Reseıdegi táýelsiz sarapshylar Pýtınniń Astanaǵa sapary jáne Qazaqstan munaıyn Reseısiz eksporttaý joldary jaıynda talqylaıdy.
Astanada UQShU-nyń kezekti sammıti de ótti. Is-sharadan bir kún buryn Qazaqstan Reseı prezıdenti Vladımır Pýtındi saltanatty túrde kútip aldy.
Qazaqstannyń áýe kúshteri áskerı aerodrom ústinde Reseıdiń týy tústerinde aspanǵa ushaqtarmen sýret saldy. Astananyń kóshelerinde «Asa mártebeli Vladımır Pýtın, Astanaǵa qosh keldińiz!» dep jazylǵan bılbordtar ilindi.
Osy sapar sıpaty týraly Reseıdegi táýelsiz sarapshylar «Amerıka daýsy» radıosyna bergen kommentarıılerinde oı bólisken.
SAPARDAN BURYN
Alaıda, saltanatty sharanyń resmı sáni eki oqıǵamen sál buzyldy. Astana qalasynda, «Astana Opera» teatrynyń janynda ornatylǵan LED ekranda kútpegen jerden Reseı týynyń ornyna Ýkraınanyń týy paıda boldy. Al Kókshetaýda úsh belsendi Pýtınniń kelýine qýanysh bildirmegeni úshin usaq buzaqylyq jasady dep aıyptaldy. Olar Qazaqstan men Ýkraına týyn ustap, «Asa mártebeli, Qazaqstannan ketińiz!» degen jazýy bar plakatpenshyqty. Buǵan qatysty Qazaqstannyń quqyq qorǵaý organdary tergeý bastady.
Sondaı-aq, Pýtınniń kelýine aldyn ala daıyndyq barysynda Astana Reseı terrıtorııasy arqyly munaı eksporty kólemin 80 paıyzǵa qysqartatynyn jarııalady. El prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev áskerı jáne azamattyq ınfraqurylymnyń mańyzdy nysandaryn qorǵaýdy kúsheıtýdi tapsyrdy. Toqaevtyń bul tapsyrmasy kóptegen sarapshylar tarapynan Kremldiń mılıtarıstik rıtorıkasyna jáne Ýkraınaǵa jasalǵan «Oreshnık» zymyrandyq keshenimen soqqy berýine reakııa retinde túsindirilýde.
Eki lıderdiń jarııalaǵan birlesken málimdemesi negizinen deklaraııalyq sıpatqa ıe bolyp, kóbinese ekonomıkalyq máselelerdi qamtıdy.
«ÁITEÝIR TEK YNTYMAQTASTYQ»
Saıasattanýshy Arkadıı Dýbnov Pýtınniń Qazaqstanǵa jasaǵan saparynyń trıýmfaldy bolmaǵanyn atap ótti. Onyń pikirinshe, Astanadaǵy UQShU sammıti «áskerı-saıası bloktyń ómir súrýin» dáleldeı almady.
Dýbnovtyń aıtýynsha Astanada Reseı prezıdentin qabyldaýdaǵy saltanat Pýtın men Toqaev arasyndaǵy kelissózder nátıjesiniń tómendigin jasyrý maqsatynda boldy. Onyń sózinshe, bul týraly Máskeý men Astana arasyndaǵy sheshimi aıtylmaq túgili, atalmaǵan ótkir máselelerge nazar aýdara otyryp aıtýǵa bolady.
- Bul qujatta Reseı-Ýkraına áskerı qaqtyǵysy týraly bir de bir sóz joq. Áıteýir, tek tórtinshi tarmaqta “halyqaralyq qatynastar arhıtektýrasyn jańa shyndyqtarǵa beıimdeý jáne Eýrazııa qurlyǵynda turaqtylyq pen qaýipsizdikti qamtamasyz etý úshin mańyzdy komponent retinde, álemdik jáne aımaqtyq kúshterdiń táýelsiz ortalyqtarynyń sanynyń artýy, jahandyq geosaıası týrbýlenttiliktiń ósýi jaǵdaıyndaǵy ekijaqty yntymaqtastyq týraly» aıtylady, - dep túsindirdi saıasattanýshy.
Dýbnovtyń pikirinshe, Pýtınge Toqaevtan Ýkraınadaǵy Reseıdiń arnaıy áskerı operaııasyna kelisim alý múmkin bolmady.
«TOQAEVTYŃ USTANYMY – EREKShELIK EMES, EREJE»
Tartý ýnıversıtetiniń Shyǵys zertteý ortalyǵynyń mamany Borıs Dolgın Astanadaǵy Ujymdyq qaýipsizdik týraly shart uıymy keńesiniń otyrysyna oraı Pýtınniń Qazaqstanǵa jasaǵan sapary dástúrli túrde ózara qurmet kórsetý jáne eki tarap úshin aıqyn ózekti máselelerdi meılinshe az aıtýǵa beıimdelgen túrdeótti dep esepteıdi. Onyń aıtýynsha, munyń saryny eki el arasynda jasalǵan ózara kelisimderden de baıqalyp otyr.
- Qazaqstan basshylyǵy ózge seriktesterinińnarazylyq týǵyzatyn máselelerge, aıtalyq, Reseıge qoldaý kórsetýden burynǵysha saqtanady.Biraq Kremldiń ashýyn týǵyzbaýǵa tyrysady. Bir-birine dostyq pen seriktestikke degen kepildikter usyný, bul habarlamalardyń eksklıýzıvti emestigine kedergi keltirmeıdi. Al Reseıdiń qatysýymen atom energetıkasyn damytýǵa degen daıyndyq, basqa elderdiń qurylymdarynyń osy jobaǵa qosylatynyna da qatysty jaılar nazar aýdartady. Mysaly, Qazaqstannyń energetıka salasyna Qytaıdyń qatysýy nazar aýdartady, - deıdi sarapshy.
- Reseılik kómirsýtekterdi Qazaqstan aýmaǵy arqyly Ózbekstanǵa nemese Qytaıǵa tasymaldaýdy keńeıtý Astananyń Reseı aýmaǵyn aınalyp ótip, óz kómirsýtekterin tasymaldaýdy ulǵaıtý nıetine qaıshy kelmeıdi, - dep jalǵastyrady Dolgın.
- Bul jaǵdaı Qytaıdy Eýropamen baılanystyratyn Orta dálizdiń damýyna qatysty kelissózderge de qatysty bolyp otyr. Al Reseı bıligin ashýlandyrmaýǵa degen umtylysty orys tilin qoldaý boıynsha jarııa bastamalarmen túsindirýge bolady. Bul óz kezeginde eldegi qazaq tilin qoldaýǵa nemese aǵylshyn tilin keńinen qoldanýǵa degen áreketterge eshqandaı qaıshy kelmeıdi, – dep naqtylady ol.
- «Úlken kórshimen» qarym-qatynastyshıelenistirmeý úshin Reseımen mundaı «odaqtastyq» qurý tek Qazaqstanǵa ǵana tán emes, - degen sarapshy Armenııany da aıtyp ótti.
- Toqaevtyń ustanymy – erekshelik emes, ereje. Sondyqtan, óz qaýipsizdiginiń balamaly kepildikterin izdeýge májbúr bolǵan Armenııa da UQShU men Reseıden birtindep alystap ketýge tyryssa, onda neǵurlym yńǵaıly jaǵdaıda turǵan Qazaqstanǵa táýelsiz saıasat júrgizý ońaıyraq.Biraq tym shuǵyl qadamdardan aýlaq bolý kerek, -dep túıindedi ol.
«MÁSKEÝGE TEK BARMAǴYN TISTEÝ ǴANA QALDY»
BAQ boljamy boıynsha, Reseıdi aınalyp ótetin jańa marshrýt boıynsha Qazaqstan munaıyn tasymaldaý kólemi jylyna 20 mln tonnaǵa deıin ulǵaıýy múmkin (qazirgi ýaqytta – 1,5 mln tonna).
Munaı-gaz sarapshysy Mıhaıl Krýtıhın Qazaqstan munaıyn Reseıden aınalyp ótetin jolmen tasymaldaý týraly sheshimdi qabyldaýǵa birneshe faktorlar áser etedi dep esepteıdi.
- Birinshiden, Qazaqstan birneshe jyldan keıin munaı óndirýdi túbegeıli arttyrmaqshy jáne onyń jańa qorlardy ıgerý jospary bar. Onyń ústine bul josparlar OPEK+ eline bólingen kvotalarmen sáıkes kelmeıdi. Degenmen, Astana bul kvotalardy buzyp keledi jáne osylaı jalǵastyrmaq, - dep túsindirdi ol.
Krýtıhınniń pikirinshe, munaıdy Reseı arqyly tasymaldaý Qazaqstan úshin birqatarproblemalardyń bar ekenin kórsetedi.
- Atap aıtqanda, Atyraý-Samara qubyryna qatysty qaýip seıiLmedi. Sońǵy ýaqytta Samaradan Germanııaǵa az ǵana kólemde qazaqstandyq munaı jiberildi. Biraq odan da úlken qıyndyqtar «Kaspıı qubyr konsorıýmynyń» Novorossııskidegi qubyrymen baılanysty. Onda kem degende tórt ret termınaldaǵy jumys toqtatyldy. Reseı túrli tehnıkalyq aqaýlardy sebep etip kórsetti. Al Qazaqstan úlken shyǵynǵa ushyrady. Sol kezde Reseı kórshi ári dostyq elge ádeıi qıyndyqtar týyndatyp jatyr degen pikir qalyptasty. Sondyqtan Astana shuǵyl túrde balama joldardy izdeı bastady, - dedi sarapshy.
Onyń aıtýynsha, Reseı ózin tranzıt jaǵynan senimsiz el retinde kórsetip qoıdy.
- Osylaısha, Máskeý taǵy da ózin-ózi jazalady. Buǵan deıin oǵan eki qubyr arqyly tasymal úshin turaqty túrde tólenip turdy. Al Astananyń eksporttyq talaptary artqanyn eskersek, memlekettik qazynaǵa tólemder kólemi áldeqaıda ulǵaıýy múmkin edi. Endi Máskeýge tek barmaǵyntisteý ǵana qaldy, – dep qorytyndylady Mıhaıl Krýtıhın.
