Buǵan deıin «memleketten ala bersem» deıtin jatyp isher jalqaýlardy jaǵymyz talǵansha synadyq, minedik. Tipti Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń ózi bul jaıly joldaýynda aıtyp, saýsaǵyn qozǵaltqysy kelmeıtinderdiń sanalaryn silkintýge kúsh salyp kórdi. Qoǵamdy masyldyqtan arylýǵa shaqyrdy.
Osy taqyryp tóńireginde «Adyrna» ulttyq portalynyń tilshisi birqatar sarapshylardyń oıyn surap kórdi.
Maqsat Halyq, ekonomıst:
– Sizdiń túsinigińizde áleýmettik masyldyq degenimiz ne?
– Sońǵy kezderi shendiler tarapynan «masyldyq» jaıly kóp aıtylyp júr. Ásirese, ótken jyly bul taqyryp jıi qozǵaldy. Jalpy meniń túsinigimde masyldyq degenimiz – azamattardyń eńbek etpeıtin, tipti eńbek etkisi de kelmeıtin bóligi. Úkimet meni qamtamasyz etýi kerek deıtinder... Biraq bizdiń qoǵamda masyldyqtan góri muqtajdyq basym. Óıtkeni jumyssyzdyq 12%-dan asyp jyǵylady. Biraq bizdiń qoǵamymyzda ondaı másele joq emes. Masyldyqty kórsetetin, ádeıi janjal shyǵarǵysy keletin adamdar baıqalyp qalady. Al jumys istegisi keletin, biraq jumys tappaı júrgen adamǵa biz qalaı masylsyń dep aıtamyz?! Mine, osyndaı másele. Sondyqtan qazirgi ýaqytta qıyn jaǵdaıda júrgen otbasylar sany kóbirek.
– Úkimet «beremin» dep bárin jaman úıretip alǵan joq pa?
– Joq, qaıta arnaýly áleýmettik tólemderdiń kólemi óte az. Sebebi qoǵam áleýmettik kómekke muqtaj. Biz arnaýly áleýmettik tólemder taǵaıyndap jatyrmyz, biraq ol múlde jetpeıdi. Máselen, Eýropada jumyssyz adamǵa joq degen kúnniń ózinde 600 evro tólenedi. Al jumys istep júrgen adam aıyna 800 evro tabady. Endi oılap kórińiz jumys isteıtin adam aradaǵy 200 evro úshin ter tógýim kerek pe, deýi múmkin. Sóıtip ol adam masyldyqqa bet burady. Mine, masyldyqtyń bolý-bolmaýy áleýmettik tólemderge baılanysty.
– Masyldyqty joıý máselesinde qaı elder bizge úlgi bola alady?
– Ótken pandemııa kezeńinde 42 500 teńge tólendi. Biraq bul az ba, kóp pe? Meniń túsinigimde bul áldeqaıda az. Al qazir jumyssyz júrgen adamdarǵa qanshalyqty aqy tólenip jatyr. Bizde osy áleýmettik tólemderdi qaıta esepteý kerek dep oılaımyn. Onyń kólemin arttyrý kerek, sóz joq. Tutynýshylyq sebetke baılanysty da biz 43-aq taýar bar. Reseıdiń ózinde 150 taýar bekitilgen. Eýropa memleketterinde 250 taýardan bastalyp, 600-700 taýarǵa deıin barady. Osy turǵydan kelgen kezde bizde sońǵy ret tutynýshylyq sebet 43 taýar bolyp bekitilgen. Onyń ózi 2006 jyly. Odan beri qansha jyl ótti. Nege biz onyń kólemin arttyrmaımyz? Sondaı-aq eń tómengi kúnkóris shegi 37 myń dep kórsetilgen. Ulttyq ekonomıka mınıstrligi men Taǵamtaný akademııasy keltirgen kestede adam kúnine úsh ýaqyt búkil dárýmenderimen jetkilikti tamaǵyn alyp, jeı alady dep keltiredi. Biraq biz bilemiz ol 37 myń teńgeni 30 kúnge bóletin bolatyn bolsańyz, kúnine qansha teńge bolatynyn. Ondaı aqshaǵa siz bir asyńyzdy da alyp ishe almaısyz ǵoı. Al jol shyǵyndaryńyz bar, basqa shyǵyndar bar, demek eń tómengi kúnkóris shegi durys esptelip turǵan joq. Aýrýyn jasyrǵan óledi deıdi ǵoı. Bizge osy turǵyda atalǵan máseleni qaıta qaraý qajet. Árıne, biz Eýropadaǵydaı tólem jasaı almaımyz. Ol túsinikti, biraq osy tólemderdiń kólemin qanshalyqty ósirýge bolady jáne qalaı ósirýge bolady? Zeınetaqynyń eń tómengi kólemin qalaı ósirýge bolady? Osy máseleler qazir ýaqytta ózekti dep oılaımyn.
Saparbaı Jýbaev, ekonomıst:
– Áleýmettik masyldyq tereńdeı bastaǵan tárizdi?!
– Bul endi anyqtalǵan nárse ǵoı. Jalpy masyldyq ol áleýmettik oqıǵa. Sebebi memlekettiń beretin járdemin kútip otyratyn adamdar bar. Eńbek etse bolady, biraq olaı etpeıdi. Jumys istep, tapqan qarjysynan góri atasynyń zeınetaqysyn ıa bolmasa belgili bir járdemaqyny alyp otyra bergendi abzal kóretinder de jeterlik... Munyń sebepteri kóp. Al «mamandyǵym boıynsha jumys taba almadym», «bıznes ashýǵa nesıe alý qıyn» deıtinderdiki jáı ǵana syltaý. Olar bir-eki malǵa qarap, ata-ájeleriniń zeınetaqylaryna ómir súrip júrgender. Biraq muny jalqaýlyq deı almaımyz. Bálkim, qanymyzǵa sińip qalǵan birdeńe bar shyǵar. Ásirese, keıbir 5 balasy bar azamattar astanadan úı ber dep aıqaı shý shyǵaryp jatady. Árıne, ony da túsinýge bolady. Kez kelgen adam astanadan úıli bolǵysy keledi. Sony óz eńbegimen, óziniń jınaǵan qarjysymen alsa, jón ǵoı. Endi kelip, memleketke balalarym kóp astanadan úı ber deıtinderdiki masyldyqtyń bir túri.
– Endi osy turǵyda bizdiń qoǵam masyldyq pen muqtajdyqty aıyra almaı júr me?
– Aıyrý óte ońaı. 2012 jyly jergilikti bıliktiń mańyzyn arttyrý týraly tujyrymdama qabyldanǵan. Onda jergilikti bıliktiń eńbekke jaramdy adamdardy eńbekpen qamtamasyz etý máselesi qaralǵan. Sebebi jergilikti bıýdjettiń tabysy sol jerdegi adamdardyń jumysymen baılanysty. Óıtkeni bıýdjettiń tabysyna tek qana jeke adamdardyń tabys tabýy qosylady. Ol kezde eńbek etpegen adam birden bilinip qalady. Al shyn muqtaj adamdardy jergilikti bılik biledi. Sondyqtan jergilikti jerde muqtaj adamdar men masyl adamdardyń aıyrmashylyǵyn anyqtaý máselesi jergilikti bılikke tıesili.
– Masyldyq «jasaryp» bara jatqan joq pa? Oǵan ne sebep?
– Endi bul barlyq kezde bolǵan. Keńes dáýirinde kórshi Belarýste boldy, estýimshe áli de bar. Ol kezde bári jumys isteıtin. Qazir she? Qazir jastar zańger bolyp ister edim nemese ekonomıst bolǵan edim, biraq qazir jumysym joq dese ony masylsyń deımiz. Munyń ózi durys emes. Biraq jastar eńbek bólimine bardym, tirkeýde turmyn dep ózin aqtap alýy da múmkin.
– Masyldyqpen kúresti kimderden jáne qalaı bastaǵanymyz jón?
– Statıstıkaǵa súıensek, elimizde járdemaqyǵa muqtaj 1.2 mln adam bar. Qalǵan 18 mln adamnyń 9 mln-y jumys isteıdi. Olar qazir óz eńbegimen tabys taýyp otyr. Jalpy 18 mln halyqtyń tabysyn kóbeıtip, 1.2 mln muqtaj adamdarǵa járdem berýdi uıymdastyrýymyz kerek. Bul óte kúrdeli másele. Jańa men aıtqandaı, biz Eýropa elderindegi sııaqty ómir súrýge jetkilikti járdem beretin dárejede emespiz. Óıtkeni aılyǵymyz 60-aq myń. Bul ómir súrýge jetpeıdi. Biraq sen eńbek etetin, 150-200 myń alatyn jerge baryp, jumys iste. Oı jetpeıdi degennen góri, áreket jasa. Qaraýyldyq emes bıznesińdi órkendet. Sondaı nárselerge qaraýymyz kerek. Al endi Eýropadaǵy mysaldardyń barlyǵy ýaqytsha. Endi biz damýshy memleketpiz ǵoı. Órkenıetti memleketterdikindeı masyldyqty joıatyn ádis, modýl qalyptastyryp úlgergen joqpyz. Mysaly, men Túrkııa modelin usynýshy edim. Olar bizden bir jarym ese dáýlettirek. Sonyń ózinde Túrkııa bıliginiń eńbek etpegen adamdarǵa járdem berýi óte qıyn.
Suhbattasqan Oralbaı Myrzaqulov,
«Adyrna» ulttyq portaly
