Til men sóı

4677

 

Tilimizdiń tilegin qolǵa alǵaly ońdy-solymyzdy baıqaýǵa murshamyz kelmesten, júıesiz áreketpen máseleniń muhıtynda maltyp kele jatqandaımyz. Qaı máseleni de sheshý úshin onyń qatparyn saraptap bajaılamaıynsha, qyımylymyz qarabaıyrlanyp, áreketimiz álemtapyryq kúı keshpek, al nátıjesi mandymastan bir orynda taıaq qamshylaǵan baladaı, ózimizdi ózimiz aldaýsyratyp ýaqyttan jurdaı bolarymyz haq. Kez kelgen iske qajetti ǵylymı kirisimnen ada bolamyz. Qazirgi til maıdanyndaǵy halymyz da sondaı.

Til men rech

Til máselesine boılap, máselege mán berý úshin «til» uǵymynyń ózine úńilip, «tilge» berilgen tanymal anyqtamalarǵa nazar aýdaraıyq:

til - barlyq sózder men grammatıkalyq formalardyń jáne aıtylym erekshelikteriniń jıyntyǵy;

til - vırtýáldik (abstrakııa retinde bolatyn), áleýettik qaýqar (potenııa);

til - halyqtyń qatynas quraly, bul - áleýmettik qubylys («Rýsskıı ıazyk ı kýltýra rechı», V.Ia.Goldın, O.B.Sıropotına, M.A.Iagýbova, 2003g);

til - adam qaýymynda stıhııaly túrde týyndaǵan, qatynas maqsattaryna arnalǵan jáne adamnyń álem týraly bilimderi men uǵymdarynyń barlyq jıyntyǵyn beınelep jetkizýge qabyletti dıskretti (jiktelmeli) dybystyq tańbalardyń damymaly júıesi (Úlken keńes ensıklopedııasy - (orys tilindegi sheteldik termındi qazaq tiline ıkemdegenimiz - tildi qorlatýdan qorǵaý men oqyrmandy syılaǵanymyz).

Bizge keregi de jáne bul uǵymǵa tıisti tııanaqty toqtam da anyqtamalardyń sońǵy nusqasy dep oılaımyz. Qysqasy, til - adamaralyq qatynastyń belgili bir júıesi. Bul jaǵynan qaraǵanda, júıe retinde til ólýi de, qaıta tirilýi de, tipti, jasalýy da ábden múmkin. Munyń mysaldary jetkilikti. Mysaly, qaıta tirilgen ebrıt tili shyn máninde tildik júıe retinde ólgen emes, onyń zańdylyqtary men júıelik sıpattary saqtaýly bolatyn. Alaıda, sol «ólgen» tildiń qoldanysqa túsýi shyn máninde tildiń qaıta týýy emes, tildiń «rechke» aınalýy bolatyn. Qarapaıym uǵymdaǵy tildiń «ólýi» degenimiz - ǵylymsha aıtqanda, tildiń  qoldanystan shyǵýy ǵana. Eger de álgi tildik júıege qajetti jaǵdaı jasalsa, ol qoldanysqa túsip, «rechke» aınalady, ıaǵnı til «tiriledi».

Ókinishke oraı, áli kúnge tildik qoldanymnyń termıni bolyp sanalatyn «rech» uǵymynyń qazaqsha balamasy bolmaǵandyqtan, bul termın bizdiń uǵymymyzda qoldanysta bolmaı kele jatqany óz aldyna, til ǵylymynyń tutas bir pániniń damýyna kedergi keltirip keledi. Óıtkeni, termınniń ózi ǵylymı birlik ekeni ras.Birliktiń ózi bolmasa, nysannyń damýy da múmkin emes. Kázirgi kúni «kýltýra rechı» páni qazaqsha «til mádenıeti», «sóz mádenıeti» degen tııanaqsyz alýan tirkestermen,sózdermen berilgenimen, pánniń máni túsiniksiz qalýda. Ǵylymda «ıazykovaıa kýltýra», «rechevaıa kýltýra» degen salalar bar, al bular qazaq tilinde «til mádenıeti» retinde bir ǵana tirkespen ár salany shatastyra uǵylyp otyr.   Onyń ústine qazaq tildi til biliminde «jazbasha rech» (pısmennaıa rech), «aýyzsha rech» (ýstnaıa rech) máseleleri de óz deńgeıinde ashylmaı keledi.

Joǵaryda «til» uǵymyna toqtaldyq, al «sózdiń» leksıkalyq birlik ekenin eskersek, ony bútin bir ǵylymı pánniń júgin kóteretindeı termın retinde qoldaný ǵylymdy da, uǵymdy da tuıyqqa tireıdi. Rech degenimiz - tildiń qoldanym sıpaty, al biz ony sóz, sóıleý, til sekildi sózderdi jamyratyp, bireýine toqtaı almaı, qalaı ataýdy bilmeı júrmiz!Til ǵylymynyń ózi tildik termın jasaı almaı otyr.

Tilimizde  «rechke» balama bolatyndaı leksıkalyq birlik bar, ol - «sóı» sózi. Bul, tipti, arhaıstik sóz de emes, kádimgi kázirgi qoldanystaǵy, sonshalyq mán berilmeı kele jatqan biregeı leksıkalyq materıal. «Sóı» sózi qazaq tilinde tildik qoldanys sıpatyn bildiretin birden bir uǵym, sol sıpatty beretin kóptegen sózderdiń túbiri jáne ejelgi birbýyndy ámbebap uǵymnyń nusqasy: sóıleý, sóı deý, sóılem t.t. Munyń aǵylshyn tilindegi nusqasy «sáı» (say - buǵan qarap qazaq-aǵylshyn tilderiniń ejelgi baılanysyn da ańǵaramyz) túrinde saqtalǵan. «Sóı» sózi termın bolýǵa ábden laıyq jáne «jazbasha sóı» men «aýyzsha sóı» túrinde tildiń alýan qoldanystyq sıpatyn bere alady.

Belgili bir tildiń qoldanysy, ıaǵnı «tirligi» degenimizdiń ózi - onyń jazbasha jáne aýyzsha qoldanym sıpatymen aıqyndalatyn úderis. Endeshe, til máselesiniń uly maıdanǵa aınalý sebebiniń ózi, onyń joǵaryda atalǵan  salalardyń tııanaqty qolǵa alynbaý kórinisinen týyndaıtyn jaıt. Demek, neǵurlym til maıdany órshigen saıyn, soǵurlym til máselesiniń tııanaqty da nátıjeli kórinisi mardymsyz degen sóz. Naqty árekettiń ornyn jelbýaz da shaıpaý sózýarlyqtyń basqany. Endeshe, tildiń sóıge aınalýy degenimizdiń ózi - tildiń ómirdegi naqty qoldanysy. Endeshe, memlekettik tildi damytý máselesin qolǵa alǵanda, tildiń qoldanysyn jazbasha da, aýyzsha da sóıge aınalý úderisi dep túsinetin ýaqyt jetti.

Isjúrgizim men súıinshiletý

Jazbasha sóı (pısmennaıa rech) - tildiń jazymdyq qoldanysy. Munyń ózi san alýan saladaǵy júzege asýyna qaraı sáıkes túrde san salaly bolyp keledi. Sonyń biri - isjúrgizim (deloproızvodstvo). Eldegi memlekettik tildi damytý kórinisi retinde istelip jatqan basty shara bolyp moıyndalǵan Isjúrgizim shyn máninde jazbasha sóı salasynyń bir qyry ǵana. Alaıda, bizdiń ony tildi damytýdyń basty kórinisi dep kórsetýge tyrysqanymyzben, bul máseleniń kókteı qoıar túri joq. Sebebi, jazbasha sóıdi aýyzsha sóısiz elestetý de, damytý da, qolǵa alý da múmkin emes. Ári beriden soń jazbasha sóı degenimiz - aýyzsha sóıdiń jazyndysy ǵana. Osy zańdylyq oryndalmaǵandyqtan da, bizdiń isjúrgizim aınalasyndaǵy atqarǵan áreketterimizdiń bári de aýdarmalyq aldanyshtan árige aspaýda.

Qysqasy, tildiń sóıge aınalý qubylysy bir birine ózara tyǵyz baılanysty, onyń jazbasha jáne aýyzsha nusqalarynyń qoldanysqa túsýinen týyndaıtyn úderis qana. Al, úderis úshin jelbýaz ıdeologııa da, festıbálder de kerek emes, jaǵdaı men uıymdastyrý sharalary jáne tıisti talap bolsa jetkilikti. Bir qyzyǵy, memlekettik dálizderdegi memlekettik tildi damytý máselesi sóz bolǵanda, nege ekeni belgisiz, sol organdardaǵy til biletin áleýet qarastyrylmaı, sol organ jaıǵasqan mekenderdegi etnostyq-demografııalyq esep-qısaptyń tilge tıek bolatyny túsiniksiz. Munymyz, ábzeldiń ádemiligi men jaılylyǵyn attyń bar-joqtyǵyna baılanystyra qarastyrǵandaı, qısynsyz sharýa ekeni aıan.

Kázirde belgili bir oblystyń ne qalanyń isjúrgizimi memlekettik tilge kóshirilgenin aıtyp, jurttan súıinshi suraǵandaı ahýal ornap júrgeni jasyryn emes. Kerek bolsa, sol memlekettik tilmen jumys istep otyrǵan qyzmetshiniń mindeti tústik as sekildi eshbir sheshimsiz-aq kúndelikti tabıǵı túrde atqarylatyn qajettilik emes pe?! Tipti, memtilge kóshetindeı sheshim shyǵarýǵa eshbir zańdyq negiz joq, konstıtýııalyq quzyr ǵana bar, sony eshbir bultaqsyz atqarý - árbir memlekettik qyzmetshiniń de, laýazymdynyń da paryzy men mindeti. Iaǵnı qazaq tilinde is júrgizýge sheshim shyǵarý ony pıarǵa aınaldyrý – baryp turǵan dalbasa, qajetsiz tirlik! Ony naýqanǵa aınaldyrmastan atqarýdyń ornyna nasıhat jasaýǵa kóshemiz! Mundaı sheshim shyǵarý - aýa jutý úshin buıryq shyǵarǵanmen birdeı, máseleniń absýrdtyǵy da sonda!

Buqaranyń memlekettik keńsedegi qaǵaz tilinde qandaı sharýasy bar? Ol úshin qoǵamǵa, bireýge esep berip, jurtqa aqparat taratyp ne kerek?  Ulyqtardyń memlekettik tildi meńgergen-meńgermegeni qarapaıym jurtqa qanshalyqty kerek ekeni túsiniksiz, bul balanyń tili ata-anasynyń tilinde shyqqanyna máz bolǵan kórshiniń qylyǵy sekildi qısynsyz nárse. Onyń ústine, neǵurlym álgi «súıinshiletý» kóbeıgen saıyn, nátıje az. Óıtkeni, atalmysh is qarsy ıdeologııaǵa tap bolyp, basqa bireýler memlekettik tilden zardap shegip jatqandaı qarsylyq týyndap jatqany da az emes. Sondyqtan bul úderisti jalǵan nasıhattan qutqaryp, yń-shyńsyz memlekettik qyzmetti memtilge kóshiretin kez keldi.

Belgili bir oblystyń ne qalanyń isjúrgizimi degen uǵym bolýy, keshirińiz, tipten múmkin emes, naqty uıymnyń ne mekemeniń isjúrgizimi bolady jáne ol solardaǵy qyzmetshilerdiń tildi ıgerý áleýetine táýeldi. Al, bizde áli kúnge tildi ıgerý krıterıi anyqtalmaǵan jáne isjúrgizim qaı mekemede qaı ulyqtyń qandaı talappen júzege asyratyny belgisiz, jaǵalaı abstrakııa men qııal, shynaıy monıtorıng kerek! Monıtorıng degenimiz - álgi memtilge kóshken óńirdiń uıymdary men mekemelerindegi ulyqtar men qyzmetshilerdiń qanshasy qandaı dárejede jazbasha-aýyzsha sóıdi meńgergenin tekserip, jarııalaý. Sonda álgi «súıinshilerdiń» eshbir máni bolmaıdy, kereksiz bolyp qalady.

Sóılik orta

Kez kelgen tildiń sóıge aınalýyn Qazaqstandaǵydaı mańdaı tirep otyrǵan jappaı oqytý júıesi emes, sóılik (tildik) ortanyń qamtıtyny belgili. Buǵan talaı mysal da, dáıek te keltirýge bolady. Al, tildi oqytý qurylymdary bar bolǵany sóılik ortany qoldaý quraly men til bilimin tııanaqtaý tetigi bola alady. Alaıda, onyń tıimdiligi aldyn ala qarastyrylmasa, mıllıardtaǵan qarjynyń jaı ǵana jelbýaz shyǵynǵa aınalǵanyn talaı kórdik.

Tildik orta degenimiz - sóılik áleýet. Sondyqtan da negizin jeti júz myńdyq ebreımen qurǵan kázirgi Izráıl memleketi álgi jeti júz myńnyń árqaısysyn ebrıt tiliniń sóılik ortasynyń bólshegine/sýbektisine aınaldyra bildi. Al, Qazaqstandaǵy keminde on mıllıondyq qazaqtildi qazaqtardyń mundaı sóılik ortanyń áleýetine jaratylmaýy tildik saıasattyń qanshalyqty túzý ekenin bildiretin aıǵaq.

Is júzinde qazaq tili úshin sóılik ortany qalaı jasaqtaýǵa bolar edi? Árbir memleketti, kommerııalyq jáne basqa da ujymdy qazaqtildi adamsyz elestetý qıyn, qazaq tilin biletin azamat jetkilikti. Biraq, másele álgi qazaqtildiniń azamattyq quqyǵy aıaqqa taptalyp, onyń óz tilin memleket isine jaratýdaǵy máseleniń týyndap otyrǵany óz aldyna, atalǵan áleýetti memlekettik tildi damytýǵa tolyq jaratý múmkindigi qarastyrylmaı kele jatyr!Mysaly, árbir qazaqtildi mamannyń óz oıyn memlekettik tilde bildirýine múdde bildirilip, tipti mindettelse, onda árbir ujymda tolyq túrdegi qostildilik ahýal qalyptasar edi: qazaqtildi adam qazaq tilinde, orystildi azamat sol tilde resmı qatynas jasaı almaq; alaıda, elimizde orys tilin túsinbeıtin adam joǵyn eskersek, al orystildi azamattar memlekettik tildi meńgermese de, aýyzeki qarapaıym  nusqasyn (6 deńgeılik til meńgerýdiń eń tómengi bazalyq deńgeıin) uǵýǵa mindetti emes pe?! Uqpaǵan kúnniń ózinde olarǵa sol talap mindettelýi shart! Qostildilik degenimiz de, memlekettik tildiń damýyna alǵyshart degenimiz de, qoǵamdyq jáne etnosaralyq kelisim de - osy! Áıtpese, bizge kázirgi saltanat qurǵan monotildi (orystildi) ahýaldanqutylý múmkin be?!

Árbir memlekettik ujymnyń sóılik ortasy baqylaýǵa túsýi shart, monıtorıng nysanyna aınalýy kerek, qysqasy jabaǵydaı tutasqan óńkeı birtildi (orystildi) ujym bolmaýy keregin eskergen jón. Sóıtip, osy kózqaras barynsha memlekettik til paıdasyna údetilgen saıyn, onyń qoǵamnan da, sóılik ortadan da alatyn orny ulǵaıa túsedi. Alaıda, bizdiń elde ázirge naqty isten góri jalpylama jadaǵaı sózýarlyqpen «til asyraý» oryn alyp otyrǵanyn jasyra almaımyz. Bul saladaǵy pármensizdik pen quzyrsyzdyq, tasyrlyq pen qasańdyq, quldyq pen urlyq til taqyrybyn ábden jaýyr qylyp, masqaraǵa (dıskredıtaııaǵa) ushyratty.

Qysqasy, sóılik orta memlekettik tildi damytýdaǵy basty saıası tetik retinde qolǵa alynsa ǵana, ondaǵan til úıretý ortalyqtarynyń tıimdiligi artady. Olar bıýdjettiń mıllıondaǵan qarjysyn nátıjesiz ótkizý ortalyǵy bolýdan qalady. Áıtpese, kázir sóılik orta órt shalǵan toǵaıdyń keıpinde, barǵan saıyn qýyrylyp barady, tildik keńis kún saıyn tarylýda, tildiń sóli ketip, qýara túsýde. Til mádenıeti de, sóı mádenıeti de, másele bolýdan absýrdqa aınala bastady.

Bir qyzyǵy, orta bilim baǵdarlamasyna engizilgen «Qazaq tili» pániniń qandaı maqsaty bar ekeni belgisiz, búkil qazaqty fılolog, lıngıvıst etýden týyndap otyr ma? Tildiń teorııasymen balanyń basyn qatyrǵannan ne utamyz, álde, orys áleminiń «Rýsskıı ıazyk» pániniń ornyna «Rýsskaıa rechti» kirgizýi bizdi oılantpaı ma? Olar sóılip ortany qalyptastyryp damytyp otyr, biz oǵan mán bermeı otyrmyz. Sabaqta amalsyz qazaqsha sóılep, úziliste ógeı tilge bet buratyn balanyń jigerin osylaısha qum qylyp júrgenimizge nege mán bermeımiz? Ári beriden soń qazaq ádebıetin zorlap oqytqandaı tyqpalaǵansha, álgi «Qazaqy sóı» atalatyn tilimizdiń naǵyz qoldanysyn pán etsek, sheshendik te, aıtys ta damyp, oqýshylarymyz úziliste aıtysyp júrmes pe edi?! Bul oraıda oılanarlyq jaıt jetkilikti. Ásirese, memlekettik isti qazaq tilinde júrgizbek túgili, memlekettik organdar men uıymdarda qazaqsha BAQ arqyly halyqpen qatynasatyn adam qalmaýda, isjúrgizimdi bylaı qoıǵanda, memleketti halyq aldynda sóıletetin qyzmetshini tabý máselesi týyndap otyr.

Sóılik ortanyń atalmysh saladaǵy basty ınfraqurylym ekendiginde sóz joq, másele memlekettik saıasatty sonyń paıdasyna burýda, tildi qyrýar shyǵynnyń kózi bolýdan qutqarýda, saıasatty til maıdanynan aryltýda, saıası erikti daýdan arashalap, iske jumyldyrýda. Másele, paradoksqa aınalǵan «memlekettik qyzmetshiniń tilin shyǵarý úshin», memlekettiń quzyryna súıenip, qyzmetshigememlekettik talap qoıylmaýdan týyndap otyr.

Serik ERǴALI,

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy