Jaqynda Reseı bıligi tabıǵatta maqtanǵandaı «álemde ekinshi armııa» joq ekeni belgili boldy. Keshe prezıdent Pýtın aıtqandaı, «sheteldik áriptesterinen ondaǵan jyldar ozyq» reseılik qarýlar tek «kremldik armanshylardyń» qııalynda ǵana bar.
Reseılik tankter men tikushaqtar 1980-shi jyldardyń sońy men 1990-shi jyldardyń basyndaǵy Batystaǵy oqıǵalardyń olardaǵy jumysynan órtenip jatyr. Reseı jaǵynyń artıllerııadaǵy artyqshylyǵy baıraqtar men hımarstar arqyly nólge deıin tómendedi.
Teledıdardan jyldar boıy «Reseıdiń áskerı keremeti» retinde kórsetilip kele jatqan nárse Reseıdiń áskerı-ónerkásiptik kesheni basshylyǵynyń baıandamalarynda jáne kórme stendterindegi jalǵyz kóshirmelerde ǵana bar.
Kóbinese maketter. Reseıdiń Ýkraınadaǵy soǵysy Reseı armııasynyń dástúrli aýrýlaryn áshkereledi, urys dalasyna jaýyngerlik júkterdi jetkizýdiń logıstıkasy, tyl obektileriniń qaýipsizdigi, dıversııaǵa qarsy sharalar, baılanys jáne baqylaý qazirdiń ózinde tolyǵymen apatty sıpatqa ıe boldy.
Reseı áskerıleri men FSB besinshi dırekııasynyń qyzmeti segiz jyl burynǵy Qyrymdy anneksııalaý operaııasynyń tájirıbesinen shyqty. Olar ýkraındardyń óz bıligine degen óshpendiligi sonshalyq, alǵa basyp kele jatqan orys áskerlerin gúlmen, nan-tuzben qarsy alady, al rýhy tozǵan ýkraın áskeri ne shashyrap ketedi, ne jappaı tapsyrady deıdi.
Al gaýlıaıter bolýdy armandaǵan reseıshil ýkraın saıasatkerleri reseılik bronetransporterlerden jalyndy sózder aıtyp, kópshiliktiń qoshemetine bólenedi dep oılady. Bul habarlamadan Ýkraınada aýyr shaıqas bolmaıtyny anyqtaldy. Ýkraına Qarýly Kúshteriniń qurlyqtaǵy áskerleri de, Ýkraına avıaııasy men áýe shabýylyna qarsy qorǵanys kúshteri de aıtarlyqtaı qarsylyq kórsetpeıdi.
Sondyqtan olardy basý qajet emes. 2022 jyldyń 19-20 qańtarynda bekitilgen reseılik áskerılerdiń josparlary tolyǵymen qarabaıyr boldy. Tipti tyldy qorǵaýdy jáne jaýlap alǵan aýmaqtardaǵy halyqtyń adaldyǵyn saqtaýdy qamtamasyz etetin polıııa bólimsheleri de Reseıdiń «arnaıy operaııalar» josparynda qarastyrylmaǵan.
2018 jyldan bastap Ýkraına Qarýly Kúshteri áýe qorǵanysyn, áýe kúshterin, elektrondy soǵys nysandaryn jáne áskerı-ónerkásiptik keshen kásiporyndaryn búrkemeleý boıynsha aýqymdy sharalardy júzege asyrdy.
Reseı agentteri baqylaýǵa alyndy, sondyqtan «H» saǵatynda ózderin besinshi kolonna retinde kórsete almady. Ýkraına áskerleriniń barlyǵy bolmasa da, NATO standarttary boıynsha urys qımyldaryn júrgizýdi úırene bastaǵany da áser etti.
Sondyqtan, reseılik áskerler Ýkraınaǵa paradpen, shyn máninde, kolonnalarmen kirgende, olardy óte jaǵymsyz tosynsyı kútip turdy. Blıkrıg tolyǵymen sátsizdikke ushyrady, negizinen gúl, nan men tuzy bar halyq baıqalmady, reseılik áskerı tehnıkasynyń kolonnalary qyzý órtenip ketti, jaýlap alynǵan aýmaqtarda reseılik áskerlerin dostyqsyz halyq qarsy aldy. Onyń ústine orystildi aımaqtardyń ózinde okkýpanttarǵa oń kózqaras bolmady.
Eń bastysy, Qytaı da, UQShU men EAEO músheleri de Reseıden biraýyzdan alshaqtap jatyr jáne kúnde solaı jalǵastyrýda. Reseı basshylyǵy endi bar kúshimen pedalmen júrýge májbúr bolǵan velosıpedshige uqsaıdy - áıtpese ol qulap ketedi.
Kremldiń áskerı jeńiske jetý perspektıvasy joq. Qazir Ýkraına «belsendi qorǵanys» jaǵdaıynda, biraq bıylǵy kúzde ol qarý-jaraq pen áskerı shabýylǵa jaqsy daıyndyǵy bar ýkraın áskerleri arqyly soǵysady.
Kerimsal JUBATQANOV
