Shet jerde - Germanııada júrip, qazaq jeriniń táýelsizdigi úshin kúresken Hares (Qares, Qarys) Qanatbaı úlken saıasatker tulǵa edi. Ǵajaby, arǵy jaqta ózimen jahattas joldastary Máýlekesh Qaıbaldın ( Asan Kaıgın), Ámirhan Tileýmaǵambetov ( Álıhan Aǵaev), Májıt Aıtbaev ( Qobyzshy Qorqyt) ózderine búrkenshik esim-soı alyp jatqanda, esh qaımyqpastan qujatqa «Qares Qosaıuly Qanatbaı» dep shyn námin jazdyrtqan qaıtpas qaısar da edi.
Búgin Harestiń shóberesi Serik Qanatbaı bir jaısyz habar jetkizdi. Oǵan "Azattyqtyń" tilshisi Sánııa Toıken habarlasqanyn, issaparmen Mıýnhenge barǵan jýrnalıst sondaǵy musylman zıratynan Hares Qanatbaıdyń qabirin taba almaǵanyn aıtqanyn jetkizdi. Tólem aqshasyn óteý merzimi aıaqtalǵandyqtan qabir joıylyp, ornyna basqa kisiniń múrdesi jerlengen.
Bavarııanyń federaldyq jerlik zańnamasy boıynsha, qabirge marqumnyń jaqyn-jýyqtary 20 jylǵa tólem tóleýi tıis. Jylyna 50€ esebi. Tólenbegen jaǵdaıda, burynǵy súıektiń ústine jańadan súıek salynyp, ilgergi qulpytas alynady, al keıingi zań boıynsha eski súıek órteledi (kremaııalanady).
Sánııa aıtqan derek boıynsha, Harestyń súıegin paketke salyp, jınap qoıǵan. Kórdi laqattap qazyp salǵan ba, álde jer betine shyǵaryp áketken be, órtep kúlin qaldyrǵan ba, ol jaǵy belgisiz.
Mıýnhenniń qıyr batysyndaǵy bul Valdfrıdhov qorymynda ("Ormandaǵy zırat") birneshe qazaq qaıratkeri jerlengen. 1969 jyly qaıǵyly qazaǵa ushyraǵan Máýlekesh Qaıbaldınnyń múrdesi basqa bir marqumnyń múrdesiniń astynda qaldy. Endi, mine, Qanatbaıdyń da qabiri sonyń aıaǵyn qushyp tur. Olardan basqa Valdfrıdhofta Dáýletkereı Taǵyberli jáne Abdolla Dúsipuly jatyr (bir jasynda shetinegen Fatıma degen qyzymen ekeýi bir qabirge jerlengen). Máýlekesh úılenbegen kisi, al Hares Annalıza deıtin nemis áıeline úılengen, biraq ekeýinen bala bolmaǵan. Taǵyberli men Abdolladan tuqym bar, estýimizshe. Sonda da, olardyń qabiri ne bolady alda, kóńil kúptigeı.
Qazaq jaqynynyń, jalpy azamatynyń súıegin jatta qaldyrmaǵan." Eti - seniki, súıegi - meniki" degen sózde osy atadástúr tujyrylǵan. Jaý qolynda qalǵan múrdeni basyn qaterge tige alyp shyǵyp, árýlep jer qoınyna bergen. Ámirhan Tileýmaǵambetov(Álıhan Aǵaev) tórt joldasymen jatqan saıǵa jýyrda belgi qoıyp keldik. Súıegimizdi elde qaldyraıyq dep kelgen ǵoı. Chekıster bir shuńqyrǵa tebe kómip tastasa da áıteý júzderin týǵan jerdiń topyraǵy jasyrdy. Solardy qazyp alyp, janazasyn shyǵaryp páktep jerleýdiń dástúrge esh shettigi joq. Shúkir, jerdi qoparyp izdep jatpaı-aq súıekter jatqan oryndy taýyp beretin jerústilik 3D lazerlik skaner, úshólshemdi elektrtomografııa sekildi osy zamandyq tehnologııalar bar.
"Eti - seniki, súıegi - meniki". Qazaq osy sózdi birdeńeni bilgesin aıtqan shyǵar. Iaǵnı, jat jerde jatqan qaıratkerlerimizdiń súıekterin elge ákep qaıta jerleý tóńireginde el bolyp, ókimet bolyp shaǵyp oılasatyn ýaqyt jetkendeı.
12 qyrkúıek, 2024 jyl.
Maqsat Táj-Murat
