Qazaqtyń asa kórnekti aǵartýshysy, qoǵam qaıratkeri, aqyn Mirjaqyp Dýlatulynyń 1906 jyly Petropavl qalasynda túsken sýreti tabyldy, dep habarlaıdy «Adyrna» tilshisi «Egemen Qazaqstan» gazetine silteme jasap.
Fotosýret 1967 jyly Nıý-Iork, London qalalarynda qatar basylǵan «Ortalyq Azııa Reseı otarynda» atty zertteý eńbeginde jaryq kórgen. Amerıka tarıhshysy Edvard Alvorzdiń redakııasymen oqyrmanǵa usynylǵan bul ǵylymı jınaqta Ortalyq Azııadaǵy halyqtardyń jalpy jaǵdaıy, tili, ádebıeti, áleýmettik jáne qoǵamdyq túıtkilder, otarlyq dáýir jaǵdaıy sııaqty mańyzdy máselelerdi sóz etken.
Osy jınaqtyń bel ortasyndaǵy «Qubylmaly zııatkerlik jáne ádebı saýattylyq» atty maqalada: «Qazaq ultshyldarynan quralǵan «Alashorda» partııasynyń negizin qalaýshylardyń biri, qazaq oqý-aǵartý komıssary mindetin atqarǵan Ahmet Baıtursynuly shyn máninde mańyzdy saıası qaıratker bola bildi, al Mirjaqyp Dýlatuly ony kóptegen is-árekette ózine úlgi tutty»,–dep jazylǵan.
Sondaı-aq ǵalym Mirjaqyp Dýlatulynyń buryn jarııalanbaǵan bir sýretin qosqan. Onyń astyna «Mirjaqyp Dýlatuly (sol jaqta) qazaq reformatory, jaqyn dosy Ahmet Valı Ibrahımoǵlynyń qolyn qysyp tur, Petropavl, 1906 jyl» degen túsinikteme bergen.
Aıta keteıik, bıyl «Oıan, qazaq!» dep jar salǵan Mirjaqyp Dýlatulynyń týǵanyna 139 jyl tolyp otyr. Alash arysy 1885 jyly 25 qarashada Torǵaı óńirinde dúnıege kelgen. Ol HH ǵasyrdyń bas kezinde qazaq zııalylarymen birlesip, qazaq halqynyń azattyǵy úshin kúresti. Sondaı-aq ulttyq baspasózimizdiń uıytqysy bolyp, «Qazaq», «Saryarqa», «Alash» gazetteri arqyly orasan zor jumystar atqardy.
