Sońǵy kezderi elimizdiń aqparat keńistiktiginde qaýesetter men jalǵan aqparat aǵyny burynǵydan da artyp keledi. Internet resýrstaǵy aqparattyq aǵynnyń aq-qarasyn ajyratyp, aqıqatyn aıtý mańyzdy mindetke aınaldy. Óıtkeni, jalǵan aqparat adamnyń kóńiline kúdik uıalatyp, senimsizdik týdyratyny anyq. Mine, «Bas redaktorlar klýbynyń» kezekti otyrysynda osyndaı ózekti másele talqylandy.
Qoǵamdyq birlestiginiń prezıdenti Bıbigúl Jeksenbaıdyń tóraǵalyǵymen ótken jıynǵa medıa holdıng jáne aqparat quralynyń basshylary, el zııalylary qatysty. Jýrnalıster qaýymy onlaın rejımde qosylyp, óz oıyn ortaǵa saldy.
Bıbigúl Jeksenbaı resmı derekkózder taratatyn aqparattyń mańyzdylyǵyn atap ótti: «Búginde tolassyz aqparat tasqyny kezeńinde ómir súrip otyrmyz. Sol aqparattan shyn aqparatty taýyp, sony ǵana kádege jaratý – ózekti. Sondyqtan, resmı derekkózder taratqan aqparatqa ǵana sený qajet. Árıne, keı jaǵdaılarda áleýmettik jelilerde lezde taraǵan aqparattyń jyldamdyǵynan onyń shynaıylyǵyn saraptaý qıyn. Álem keńdigi aqparattyń alýandyǵymen de ólshenedi. Búginde qoǵamda janjal, úreı týdyrý, jaǵdaıdy turaqsyzdandyrýdy kózdegen qaýesetter men jalǵan sózder jıi taralyp jatyr. Osyndaı almaǵaıyp zamanda biz tekserilmegen aqparattan, ásirese túsiniksiz derekkózderden emoııalarǵa berilip jazylǵan jazbalardy oqyp, asyǵys tujyrymdar jasap, olardy kópshilikke taratpaýǵa, asyǵys sheshimder men áreketter jasamaǵanymyz abzal. Qasaqana jalǵan aqparat taratý qylmystyq jaýapkershilikke ákep soǵatynyn este ustaǵan jón. Senimdi kózden túsken aqparat pen jalǵan aqparatty ajyrata bilý kerek. Arandatýshylar ózderiniń aqparatynyń aqyrǵy nátıjesin oılamaıdy, olardyń mindeti - elimizde dúrbeleń men haos sebý, ásirese saılaý kezeńinde. Qorytyndylaı, barshańyzdy turaqsyz ýaqytta arandatýshylardyń sózderine senbeı, tek resmı aqparat kózderine senýge shaqyramyz!».
Qoǵam qaıratkeri, «Chelovek ı zakon» respýblıkalyq gazetiniń bas redaktory Marat Bashımov zańger retinde feık aqparattardy jıi oqıtynyn sóz etti: «Feık aqparat taratqandar Qylmystyq kodeks boıynsha jaýapkershilikke tartylady. Shyn máninde, feık aqparattar qoǵamdy adastyryp, senimine selkeý salady. Elde aýqymdy saıası naýqan júrýde. Mundaı kezde jalǵan aqparatty taratýdyń aldyn alý mańyzdy», – deıdi qoǵam qaıratkeri.
«Bas redaktorlar klýbynyń» vıe-prezıdenti Muratbek Toqtaǵazın jalǵan aqparatty taratý zańǵa qaıshy ekenin aıtty. «Óz pikirin ashyq jáne batyl aıtý durys. Ol jarııalanýy tıis. Jýrnalıster arasynda blogerdiń feık aqparatyn alyp, soǵan silteme jasap taratýyn qalaı túsinemiz? Bul – aqylǵa qonymsyz jáne zańsyz. Saıası naýqandar tusynda túrli feık aqparattardyń kóbeıip ketetinin baıqap júrmiz. Aldymyzda Prezıdent saılaýy kele jatyr. Osy tusta buqaralyq aqparat quraldarynyń saılaýǵa qatysty feık aqparattardyń jarııalanyp ketpeýin muqııat qadaǵalaý asa mańyzdy. Óıtkeni onsyz da ǵalamtorda, áleýmettik jelilerde jalǵan aqparattar az emes. Osy keleńsiz kóriniske jol bermeý – bizdiń basty maqsatymyzdyń biri. Sebebi el taǵdyry, keleshegi sheshiletin saıası naýqannyń qalypty jaǵdaıda ótýine bárimiz de múddeli bolýǵa tıispiz. Al feık-aqparatpen kúresý úshin BAQ redakııalaryndaǵy shuǵyl habarlarmen aınalysatyn bólim feık-aqparattardy shuǵyl tekserip, basylymda jarııalanbaýyn erekshe qadaǵalaǵany jón», – dedi ol.
«Qazaqstan» teleradıokorporaııasy basqarma tóraǵasynyń orynbasary Erkin Muhamedjanov keıingi jyldary jalǵan aqparat kóziniń órshigenin atap ketti: «Qazir ár aqparattyń artynda múdde turǵanyn ajyratý qıynǵa soǵýda. Aqparatty birden qabyldap ony áriqaraı taratyp, sonymen qorytyndy jasaýǵa mashyqtanyp kettik. Osydan keıin feıkke nege senesińder dep aıyptaý artyq bolady. Mamannyń ony anyqtaýǵa múmkindik bolsa, al qarapaıym oqyrmanda ondaı múmkindik joq. Sol sebepti úlken qaýipke qarsy turýdyń jolyn qazirden oılastyrǵan durys».
«Qazcontent» AQ basqarýshy dırektor Mahat Sadyq «feık» bizdiń ǵana emes álemdik másele ekenin aıtty: «Feık bizdiń zamanǵa deıin 153 jyl buryn paıda boldy. Bul másele memlekettik múddege qarama-qaıshy deýge tolyq negiz bar. Osy olqylyqtyń ornyn toltyrý úshin el senetin myqty analıtık jýrnalısterdi daıyndaý qajet, meıli ol bloger bolsyn. Aldymyzda qandaı jaǵdaı bolatynyn boljaı almaımyz. Sol sebepti, aqparatty durys beretin BAQ ókilderi kerek. Feıkti joıý úshin aqparatty durys beretin memleketshil jýrnalısterdiń klýbyn qurý qajet».
Bıbigúl Jeksenbaı eger jalǵan aqparat anyqtalsa, ózge óńirdegi áriptesterge feık aqparat týraly habardar etý mańyzdy ekenin aıtty: «Jalǵan aqparat taratý úshin arnaıy qarjy bóletin álemdegi úlken ınvestorlar men arnaıy kompanııalar jumys isteıdi. Jalpy jalǵan aqparat Ortalyq Azııadaǵy bizdiń memleket syndy álemniń aldyńǵy sanatyndaǵy alpaýyt memleketterde de úlken máselege aınalǵan. Kantar aqparat agentigi AQSh, Franııa, Ulybrıtanııa jáne Brazılııa turǵyndaryna zertteý júrgizgen. «Aqparatqa degen senim» ataýymen ótken akııaǵa 8 myń adam qatysqan. Nátıjesinde, halyq baspasóz quraldarynyń ishinde jýrnalǵa senim artatyny belgili boldy. 72 proenti jýrnaldan oqyǵan aqparattyń shynaılyǵyna senimdi. Saýalnamaǵa qatysqandardyń 69% telearnaǵa, 68% radıoǵa, 67% dástúrli BAQ taratqan aqparatqa senedi. 50% ınternet portal men saıtqa qulaq asady. 37 proenti messendjerde taralǵan aqparattyń durys ekenine kózi jetedi. Qalǵan 33% ǵana áleýmettik jelidegi aqparattyń aq-qarasyn aıyrýǵa tyrysady eken. Jalǵan aqparatpen kúresý jolynda túrli Google, Facebook cekildi iri kompanııa qyrýar qarajat bólip keledi. Germanııa, Indonezııa, Reseı, Ulybrıtanııa sekildi elder arnaıy zań qabyldaǵan. Bul ıgi dástúr elde Ata zań boıynsha bekigen. Oǵan baılanysty arnaıy birneshe bap bar. Onyń ishinde áleýmettik, ulttyq, rýlyq, násildikten bastap, dinı alaýyzdyqty órshitýge deıingi baptar qarastyrylǵan. Taratqan jandarǵa túrli mólsherdegi aıyppulmen qatar 2 jyldan 7 jylǵa deıin bas bostandyǵynan shekteý jazasy taǵaıyndalǵan. Jalǵan aqparattyń jarǵa jyǵatynyn bilip júrý, barshamyz úshin qaıyrly bolatyny sózsiz».
«Bas redaktorlar klýby» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń prezıdenti Bıbigúl Jeksenbaı elimizdegi ár kásibı jýrnalıst jalǵan aqparattyń taralmaýyna óz úlesin qosý kerek degen usynys aıtyp, «Stop Fake» úndeýine qol qoıdy.
