Syr óńirine kelgen aýyl sharýashylyǵy mınıstri sharýalarmen kezdesip, eginniń jaıyn talqylady

758

Qyzylorda óńirindegi jumys sapary aıasynda QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Erbol Qarashókeev oblys ákimi Gúlshara Ábdiqalyqovamen birge kóktemgi egis naýqany men mal sharýashylyǵyn damytý máselelerine arnalǵan arnaıy jıyn ótkizdi.

Otyrysqa "Baıterek" Ulttyq Basqarý Holdıngi» akıonerlik qoǵamynyń Basqarýshy dırektory Aıgúl Djýanyshbaeva, «QazAgroQarjy» akıonerlik qoǵamynyń Basqarma tóraǵasy Aıdar Prashev, «Agrarlyq nesıe korporaııasy» akıonerlik qoǵamynyń Basqarma tóraǵasynyń orynbasary Asylhan Djývashev jáne aýdandaǵy sharýashylyq ıeleri qatysyp, kókeıde júrgen saýaldary boıynsha ózara pikirlesti.

Jıynda aımaq basshysy bıylǵy sý deńgeıiniń tapshylyǵyna baılanysty sýdy az qajet etetin ónim túrine den qoıý, Úkimetpen bekitiletin sý lımıtine qaraı áreket etý, kanaldardy tazalaý, nasos qondyrǵylaryn ornatý máselesinde qolǵa alynǵan jumystardy tizbeledi.

- Bıylǵy jyly da sý máselesi ótken jylǵydaı ózekti bolǵaly tur. Bul vegetaııalyq kezeńde sý tapshylyǵynyń oryn alýyna jáne jaıylymdyqtar men shabyndyqtardy sýlandyrýǵa áser etedi. Osyǵan baılanysty Úkimet rezervinen bólingen qarjyǵa barlyǵy 21 kanal tazalaý, 52 uńǵymany jóndeý jáne burǵylaý, 133 dana nasos qondyrǵysyn alý josparymyzda bar.

Biz osyǵan deıin barlyq aýdandaǵy sharýalarmen kezdesip, lımıt aıasynda egiletin ónim kólemin naqtylaý isinde ortaq sheshimge kelý úshin basqosyp, talqylap kelemiz. Sizderde kókónis egýdiń shyǵymy áldeqaıda joǵary bolǵandyqtan, sharýashylyqtardyń árbiri ónim kólemin saqtaý isinde tıimdilik jaǵyna mán berýi qajet. «Baıqońyr» ÁKK» AQ birlesip, qajetti kartop, sábiz, pııaz jáne basqa da ónimderdi egip, turaqtandyrý qoryna usynyp, syrttan ónim alýǵa degen táýeldilikti azaıtýǵa jumys isteıik, - dedi G.Ábdiqalyqova.

Otyrysta birqatar basqarma basshylary vegetaııa kezeńinde iske asyrylýǵa tıis jumystardyń josparyn baıandasa, aýdan ákimi Rýslan Rústemov egiske daıyndyq barysy men Kelintóbe magıstraldy kanalynyń bas saǵasyna Sý tospasy qurylysyn salý boıynsha usynys aıtty.

Jıynda birqatar sharýa qojalyq ıeleri sýbsıdııa alý, jem-shóp tasymaldaý, sý qoryna qatysty ózekti saýaldaryn qoıyp, usynystaryn jetkizdi

Basqosýda kóterilgen árbir usynystardy tyńdaı kele Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Erbol Qarshókeev sharýalardy alańdatqan máselelerge qatysty naqty jaýap berdi.

- Bıylǵy jyly Prezıdent tapsyrmasy negizinde kóktemgi egis jumystaryna bólinetin qarjy kólemi ulǵaıdy. Birinshiden, "Keń dala" baǵdarlamasy arqyly jyl saıyn 70 mlrd.teńge qarajat bólinse, bıyl sony eki esege ulǵaıtýǵa múmkindik alǵaly turmyz. Qazir respýblıkalyq bıýdjetti naqtylaý proessinde tur. Ekinshiden, Azyq-túlik kelisim-shart korporaııasy arqyly forvardtyq satyp alý úshin jyl saıyn 40 mlrd.teńge bólinip keldi. Onyń kólemin 80 mlrd.teńgege ulǵaıtyp jatyrmyz.

Al, bıylǵy kúrdeli kezeńdi eskere kele, sýbsıdııany alý tártibiniń jańa erejesi kelesi jyldyń 1 qańtaryna qaldyryp, sýbsıdııa berýdi eski júıe boıynsha iske asyramyz. Byltyr 2022 jylǵa respýblıka kóleminde sýbsıdııalaýǵa 309 mlrd.tenge qarjy qarastyrylǵan edi. Prezıdent tapsyrmasy aıasynda qarjy kólemin 388 mlrd.teńgege ulǵaıtý týraly usynys berdik. Bul byltyrdan qalǵan qaryzdy óteýge múmkindik beredi, sondaı-aq, aýylsharýashylyq óniniminiń baǵasyn turaqty ustaýǵa septigin tıgizedi. Sonymen birge, sýbsıdııalaýdyń biryńǵaı aqparatyn engizetin jańa júıeni daıyndadyq. Bul burynǵy qoldanystaǵy júıege qaraǵanda fermerlerden artyq qujattardy ári qarjyny talap etpeıdi. Barlyǵy avtomatty túrde iske asyrylady,-dedi Erbol Qarashókeev.

Oblys ákiminiń baspasóz qyzmeti

Pikirler
Redakııa tańdaýy