"Jańa Qazaqstanda" qazaq tiliniń bolashaǵy qandaı bolmaq? Ulytaý oblysynyń qurylýy qazaqqa ne bermek? Álsirep ketken ulttyq rýhymyzdy kóterý úshin ne isteýimiz kerek? Osy ýaqytqa deıin qazaq tiliniń kósegesi nege kógermeı otyr? Aralas mektepter qaı eldiń azamatyn tárbıeleýde? - syndy ózekti máseleler tóńireginde “Adyrna” ulttyq portalynyń tilshisi el arasynda salt-dástúrimizdi keńinen nasıhattap, ulttyq qundylyqtarymyzdy ulyqtap júrgen belgili jýrnalıst, tarıhshy, etnolog, qoǵam qaıratkeri Turar SÁTTARQYZYmen suhbat júrgizdi.
- Turar hanym, Prezıdent joldaýy kóńilińizden shyqty ma?
- Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Joldaýyn asyǵa kúttim. Qaciretti qańtar kúnderinen keıin memleketimiz burynǵysynsha bolmaıtynyn, ózgeris kerek ekenin, onyń ishinde aldymen saıası ózgeris qajettigin ár qazaqstandyq júregimen uǵyndy. Prezıdenttiń Joldaýynda egemendi Qazaqstannyń ári qaraıǵy áleýmettik-ekonomıkalyq jáne qoǵamdyq-saıası damýyna baılanysty birqatar strategııalyq mańyzdy jáne taǵdyrsheshti sheshimder, halyq kóp jyldar boıy kútken qordalanǵan máselelerdiń sheshý joldary aıtyldy. Joldaýdaǵy saıası bastamalarǵa qarap jańa Qazaqstan qurý jolyna bet burǵanymyzdy kórip otyrmyn. QR azamaty retinde, ana retinde, qoǵam ókili retinde meni de elimniń erteńi men halqymnyń bolashaǵy, urpaqtyń keleshegi alańdatady.
Árıne, 30 jyl qordalanǵan aýyr júkti bir kúnde sheshý ońaı emes, bastysy birligimiz bekem bolyp, alakózderge ermeı, el úshin, keler urpaq úshin birlesip, tize qosyp, adal, ádil eńbek etýimiz kerek. Ózim halqyn, jerin qurmetteıtin, kıeli Torǵaı eliniń de oblys dárejesine jetetinine úmitim bar.
Prezıdenttiń «Ózgeristi ózimizden bastaýymyz kerek. Bizge eshkim syrttan kelip esh nárse jasap bermeıtini, bári óz qolymyzda»,-degen sózimen tolyq kelisemin. Nege? «Ózińe sen, ózińdi alyp shyǵar, aqylyń men qaıratyń eki jaqtap» - dep Abaı atamyz aıtpaqshy, aınalań ózgersin, qoǵam ózgersin, el ózgersin, memleket ózgersin deseń, synap-mineı bermeı, árbir el azamaty «Osy kemshilikti túzeý úshin men ne isteı alamyn, ne istep júrmin?»,-degen ustanymmen ózgeristi ózinen bastaǵan jón.
Bul Joldaýdyń bılik úshin de, halyq úshin de júgi aýyr. Qazaqstannyń bolashaǵyn, el keleshegin oılasaq, «Ár urpaq ózine artqan júkti jeter jerine aparyp tastaýy kerek. Áıtpegende bolashaq urpaǵymyzǵa asa kóp júk qaldyryp ketemiz»,-dep Álıhan Bókeıhan aıtpaqshy, bılik te, halyq ta arqamyzǵa júktelgen aýyr júkti birlese jumyla kóterip, keıingi urpaqqa tuǵyrly táýelsizdigi bar, kemel memleket qaldyryp ketýimiz kerek.
Endi bastysy depýtattarymyz burynǵysha «Joldaýdy qoldaý» dep poezǵa minip, aılap el aralap ketpeı, jergilikti jerlerdegi bılik jalań uranshylyqqa salynbaı, «Kúltóbeniń basynda kúnde jıyn» degendeı, jınalyp alyp, talqylaı beretin, qur jıyn ótkize bermeı, jalǵan esep úshin jumys istemeı, Joldaýda aıtylǵannyń barlyǵyn oryndap, naqty ister men áreketter jasasyn. Halyq naqty áreket kútedi.
- «Jańa Qazaqstanda» qazaq tiliniń bolashaǵyn qalaı elestetesiz?
- «Jańa Qazaqstan» halqyn memlekettik tilde sóıleıtin el retinde kórgim keledi. Negizi qazaq ultyna Jaratqannyń rahymy túsken ult dep oılaımyn. Eli joq, jurty joq, týlaqtaı jeri joq, týy joq qanshama ult bar. Babalarymyz qasyq qany qalǵansha qorǵap, bizge amanat etip ketken, Altaıdan Atyraýǵa, Alataýdan Arqaǵa deıingi ulanǵaıyr atyrapty alyp jatqan ulanǵaıyr jerimiz bar, álem boıynsha 9 oryndamyz dep maqtanamyz. Tamyry tereń tarıhymyz, dilimiz ben dinimiz, ulttyq rýhanı qundylyqtarymyz bar, shuraıly, ásem tilimiz bar. Árıne bireýlerge jattandy sóz sııaqty kóriner. Biraq, osy babalar amanatyna biz berikpiz be? Qııanat jasap júrgenimiz joq pa?,- dep ár qazaq oılanýy kerek dep oılaımyn.
Nege? Óıtkeni ár nárseniń suraýy bolady. Álemderdiń Jaratýshysy Alla Taǵala adamzatty jaratyp, «bir-birińmen tanysyp, tabysýlaryń úshin san-alýan ulystar men rýlarǵa bóldik»,- dep adam balalaryn túrli ulttar men ulystarǵa bóldi, árqaısymyzǵa til berdi, dil berdi, bolmys berdi.
Bizdiń tekti ata-babalarymyz «Jeti atasyn bilmegen jetesiz» dep, urpaǵyna jeti atasyn jattatyp, ulttyq qundylyǵyn sińirip ósirgen. Al endi sol babalardyń amanattap ketken uly qundylyqtaryn búgingi urpaǵy saqtaı aldyq pa?! Ananyń aq sútimen jetpis eki tamyrdy boılaı sińetin ana tilimizdiń kúıi qalaı? Bizdiń qamymyzdy oılap, jerin de, tilin de, dilin de qyzǵyshtaı qoryǵan babalarymyz «tilin ózeginen teýip» júrgen bizdiń búgingi túrimizdi kórse, ne der edi?!
Biz bul dúnıege qonaqpyz. Babalar ketken jerge biz de ketemiz. Sol kezde Jaratqan da, babalar rýhy da bizden surary haq. Sonda ne aıtamyz?! El erteńin, til erteńin oılasaq, ıisi qazaq óz tilin qorǵaýy tıis, qorǵap, óskeleń urpaqqa amanattap ketýimiz kerek. Tili joǵalǵan ulttyń ózi de joǵalary haq
- Qazaq jeriniń kindigi sanalatyn Ulytaý oblysynyń qurylýy kesheden beri barsha Qazaq elin erekshe qýanyshqa bólep otyr. Ulytaýdyń oblys atanýy qazaqqa ne bermek? Qandaı ózgerister kútesiz?
- Joldaýda Memleket basshysynyń kóp jyldar boıy kóptiń kókeıinde júrgen máseleni – kóp jyldar boıy jabylyp qalǵan oblystardy ashqany jaqsy jańalyq boldy. Saq, Ǵun, Túrik, Qypshaq, Altyn Orda jurtyna ataqonys bolǵan, ulttyń júregi, uıasy, búkil túrki jurtynyń altyn besigi bolǵan Ulytaýdyń atymen atalǵan oblystyń ashylýy jáne Abaı, Shákárim, M.Áýezov syndy qazaqtyń birtýar tulǵalaryn týdyrǵan ulylar mekeni Semeıge Abaı atamyzdyń atynyń berilip, oblys bolyp qurylǵanyna bórkimdi aspanǵa atyp qýandym.
Osydan birer jyl buryn Jezqazǵanda da, Semeıde de bolǵan edim. Jezqazǵannyń biraz jerlerin kórip, tozyp turǵan aýyldarǵa qarap, osyndaı múmkindigi zor, mysty mekenniń, tarıhı aımaqtyń ahýalyna kúızelgen edim. Al Semeı óńiriniń de joldaryn, eldi mekenderine kórip, Alash arystarynyń tańdaýy túsken, tarıhy tereńnen tamyr alǵan qasıetti meken qashan qaıtadan oblys bolady dep oılanyp, Abaı atamnyń eskertkishiniń aldynda uzaq turǵan edim. Tarıhı tereń kóne shahardyń qaıtadan oblys ortalyǵy mártebesin alǵanyna qýanyshtymyn.
Jalpy oblystardyń ashylýy sol aımaqtyń hal-ahýalynyń jaqsarýy men el damýyna úles qosady emes pe?!
«Burynǵy Jezqazǵan oblysynyń aýmaǵynda Ulytaý oblysyn qurý qajet. Jezqazǵan qalasy qaıtadan oblys ortalyǵy bolady. Bul aımaqta derbes oblys qurý ekonomıkalyq qana emes, rýhanı jaǵynan da mańyzdy sheshim. Keń baıtaq qazaq jeriniń dál júreginde ornalasqan Ulytaýdyń tól tarıhymyzdaǵy orny erekshe», – dep Memleket basshysy aıtqandaı, qazaq tarıhynyń asyl qazynasy, erlik pen eldiktiń, bereke men birliktiń belgisi bolǵan Ulytaý ataýynyń oblysqa berilýi, oblys bolyp qurylýy óte mańyzdy sheshim. Ekonomıkasy kenjelep qalǵan aımaq qaıta túlep, bul eldi mekenderdiń damýyna jańa serpin beretini sózsiz.
«Ulytaý» ulttyq qoryq mýzeıinde birer jyldaı syrttan qyzmet ettim. Óz kózimmen kórgen jer. Týrıstik áleýeti zor, halqymyz táý etetin, sheteldik týrıster tamsana tamashalaıtyn orynǵa aınaldyrýǵa bolatyn ǵajap jer. Qanshama tarıhı-arheologııalyq, arhıtektýralyq eskertkishter bar, rýhanı-mádenı orynǵa aınaldyratyn qasıetti oryndar bar. Búgingi zaman adamyn tańǵaldyrý qıyn, álemdik tájirıbege qarasaq, qazirgi tańda sheteldik týrısterdi bes juldyzdy qonaq úıler men qymbat meıramhanalar asa qyzyqtyrmaıdy. Ásirese, sheteldik týrısterdi tunyq tabıǵat, kóne tarıh, etnografııaǵa qyzyǵady. Olar jergilikti halyqtyń ulttyq qundylyqtaryn tamashalap, ulttyq taǵamdaryn jep, sýsyndaryn iship, taǵamnyń jańa túrlerimen tanysýdy jón sanaıdy. Al osy oraıda Ulytaý aımaǵynda týrızmdi damytýdyń múmkindikteri óte kóp. Eger óńirdiń týrıstik múmkindikterin utymdy paıdalansa, talaı máseleni sheshýge bolady. Sebebi tek týrızmmen órkendep otyrǵan sheteldik elder bar emes pe?!
Alasha han men Joshy han keseneleri, Han ordasy jáne Altyn shoqy syndy iri týrıstik nysandary bar Ulytaýdyń týrısterdiń kıeli jerlerge barý, ekologııalyq, agrotýrızm syndy týrızm túrlerin damytýǵa áleýeti jetkilikti. Munda jyl saıyn «Jezkıik» jáne «Kókmaısa» etnofestıvalderi ótkiziledi, ol da óńirge týrıster aǵymyn ulǵaıtýǵa yqpal etedi. Tipti túrki áleminiń besigi bolǵan bul mekende osy etnofestıvalderdi búkil túrki jurty jınalatyndaı halyqaralyq deńgeıde ótkizetin jaǵdaıǵa jetkizýge bolady.
Sonymen qatar, aımaqtyń óndiristik áleýeti sheshilse, jańa oblystyń ortalyǵy bolatyn Jezqazǵan qalasynyń ekinshi tynysy ashylyp, jyldar boıy qordalanǵan máseleler sheshiler edi. Búginde jastar arasynda ultynyń qundylyǵynan bezip, dini men dilinen ajyrap qalǵandar kóp. Osy Jezqazǵan óńirinde bolǵanda sony kóp baıqadym. Túrli jat aǵymnyń jeteginde ketken, qap-qara kıimdi, bet-aýzyn tumshalaǵan qazaqtyń qyz-kelinshekteri men sholaq balaqty jas qazaq jigitterin kórgende qazaq balasynyń «qaǵynan jerigen qulandaı jırenýine» ne sebep boldy?,-dep qatty oılanamyn.
Qansha ulys pen ult ókilderin keń qushaǵyna syıdyrǵan keń peıildi, aq júrekti qazaq balasynyń biri sáláfı, biri ýahabı, endi biri quranshyl bolyp, basy birikpeı, ata-babasynyń san ǵasyrlar boıǵy uly tarıhyn, ulttyq qundylyǵynan jerip adasyp júrgeni janǵa batady, el bolashaǵyn, ult keleshegin oılaıtyn ana retinde, ultyma jany ashıtyn el azamaty retinde qatty alańdatady. Kúni keshegi qańtar qasireti halqymyzdyń qabyrǵasyn qaıystyrdy. Dinı jat aǵym ókilderiniń áreketi aralasyp ketken «Qańtar qasireti» elimizdi dúrliktirip, el tynyshtyǵyn buzdy. Qanshama jas qyrshynannan qıylyp, qansha ana zarlap qaldy.
Bul jaǵdaı din máselesine, dil máselesine «shammen qaraý» kerektigimizdi uqtyrdy. Urpaqtyń rýhanı-ónegelik tárbıesine jiti qaraý kerektigin kórsetti. Sondyqtan ult bolashaǵy úshin qaýipti osyndaı keleńsizdikterdiń aldyn alyp, rýhanı senimniń qoǵamdaǵy ornyn aıqyndaý úshin de Ulytaýdy ulyqtasaq, ulttyń rýhy kóteriletini sózsiz. Ulytaý – úsh júzdiń basyn qosqan qasıetti jer. Óskeleń urpaqtyń rýhyn kóterer, otansúıgishtikke tárbıeleıtin qutty meken Sondyqtan Ulytaý oblysy bolýǵa ábden laıyq!
- Keńes odaǵynan qalǵan eski qala, kóshe ataýlarynan aryla almaýymyz – otarshyldyq ezgiden tolyq qutylmaǵanymyzdyń kórinisi sııaqty. Nege qalalarymyzdyń tarıhı ataýyn qaıtarýǵa kelgende dármensizdik tanytamyz? Rýhymyzdyń álsiregeni me?
- Bala kezimde ákem Kereký, Qyzyljar dep aıtatyny esimde. Petropavl men Pavlodar qalalarynyń ataýlaryn áli de ózgerte almaı kele jatyrmyz. Ókinishtisi, keıde osyǵan óz qandastarymyz da qarsy shyǵyp jatady. Jaqynda áleýmettik jelide osy másele kóterilgen bir posttyń astyna jazǵan qazaq kelinsheginiń: «qala bersin, bul tarıhı ataý»,- degen pikirin oqydym. Kimniń tarıhy eken...
Shynynda da bul bizdiń ulttyq rýhymyzdyń álsizdigi dep oılaımyn. Ultynyń tarıhyn, elin-jerin súıetin, rýhy myqty, óresi bıik adam oılanyp sóıler edi. Tipti «qylyshynan qan tamyp turǵan» keńes zamanynda ultymyzdyń birtýar tulǵasy Jumabek Táshenov aǵamyz elimizdiń soltústigindegi bes birdeı oblysyn saqtap qaldy emes pe?! Jumabek aǵamyzdyń rýhy búginde jetpeı jatyr. Biraq aldaǵy ýaqytta bul máseleniń oń sheshim tabatyna úmittenemin.
- Qazaq tiliniń osy ýaqytqa deıin kósegesiniń kógermeýi - ulttyq rýhymyz ben sanamyzdyń qandaı deńgeıge túskenin kórsetedi. Álsirep ketken ulttyq rýhymyzdy kóterý úshin ne isteý kerek dep oılaısyz?
- Til máselesi – jany qazaq jannyń jandy jeri. 30 jyl boıy til máselesin «Qazaqpen qazaq qazaqsha sóılesin», - dep «urandatyp» qoıǵanymyz bolmasa, túk bitirmedik. Barshamyz «ýdobnyı» tilde sóıledik, jıyn ótkizdik. Sóıtip júrgende qolda bardan aıyrylyp, ózge ultty qazaqsha sóıletpek túgili óz tilimizden ózimizdikiler de beze bastady. Ulttyq sanaq nátıjesine qarasaq, elde qazaq ultynyń sany 70 paıyzdan asqan eken. Elordamyzdy alsaq, munda 91 mektep bar eken, onyń 34 qazaq mektebi, 8 orys mektebi, 49 aralas mektep eken. 45 myń qarakóz qazaq balalary orys tilinde sýsyndap, ózge eldiń mádenıeti men rýhyn boıyna sińirip jatyr eken. Orys tilinde bilim alǵan balalardyń kóbi kórshiles elge oqýǵa ketip jatyr. «Óz tilin bilmegen óz jurtyn ógeısinedi»,- dep halqymyz aıtpaqshy, biz bolashaqta qaı memleketke qyzmet etetin azamattar tárbıelep jatyrmyz?, - degen saýal eriksiz týyndaıdy.
«Árbir ulttyń balasy óz ultynyń arasynda óz ulty úshin qyzmet etetin bolǵandyqtan, árbir tárbıeshi balany sol ult tárbıesimen tárbıe qylýǵa mindetti», - dep Maǵjan Jumabaev aıtpaqshy, qazaq tiliniń kósegesi kógerýi úshin, birinshiden, qazaq tili – Qazaq eliniń sýyn iship, nanyn jep júrgen búkil ultty uıystyrar tilge aınalýy kerek. Mektepke deıingi mekemeler tek qazaq tilinde bolýy kerek. Bastapqyda mıssıonerlik maqsatta qurylǵan aralas mektepterdi jabý kerek. Aralas mektep – bul dúbara, tili shala urpaq tárbıeleıtin mektep. Óıtkeni aralas mektepterde oqıtyn balalardyń oqıtyn synyptary bólek bolǵanymen, dálizde sóıleý tili bir, ókinishti, ol qazaq tili emes. Onyń ústine aralas mekteptiń orys synyptarynda oqıtyn balalar qazaqsha oqıtyn balalardan ózin bıik ustap, olardy «mambetka», «mambet» dep, rýhyn jasytatyndardyń ózi ultsyzdanǵan toptyń qarasyn tolyqtyryp jatyr.
Jaqynda «MIRAS» qoǵamdyq keńesiniń múshesi retinde keńestiń jıynynda aralas mektepte oqıtyn qazaq balalary jaıly máseleni kóterdim. Qolyma túsken statıstıkalyq málimetke sáıkes, Elordadaǵy tek 9 mektep boıynsha derekti keltirsek, orys synybynda oqıtyn 16 251 oqýshynyń 13 710 qazaqtyń qarakózi, ıaǵnı, 84,4% qazaq. Júregiń qalaı aýyrmaıdy?!
Bul jaı ǵana san, statıstıka emes, ár sannyń artynda qarakóz qazaq balalary ǵana emes, eldik múdde, ult bolashaǵy, memlekettiń erteńi turǵanyn umytpaýymyz kerek! Eldigimizdi oılap, erteńimizge alańdasaq, bar qazaq balasyn qazaqsha oqytýy kerek. Búginde kórshi elde bolyp jatqan jaǵdaı tek qazaqty ǵana emes, bolashaǵyn osy elmen baılanystyratyn ár qazaqstandyqty oılantýy kerek. Túıindesem, tilge degen suranys pen muqtajdyq týmaı, til máselesi ilgerilemeıdi. Qazaq tili – eldiń ár azamaty úshin birlik tili, tirlik tili bolýy kerek.
- Suhbatyńyzǵa raqmet!
Zarına ÁShIRBEK,
"Adyrna" ulttyq portaly
