Carapshylar Qazaqstanda sý únemdeý joldary týraly pikirin bildirip, usynystaryn aıtady.
Búgin, jeltoqsannyń 3-inde Saýd Arabııasynyń Er-Rııad qalasynda One Water sammıti uıymdastyrylyp otyr. Osy sammıtke qatysý úshin prezıdent Qasym-Jomart Toqaev osy elge saparlady. Jıynda sý resýrstaryn ıgerýdiń ǵalamdyq máseleleri qarastyrylady dep josparlanǵan. Basqosý Qazaqstan men Franııanyń tóraǵalyǵymen, Saýd Arabııasy jáne Dúnıejúzilik bank tobynyń qoldaýymen ótedi.
Qazaqstanda sý máselesi sel, tasqyn kezinde ǵana qoǵam talqysyn týdyratyny jasyryn emes. Qalǵan ýaqytta sýdyń jaı-kúıi tıisti sala mamandary arasynda ǵana talqylanatyn taqyrypqa aınalǵan.
Sý tapshylyǵynyń aldyn alý jáne sýdy únemdeý mádenıetin qalyptastyrý boıynsha sarapshylardyń pikirlerine nazar aýdaryp, bul máselege tereńirek úńilýge tyrystyq.
SÝDY ÚNEMDEÝ JOLDARY
“Jas eko patrýl” ekologııalyq jastar jasaǵynyń basshysy Ádil Nurpeısov sýdy únemdeý mádenıeti jetispeıtinin aıtady.
- Sý – ekonomıkalyq turaqtylyq pen bolashaq urpaqtyń qaýipsizdigin qamtamasyz etýdegi basty faktorlardyń biri. Ókinishke qaraı, sýdy únemdeý mádenıeti bizdiń elde endi ǵana qalyptasyp keledi. Osy baǵytta bizdiń "Jas eko-patrýl" atty jobamyz bastaý aldy. Bul joba aıasynda jastardan quralǵan ekologııalyq jasaqtar kúndelikti qalalyq monıtorıng júrgizip, halyq arasynda túsindirý jumystaryn atqarýda, - deıdi ol.
Aıtýynsha, sýdy únemdeý baǵytynda ınfraqurylymdardy jańartý, halyq arasynda aqparattandyrý men bilim berý jumystaryn kúsheıtý, mektep júıesine sýdy tıimdi tutyný máselesin engizý syndy jumystar atqarylý qajet.
Bul jaıynda sý sarapshysy Nurlyhan Bımýrzaev sý únemdeýde jeke áreketterdiń mańyzyn joqqa shyǵarmaıdy, biraq ol basty nazardy aýyl sharýashylyǵyndaǵy sýdy paıdalaný ádisterin jetildirýge aýdarý kerek dep esepteıdi.
Onyń paıymynsha, Qazaqstandaǵy sýdyń 70-80 paıyzy aýyl sharýashylyǵynda qoldanylady, sondyqtan tıimdi sýarý tehnologııalary men ınfraqurylymdy jańartý negizgi sheshim bola alady. Bul salada sýdy kóp tutynatyn maqta, kúrish sııaqty daqyldar men sýdy kóp qajet etetin ósimdikter barshylyq. Sharýashylyqta sýdy tıimdi paıdalanýǵa múmkindik beretin jetkilikti tehnıka, naqty strategııa qajet. Tamshylap sýarý, jańbyrlatyp sýarý, tuylandyrý, qaıta óńdeý tehnıkalary qazirgi tańda álemdik praktıkada keńinen qoldanylyp keledi.
- Qazirgi tańda álemde sýdy qaıta óńdeý men tazartý tehnologııalary keńinen qoldanylady. Mysaly, bizde fıltraııa dep atalatyn proess bar. Sonymen qatar, teńiz sýyn tuylandyrý, ıondaý, membranalyq fıltraııa sekildi tehnologııalar da paıdalanylady. Alaıda,bul jerden shyqqan sýdyń baǵasy qansha bolady, ony bizdiń qarapaıym halyqtyń qaltasy kótere me, qarajaty jete me degen másele bar. Degenmen, bul tehnologııalar Izraıl, Saýd Arabııasy, Arab Ámirligi, Avstralııa sııaqty elderde qoldanylyp jatyr. Osy elder bizge sýdy tıimdi paıdalanýda úlgi bola alady. Sonymen qatar, bizdiń elde jańa Sý kodeksine «aınalmaly sýlar» termıni engizilip jatyr. Bul óndiristik masshtabta sý resýrstaryn qaıta óńdeýdi bildiredi, ıaǵnı úlken zaýyttar men fabrıkalar ózderiniń sý resýrstaryn qaıta aınalymǵa shyǵarady. Osy arqyly ózenderden, kanaldardan alynatyn sýdyń kólemin azaıtýǵa bolady, - deıdi Nurlyhan Bımýrzaev.
QALAI, QAITIP JÚZEGE ASPAQ?
Teńiz sýyn tuylandyrý – tuzdy jáne mıneraldy komponentteri kóp teńiz sýyn aýyz sý nemese tehnıkalyq qajettilikterge jaramdy tuy sýǵa aınaldyrý proesi. Bul tehnologııa, ásirese sý tapshylyǵy máselesin sheshý úshin, álemniń kóptegen elderinde keńinen qoldanylady.
Sýdy únemdeýdegi ıondaý tehnologııasy – sýdyń quramyndaǵy zııandy zattardy joıý nemese sý sapasyn jaqsartý úshin ıondar almasý nemese ıondar bóliný prınıpine negizdelgen tehnologııa. Bul ádis ónerkásipte, aýyl sharýashylyǵynda, turmystyq qajettilikterde jáne aýyz sýdy tazartýda qoldanylady. Bul ádis qaıta óńdelgen sýdy qaıta paıdalanýǵa múmkindik beredi. Ónerkásipte nemese aýyl sharýashylyǵynda úlken kólemdegi sýdy únemdeýge yqpal etedi.
Membranalyq fıltraııa — bul sýdaǵy qospalar men zııandy zattardy bólip alý úshin arnaıy membranalar arqyly ótetin tehnologııalyq proess. Bul ádis suıyqtyqtan bólshekter men molekýlalardy belgili bir ólshemderge sáıkes súzý úshin qoldanylady. Membranalyq fıltraııada súzgiden ótý úshin sý belgili bir qysymmen membrana arqyly aıdalady, nátıjesinde taza sý men qospalar bólinedi. Sý belgili bir qysymmen membrana arqyly ótkizilgende, sýdaǵy qospalar men mıkrobtar membrananyń qurylymynda qalatyn bolady.
IRIGEN INFRAQURYLYM
Aýyl sharýashylyǵynan bólek elimizdiń ınfraqurylymdarynyń eskirgenin de atap aıtýymyz kerek. Qazirgi tańda ýrbanızaııa proesi kúsheıip keledi. Mysaly, Almaty, Astana jáne Shymkent sııaqty qalalarda ınfraqurylym bastapqyda belgili bir halyq sanyna negizdelip salynǵan bolatyn. Al qazir bul qalalarda halyq sany kúnnen-kúnge ósip jatyr, bul ınfraqurylymdarǵa qosymsha júkteme túsiretini aıdan anyq. Almaty sııaqty iri qalalarda ınfraqurylym halyq sanynyń ósýine sáıkes jańartylmaǵan. Bul jaǵdaı qosymsha sý júıelerin salýdy talap etedi. Memleket tarapynan ınfraqurylymdy ıfrlandyrý jáne jańartý jumystaryn qolǵa alyp, eski qubyrlardy aýystyrǵan jón.
Ortalyq Azııa elderi úshin Memleketaralyq úılestirý sý sharýashylyǵy komıssııasy janyndaǵy Sý sharýashylyǵy máseleleri jónindegi ǵylymı-aqparattyq ortalyqtyń qazaq fılıalynyń bas sarapshysy Quralaı Qalmaǵanbetqyzy Qazaqstandaǵy sýmen jabdyqtaý júıesi men aýyl sharýashylyǵyndaǵy melıoratıvtik júıelerdiń tozýy sýdyń ysyrap bolýyna úlken sebep bolatyndyǵyn aıtyp, "Infraqurylymdy jaqsartý arqyly biz sýdy paıyzǵa deıin únemdeı alamyz," - dep óz pikirin bildirdi.
QARAPAIYM ÁREKETTER
Sarapshylar Ádil Nurpeısov pen Quralaı Qalmaǵanbetqyzy sýdy únemdeý mádenıetin qalyptastyrý aldymen mektepterde, balabaqshalarda jáne qoǵamdastyqtarda bastalýy qajet. Balalar men jasóspirimderge sýdyń shekteýli resýrstar ekendigin, onyń bolashaǵy úshin jaýapkershilik qajet ekenin túsindirý óte mańyzdy. Qoǵamdyq uıymdar men medıa arqyly ekologııalyq bilimdi taratýǵa bolady. Sýdy únemdeý týraly túrli vıktorınalar, mýltfılmder men ıllıýstraııalyq kitaptar balalarǵa osy daǵdylardy erte jastan úıretýge kómektesedi.
Ádil Nurpeısovtiń pikirinshe, ár adam sý únemdeýdi kúndelikti ómirinde qarapaıym is-áreketterden bastaýy kerek. Mysaly, krandy bosqa aǵyzbaý, aqaýlardy ýaqytynda jóndeý, sýdy únemdeıtin qurylǵylardy qoldaný — osynyń bári jeke jaýapkershilikti sezinýge kómektesedi. Qoǵamǵa sý tapshylyǵynyń jaqyndap kele jatqanyn túsindirý úshin únemi aqparattyq kampanııalar men ekologııalyq akııalarǵa qatysý qajet.
Sarapshy Quralaı Qalmaǵanbetqyzy sýdy únemdeý úshin sýdy únemdeý mádenıetin qoldaý úshin qoǵamdyq sharalar men sýbsıdııalaýdy arttyrýdy usynady.
Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev bıylǵy joldaýynda sý únemdeý qajettiligin aıtyp, "kóp tutynsań – kóp tóleısiń" qaǵıdatyn basshylyqqa alynatyndyǵyn ańdatqan. Memleket basshysynyń sózinshe, sýdy barynsha únemdeý jumysyn uıymdastyrý kerek. Bul – eń aldymen, aýyl sharýashylyǵyna qatysty másele, ıaǵnı sý únemdeý tehnologııasyn, ásirese, osy salada keńinen qoldaný qajet. Prezıdent bul týraly byltyrǵy joldaýynda da qulaqqaǵys etken.
"Jyl ótken saıyn halqymyzdyń sany da, ekonomıkamyz da ósedi. Bul – qalypty qubylys. Sol sebepti 2040 jyldarǵa qaraı Qazaqstandaǵy sý tapshylyǵy 12-15 mıllıard tekshe metrge jetýi múmkin. Sýdy normatıvten artyq jumsaǵandar onyń aqysyn joǵary tarıfpen tóleýi kerek. Bir sózben aıtsaq, sýdy barynsha únemdeýimiz qajet,"- degen Qazaqstan basshysy.
2023 jyldyń kúzinde Qazaqstanda sýǵa jaýapty sý jańa mekeme sý resýrstary jáne ırrıgaııa mınıstrligi quryldy. Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginen bólinip qurylǵan mınıstrlikke sý qoryn paıdalaný jáne qorǵaý, sýmen jabdyqtaý, sý burý salasyndaǵy fýnkııalar men ókilettilikter berildi. Sý resýrstary jáne ırrıgaııa mınıstri Nurjan Nurjigitov bıyl eldiń basym bóligin sý basyp jatqanda is basynan, el ishinen kóringen joq. Sol eki ortada ol sáýir aıynda prezıdentten qatań sógis alyp úlgerdi.
Delnaz Menseıtova
