"27 qyrkúıek - Álıhan árýaǵyna taǵzym": Qaraǵandy jastary batyl bastama kóterdi!

7945
Adyrna.kz Telegram

27 qyrkúıek - Alash arysy Álıhan Bókeıhan atylǵan qaraly kún. Jýrnalıst Zarına Áshirbek bastaǵan Qaraǵandy jastary tyń bastama kóterip, el tarıhynda tuńǵysh ret Álıhan Bókeıhannyń týǵan jeri Qaraǵandy oblysy, Aqtoǵaı aýdany, Jekejal qystaǵynda "Álıhan árýaǵyna taǵzym" atty eske alý sharasyn uıymdastyryp, baba rýhyna quran baǵyshtap, qurban shalyp, as berdi. Osyndaı jas urpaqqa berer taǵylymy mol, buryn-sońdy bolmaǵan tarıhı sharanyń joǵary deńgeıde ótýine atsalysyp, jastarǵa Alash arysynyń bolmysyn jańa qyrynan tanytyp, ult kósemi jaıly tyń derekter keltirip, kindik qany tamǵan qasıetti meken - Aqtoǵaı aýdany týraly mol maǵlumattarmen bólisken "Álıhannyń shyraqshysy" atanǵan álıhantanýshy, ólketanýshy, dala akademıgi Tuńǵyshbaı Muqan arnaıy Adyrna.kz portalyna Qazaqstanda alǵash ret ótkizilgen atalmysh shara týraly tolǵanysqa toly oılarymen bólisip, Álıhan Bókeıhan jaıly ǵajap estelikterin baıandap berdi. 

Ultymyzdyń Azattyǵy jolyndaǵy azamattyq ar-ojdannyń tunyǵyn, ór namystyń ot jalyndy kúsh qýatyn, muqalmaıtyn minez ben tabandy kózqarastardyń qaharly qarýyn Qazaqqa derbes ulttyq avtonomııa áperýge arnaǵan Alash qaıratkerleriniń janqııarlyq, tabandy, saıası kúres jolynan izdeýimiz kerek.  Joshynyń urpaqtary: XIII ǵasyrda «Altyn Ordany» qurǵan Batýhannyń izin jalǵaǵan, qaharman Álıhannyń basqarýymen azattyq pen demokratııanyń saıası jolyn tańdaǵan alashtyqtar, XX- ǵasyrda «Alash Ordany» jarııalady.

Sol sátti Alash arysy Álimhan Ábeýuly «Dúnıege Alash avtonomııasy kelip, azan shaqyrylyp, at qoıyldy. Alty Alashtyń basyna Aq orda tigilip, Alash týy kóterildi» dep jazǵan eken.

Osy eki alyptyń da Arqanyń zańǵar taýy Aqsorańnyń eki ıyǵynda týǵan Aqtoǵaıdyń tól perzentteri ekendigi Toqyraýyn topyraǵynyń kıesinen bolar. Eń aldymen avtonomııa quraıyq, sodan soń Táýelsizdikke de jetemiz degen Alashtyqtardyń urany - Ult azattyǵyna arnaldy. Ókinishke qaraı, olardyń barlyǵy da ult taǵdyry úshin arpalysyp júrip, óz ıdeıalarynyń qurbandary boldy. Qazaqty óz aldyna derbes el qylamyz dep kúresýmen aıdaýda azaptalyp, atylyp, múrdeleri kúlge aınalǵan arystardyń rýhyn zulmattan arshyp alyp, ulyqtaýǵa elimiz óz Táýelsizdigin alǵannan keıin ǵana qolymyz jete bastady.

1992 jylǵy Aqtoǵaı aýdanynyń tuńǵysh ákimi Saǵadat Dúısebekovtyń óz ıdeıasynan týǵan qarymdy basshylyǵymen Alashtyń úsh arysyn «halyq jaýy» degen jalǵan jaladan aqtap alý turǵysynda Aqtoǵaıda arystardyń rýhyna arnalyp quran baǵyshtalyp, Oralbaı Ábdikárimov, Keńes Nurpeıisov, Tursymbek Kákishov, Jaıyq Bekturov, Qalı Jýasov, Ońaıbek Qudyshov, Muhtar Qulmuhamed, Sultanhan Aqquly t.b. bastaǵan qaıratkerler men ǵalymdar jáne Álıhannyń nemeresi Sergeı, shóberesi Petr, Mirjaqyptyń qyzy Gúlnar, Júsipbektiń qyzy Mýza men Álimhannyń uly Maǵaýııalardyń qatysýymen Respýblıka boıynsha eń alǵashqy ret ótkizilgen tanymdyq konferenııa, odan keıingi jalǵasqan barlyq konferenııalardyń álippesine aınaldy.

El kóleminde alǵash ret Alash qaıratkerleriniń esimderin aýdandaǵy mektepter men kóshelerge berý isi de týra sol kúnderi sheshildi. 1998 jyly aýdan ákimi Tóleýjan Ahmetbekovtyń bastamasymen Álıhan, Jaqyp, Álimhanǵa týǵan jeri Aqtoǵaıda ornatylǵan Respýblıka boıynsha eń alǵashqy kompozıııalyq alyp eskertkish «Táýelsizdik kúreskerleri» degen dańqty ataýǵa ıe boldy. Bul ıgilik aýdan kóleminde Alash arystaryna arnalyp jeti eskertkish bıýstiler men jeti eskertkish taqtalardyń tuǵyrǵa kóterilýimen jalǵasty.

Osylaısha Alash qaıratkerleriniń týǵan jeri Aqtoǵaıda tutanǵan bostandyq alaýynyń talyqsyp jetken estafetasy ótken jyly Qaraǵandy qalasyndaǵy Oktıabr aýdanynyń ataýyn Álıhan Bókeıhan aýdany dep aýystyrý saltanatyna ulasty.

Alash qozǵalysynyń qaıratkeri, «Alash» demokratııalyq partııasynyń, «Alash-Orda» ulttyq avtonomııasynyń tóraǵasy, ult kósemi, darııa bilimdi ǵulama ǵalym, folklorshy, etnograf, aýdarmashy, jýrnalıst, Abaı tanýshy, «Búkilálemdik shynaıy, dańqty qaıratker» dep tanylǵan dara tulǵa, Qazaq dalasyndaǵy kontrrevolıýııalyq qozǵalystyń jetekshisi degen jalǵan jalamen búkil taǵdyry taýqymetke túsken, 6 ret túrmege jabylyp, 8 jyl aıdaýda, 15 jyl úı qamaqta otyryp, eki márte atý jazasyna kesilgen Álıhan Nurmuhamedulynyń «Men eshqashan Sovet ókimetin súıgen emespin, biraq moıyndadym» degen Býtyrka túrmesindegi sońǵy jaýabymen aıaqtalyp baryp atylǵan qasiretti, qaraly kúnin ıaǵnı jyl saıyn bir aınalyp soǵatyn «27 qyrkúıekti» aza tutyp, quran baǵyshtatyp, eske alyp, rýhqa taǵyzym etý sharasyna aınaldyrý týraly jas jýrnalıst, qoǵam belsendisi Zarına Áshirbekqyzynyń tyńǵa túren salǵan batyl bastamasynyń silkinisti jańǵyryǵy Qaraǵandydan Aqtoǵaıǵa deıin jetip, qala ákiminiń orynbasary Lázzat Tókenqyzy men aýdan ákiminiń orynbasary Abylaı Bazylulynan qoldaý taýyp, sonyń áserimen osy serpilisti saparǵa erekshe qulshynyspen qatysqan qala jastary, tóre urpaqtary jerlengen «Taldybeıit» qorymymen, Álıhan týǵan Jekejal qystaǵymen, alashtanýshy ǵalym, professor Aıgúl Smaqova «Han taǵy» dep atap ketken Jeltaýdaǵy táýelsizdiktiń munarasyndaı Álekeńniń tuǵyrly Qaratasymen, irgeles jatqan Qarabaýyrdyń qoıtasyndaǵy qola dáýiriniń qaptaǵan tas tańbalarmen tanysyp, tarıh tolqynynan dán tergendeı tolǵanysqa tap boldy.

Al, óziniń qas jaýy Stalınniń ólgen kúnine dóp keletin Álıhan Nurmuhamedulynyń týǵan kúni besinshi naýyryzdyń Aqtoǵaı aýdanynda alǵash ret Álıhan atyn ıelengen jastardyń forýmy retinde saıasattanýshy ǵalym Erlan Karınniń qatysýymen saltanatty shara túrinde atalyp ótkendigi de mańyzdylyǵymen este saqtalǵan bolatyn.

Sonyń taǵy bir balamasyndaı Alash ıdeıasyna kózqarastary qanyǵa bastaǵan bir top jastardyń Álekeńniń qaraly qazasynyń 19 jyl burynǵy týǵan anasy Begjannyń dúnıe salǵan kúnimen bir kúnge qaptaldasyp sáıkes kelýin qaraýylǵa alyp, búgingi ıaǵnı 27 qyrkúıekti alǵash ret «Álıhan árýaǵyna taǵzym» kúni retinde ótkizgendikteri Aqtoǵaı atyrabyndaǵy úzilmeıtin taǵylymdy isterdiń taqyrybyn jańa arnaǵa baǵyttap jiberdi.

Kezinde Keńester Odaǵynyń óz Odaqtasy Qazaq KSR-in týra 71 jyl ótkende bodandyq buǵaýynan amalsyzdan bosatyp jiberýi, qart Álıhandy 71 jasynda «halyq jaýy» dep qııanatpen ólimge qıǵan qasyretti úkiminiń qarymta jazasyndaı bolǵandyǵyna «Taldybeıit» qorymyna taban tiregende kózderi jetken jastar, Alash qasiretiniń aqtarylmaı kele jatqan biraz qupııa syrlaryn kókeılerine kúızelispen túıip aldy.

 

Jantalasqan dúbirli dodaǵa toly XX ǵasyrdyń alǵashqy jartysynda aqyl-oıynyń kemeldigimen álemdik saıası tulǵaǵa aınalǵan Álıhan Nurmuhamedulyna «Taldybeıitten» eki jarym kez jerdiń topyraǵy buıyrmasa da ulylyqtan rýh izdegen talapty jastardyń jańa tolqynynyń talpynysymen alyp tulǵanyń kindik qany tamyp, anasynyń aq sútinen nár alǵan Arqadaǵy jer bıigi Jekejalda astarly aqıqattyń taǵy bir alaýlaǵan shyraǵy jaǵylǵandaı boldy.

Tuńǵyshbaı MUQAN,

Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń múshesi,

Aqtoǵaı aýdanynyń «Qurmetti azamaty»

Pikirler
Redakııa tańdaýy