsesine bardym. Sóz arasynda Baýyrjan memlekettik tapsyryspen Ádil aǵanyń taǵy da bir keremet kitaby óndiriste jatqanyn aıtty. Ádil aǵamyzdyń qaǵıdatyn jaqsy biletin men Baýyrjanǵa: «Ol kisiniń ózi kitabyn shyǵarý jóninde ótinish jasaǵan joq shyǵar»,- dedim. Meniń oıymdy dóp túsingen Baýyrjan: «Myna qyzmette kitap pen gazet-jornal shyǵarýshylardyń ótiishimen-aq sharshaıdy ekensiń. Al Ádil aǵamyzdyń bedeli men parasaty ondaı pendeshilikten bıik qoı», – dedi. Kóp uzamaı, Ádil Qurmanjanulynyń kezekti «Túbi túrki órkenıet» atty kitaby jaryq kórgenin estigen bette qanshama kitap dúkenderin aralasam da, tappadym. Sodan amaldyń joqtyǵynan avtordyń ózine telefon shalyp, shyn júrekten inilik quttyqtaýymdy bildirip, atalmysh kitapty taba almaı júrgenimdi aıttym. Sol kezde Ádil aǵa: «Ol kitap memlekettik tapsyryspen shyqqan soń, satylymǵa kóp túsken joq. Ózińe bir danasyn saqtap qoıdym. Reti kelgende, alarsyń», – dedi. Inime dep umytpaı, sarqytyn saqtap júrgen aǵanyń osy bir jyly sózin estigende kóńilim jadyrap sala berdi.

Kóp uzamaı, Astanaǵa taǵy da at basyn burýdyń sáti tústi. Josparymdaǵy negizgi máseleniń biri – Ádil Qurmanjanulyna jolyǵyp shyǵý bolatyn. Kópten beri arqany keńge salyp, ońasha otyryp áńgimelesýdiń reti kelmegendikten be, qatty saǵynyp qalǵandaımyn. Bul joly joǵary oqý ornynyń rektory emes, Parlamenttegi senator aǵanyń qabyldaýyna keldim. Kóńili árdaıym tuma sýyndaı tunyq kórinetin Ádil aǵa ornynan turyp, baıaǵydaı qushaǵyn jaıa qarsy aldy. Áńgime arasynda adamnyń ishki sezimin jáne kóńil pernesin dóp basa biletin dıplomat aǵa jazý ústelindegi sórmesin ashty da: «Al, Bekenjan baýyrym, aǵańnyń ózińe sary maıdaı saqtap otyrǵan sarqytynan dám tat»,- dep kópten beri yntyzarym aýyp júrgen «Túbi túrki órkenıet» atty kitabyn ustatty. Kitapty qolyma alyp, birinshi betin ashyp qalǵanymda: «Amerıkalyq ‘úndister’ týraly kitaptyń alǵashqy shyǵýyna jáne kópshilikke keńinen taralýyna sebepker bolǵan jáne ózim erekshe qurmet tutatyn Beken inime ıgi tilekpen, avtor Ádil Ahmetov»,- dep jazylǵan qoltańba kózime ottaı basyldy. Osy sóılemderdi oqı otyryp, sol sátte ózimniń qandaı áserde bolǵanymdy sózben aıtyp jetkizý múmkin emes. Iá, jaı ǵana sarqyt emes, arnaıylap, saqtap bergen sarqyttyń dámi erekshe bolatynyn sonda ǵana jete sezindim.

Kópten kútken jańa kitapty paraqtap otyrmyn. 340 bettik kólemdi shyǵarma úsh bólimge bólinipti. Birinshi bólimde – ózimizge jaqsy tanys, tegi – azııalyq, biraq belgili de belgisiz sebeptermen amerıkalyq atanyp ketken «úndister» taqyryby. Ekinshi bólim – janaryńdy jaýlap alatyn ártúrli nanymdyq jáne tanymdyq taqyryptaǵy qyzyqty maqalalar. Al úshinshi bólim – taǵy da tyńnan túren salǵan «Túrki tilderindegi tabý men evfemızmder» dep atalady. Iá, oqyrmanyn eleń etkizetin tyń máselege, oramdy oıǵa jáne naqtyly tujyrymǵa negizdelgen shyǵarma. Kitapty zerdeleı otyryp, jazǵandaryn ózim jaqsy bilemin dep oılaıtyn Ádil Ahmetovpen emes, shyǵarmashylyǵyn áli jete tanýǵa tolyq qaýqarym jetpeı júrgen Ádil Ahmetovpen kezdestim. Ásirese, «Qurannyń ǵajaıyp qupııasy», «13-pen baılanysty tyıymdardyń syry», «Anglo-saksondardyń túpki tegi», «Tabý jáne magııa», «Maııa órkenıetindegi kúntizbeler júıesi men sáýegeıliktiń ǵylymı negizderi» sııaqty maqalalar oqyrmanyn ózine baýrap áketetini sonshalyq, maqalanyń ishine qalaı jan-tánińmen kirip ketkenińdi baıqamaı qalasyń. Atalmysh shyǵarmanyń eń sońǵy betine jetken kezde «taralymy 2000 dana» degen sózdi oqyǵanda baryp, kóńilim sý sepkendeı basyldy. «Shirkin-aı, qanshama oqyrman keremet sarqyttan dám tata almaı qalatyn boldy ǵoı»,- dep qynjyldym. Ásirese, uly Abaıdyń: «Allanyń ózi de ras, sózi de ras» dep aıtqanyndaı, «Qurannyń ǵajaıyp qupııasy» atty maqalada avtor musylman áleminiń qasıetti kitabynyń ishki qurylymy matematıka ǵylymy turǵysynan muqııat zerttelip, nátıjesinde birde-bir jumyr basty pendeni jaıbaraqat qaldyra almaıtyn ǵajaıyp syrdyń shymyldyǵy ashylǵanyn keremet aıǵaqtarmen dáleldeı bilgen. Eger de osy maqalany Qudaıdyń baryna, Qurannyń shyndyǵyna shúbá keltirip, basqa dinniń tóńireginde adasyp júrgen keı pendeler oqıtyn bolsa, onda olardyń raılarynan tezirek qaıtyp, myna on segiz myń ǵalamnyń ámirshisi jáne jaratýshysy Allany moıyndaýdan basqa amaly qalmaıtynyna shek keltirmeımin. Iá, atalmysh shyǵarma – óziniń qundylyǵy jáne kóterip otyrǵan salmaǵy jaǵynan keńinen taldap jazýdy talap etetin kúrdeli taqyryp. Sondyqtan da ony aldaǵy kúnderdiń, ıaǵnı keleshekte jazylatyn maqalalardyń enshisine qaldyrǵanymyz jón bolar. Bul  essede biz tilshi-ǵalym jáne úlken parasat ıesi Ádil Ahmetov jaıly ózimiz kýá bolǵan jaıttardy ǵana tilge tıek ettik. Al memleket jáne qoǵam qaıratkeri, dıplomat ári senator Ádil Ahmetov jaıly aıtar bolsaq, ol árıne, aýqymy bólek taqyryp. Ondaı taqyrypqa biz emes, Ádil Qurmanjanulynyń deńgeıindegi qaıratkerler men ǵalymdar qalam terbeı jatar dep oılaımyn. Sebebi qalamsabyńdy shamańa qaraı kótere bilý ǵana árkimniń óz deńgeıine jarasatyn etıket pen qaǵıdat ekeni daýsyz. Solaı desek te, Qazaqstan Respýblıkasy Parlament Senatynyń depýtaty retinde Ádil Qurmanjanulynyń kóterip júrgen júgi az bolǵan joq. Ásirese, elimizdiń Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymyna tóraǵalyq etken jyldary atqarǵan jumystary jóninde kóp nárseni tilge tıek etýge bolady. Olaı deıtinim, kópshilik atalmysh uıymnyń ne ekenin durys túsinbeı, onda tóraǵalyq etý degenińiz bizdiń elimizge ne beretini jáne onyń halyqaralyq mańyzy jóninde áńgime qozǵalǵan kezde, bul máselege alǵashqylardyń biri bolyp atsalysyp, televızııadan túsinikteme berip, baspasóz betterinde tushymdy maqalalar jazǵan eki ǵana depýtatty bilemin. Olar – Qýanysh Sultanov pen Ádil Ahmetov. Sonymen qatar, «Eldestirmek – elshiden» demekshi, Ádil Qurmanjanuly kórshiles qyrǵyz elindegi tóńkeris kezindegi qıyn kezeńde de ara aǵaıynshylyq mıssııasyn abyroı men atqarǵan azamattarymyzdyń biri ekenin aıta ketkenniń artyqtyǵy joq shyǵar dep oılaımyn.

Iá, kez kelgen adamnyń ózi – bir jumbaq álem. Keı adamdardyń janynda tonnyń ishki baýyndaı birneshe jyl birge aralasyp-quralasyp júrseń de, olardyń boıynan ózińdi tánti qylatyndaı keremet qasıet baıqamaýyń múmkin. Al keı adamdar bolady, bir kórgende ózine tartyp, jandúnıeńdi jibitip, kóńilińe nur seýip turatyn. Árıne, bizdiń keıipkerimiz osy aıtqandarymyzdyń sońǵysynyń qataryna jatady. Olaı deıtinim, Ádil aǵany tanyǵan on segiz jyldan asa ýaqyt ishinde uıaly telefonmen jıi habarlasqanymyz bolmasa, betpe-bet bes-alty márte ǵana júz kóristik. Ásirese, baspasóz betterinde aragidik jaryq kórip jatatyn maqalalaryma telefon arqyly aǵalyq yqylasyn bildirip, kóńilimdi bir marqaıtyp tastaıtyn Ádil Qurmanjanulynyń aǵalyq peıiliniń orny tipti bólek. Al kezdesken jerde: «Oı, aınalaıyn, baýyrym» degen bir aýyz jyly sózi men baýyryna tarta qushaqtaǵanynyń ózi – bizge úlken mártebe. Osy oraıda men buryn «shynaıy rýhanı syılastyq» degen sózderdiń astaryna tereń úńile bermeıtinmin. Sóıtsem, ol – adamdardyń bir-birine degen adal peıili, shynaıy tilektestigi jáne jansaraıyn jaqsy ataýlymen toltyrýǵa asyǵyp turatyn saǵynyshy eken ǵoı... Endi mine, Ádil aǵa baıyrǵy amerıkalyqtardyń ǵana emes, ejelgi  skandınavııalyqtardyń da túp tamyry Skıfııadan, ıaǵnı Qazaq jerinen bastalatynyn pash etetin “Vıkıngderdiń izimen” atty jáne bir zamanaýı shyǵarmasyn oqyrmandarǵa usynyp otyr. Ol týyndymen tanysýdy oqyrmandardyń ózine qaldyryp, avtorǵa sáttilik tilelik.

Beken Nurahmetov,

keden qyzmetiniń polkovnıgi,

Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń múshesi,

S.Berdiqulov atyndaǵy syılyqtyń laýreaty

Pikirler
Uqsas jańalyqtar