Úkili Ybyraı qazaq mádenıetine óz úlesin qosty, onyń bir ǵana «Gákký» áni «Qyz Jibek» operasynyń arqaýy bolyp, Kúláshtiń esimin álemge pash etkeni barshamyzǵa belgili.
Ánshi bar Kókshetaýda talaı iri,
Ybyraı top jarǵannyń o da biri.
Qańbaqsha qyz-bozbala qaǵyp alyp,
Jaıylǵan talaı ásem án men jyry.
Ózi aqyn, án shyǵarǵysh, dombyrashy,
Saýyqtyń jan dýmany, bolǵan piri.
Aqyryp arystandaı án salady,
Ybyraı júırik tarlan áli tiri.
Keń alqym, keń kómeıli, daýsy kerneı,
Aqyrmaı án salmaıdy, kókirek kermeı,
Astyna alty qyrdyń estiledi,
Shyrqasa ekilenip qulash sermeı, -dep Sáken Seıfýllın jyrlaǵandaı, Ybyraı Sandybaıuly halqymyzdyń teńdesi joq daryndy aqyny, sulýlyq pen jastyq shaqtyń jyrshysy.
Bas kıimine úki taǵyp, jasynan serilik jolǵa túsken balań jigit Úkili Ybyraı atanady.
Ybyraı burynǵy Kókshetaý, qazirgi Soltústik Qazaqstan oblysy Aıyrtaý aýdanyna qarasty «Jalǵyztaý» bókterinde 1858 jyly dúnıege kelgen. Ybyraıdyń arǵy atasy Sábden batyr.
Ákesi Sandybaı da segiz qyrly bir syrly ónerli bolǵanmen kedeıliktiń mehnatyn kórgen jan edi. «Áke balaǵa synshy» demekshi, boıynda ónerdiń ushqyny bar balasyna zergerlikti mıras etip qaldyram degen oıy iske aspaı, ánshi Ybyraı oıyn-toıda án salyp, serilik qurǵandy táýir kóredi. Sulý qyz, qumaı tazy, júırik at pen qyran búrkit jastyq shaǵynyń qumary bolǵan ol kezi kelgende birer aýyz óleń shyǵaryp, júrgen ortasyn dýmanǵa bóleıdi.
El qydyrǵan serilik shaqta Hakıma atty qyzǵa ǵashyq bolyp, aıdaı arýdy aqqýǵa teńep, «Gákký» ánin shyǵarady. Qyzǵa kóńilin bildirgende Hakıma:
Aqynǵa nege kerek qur myrzalyq,
Súıgenin jaýtańdatyp, oıǵa salyp,
Aıt-taǵy sertińe jet-degen maqal,
Bolmaı ma shyrqasa án ómirge azyq - dese, Ybyraı oǵan bylaısha jaýap qaıtarady:
Taýsylmas darııasy ázil-nazdyń,
Mamyǵy jaqsyǵa em, qońyr qazdyń,
Qyl arqan er moınynda shirimeıdi,
Perishtem, jánnábińe qaryzdarmyn,- depti. Sóıtip, júrekti terbegen ádemi áýen ánge aınalǵan desedi.
Ańyz boıynsha Ybyraı segiz jasynda tús kóredi. El Sasyqkóldiń jaǵasynda eken. Kóldiń mańynda bireýdiń aıǵaılaǵan daýsy estiledi. Qarasa, qolyna dombyra ustaǵan aqsaqaldy shal. Ol Ybyraıǵa jaqyndap: Shyraǵym, mynany saǵan syıladym,- dep dombyrasyn usynady. Ybekeń aqsaqaldyń syıyn qabyl alady. Sol kúnnen bastap án shyǵarǵysh bolyp ataǵy elge jaıylǵan desedi.
Ybyraı jasy úlken Orynbaı, Birjan, Aqandardyń jolyn qýǵan izbasary.
Aqqýmen aspandaǵy ún qosamyn,
Shyǵarsam ay kúıdi túpten tartyp,- dep tolqyndata án salǵan Birjansalǵa arnap Úkili Ybyraı «Shalqyma» degen ánin shyǵarǵan.
Kezinde Qaraýyl ishinen shyqqan Shóbek balalarynyń biri Mámbetáli Úkili Ybyraıdy Peterbor qalasyna aparyp, mýzykalyq bilim alýyna qamqorlyq jasaǵan. Biraq áldebir sebeppen ol oqýyn jalǵastyra almaǵan.
«Qazaqtyń halqyna aty shyqqan aqyndardyń biri Qalmaǵambettiń Taıjanynyń túr-tulǵasy, bet-beınesi aýmaǵan Ybyraı sııaqty» degen eken bir esteliginde halyq jazýshysy Sábıt Muqanov.
Taıjan Ybyraıdyń apasy Bópishtiń balasy. Naǵashysynan bata alǵan ónerli jıen óziniń Kóksheden elge oralar shaǵynda:
Halqym súıip atymdy qoıǵan Taıjan,
Egiz týǵan anadan Arǵyn,Naıman,
Osy arada bóten esh jumysym joq,
Bata alǵaly kelip em Ybyraıdan.
On eki ata-Atyǵaı, segiz ata-Qaraýyl,
Jıenge umytpaıtyn tıdi paıdań, - dep alǵysyn bildiredi. Tek Taıjan ǵana emes, Imanjan Jylqaıdarov, Moldahmet Tyrbıev syndy sol óńirdiń halyq aqyndary Úkili Ybyraıdy ustaz tutqan.
Ybyraı Atbasar óńirinde júrip sulý da jibek minezdi Altynaı esimdi qyzǵa ǵashyq bolady. Eki jas birin-biri unatqanmen bireýge aıttyryp qoıǵan qyz ata saltyn buza almaıdy. Sol joly ǵashyqtyq sezimmen «Altybasar» áni týady.
1923 jyly Isa Baızaq Qyzyljarǵa keledi. Isanyń osy elge kelgenin estip, Sábıt Muqanov Úkili Ybyraımen jolyqtyrý úshin Ybekeń túsken úıge ony alyp keledi. Odan ári áńgimeni Sábıt atamyz jalǵastyrady. Bul estelik Qazaq radıosynyń altyn qorynan alyndy.
Sábıt Muqanov:
«Men Isany 1922 jyly kórdim. Qyzyljar qalasynda Aqqatynnyń Qalıynyń úıinde Janpeıis deıtin jaqyn adam páterde turatyn. Úkili Ybyraı aqyn kelip sol úıde jatyr eken. Keshkisin bir saba qymyz alyp sol úıge qonaq shaqyrdy. Jurt jınala bastady. Men jasym kishirek bolǵan soń Isany aldyraıyq degen soń arbakesh alyp, aqyndy izdep sol kezdegi Aqmola gýbernııasynyń atqarý komıtetiniń tóraǵasy Muqash Orynbaev degen jigittiń úıine keldim. Oblystyq atqarý komıtetiniń qara arǵymaǵymen men faeton arbasyna qatar minip kele jatyrmyz. Isa psıholog bolatyn. Keskinime qarap boljap qoıdy. - Sábıt, seniń keskinińde bir sumdyq bar, bir jerge uryndyrýǵa ákele jatqan joqsyń ba? Túsiń soǵan keledi - dedi. - El jınalyp, sizdiń Úkili Ybyraımen aıtysqanyńyzdy qalap otyr, aqynmen qaǵysqanyńyzdy qalap otyr - dedim.
- Joq, ákemdeı kisimen qaǵyspaımyn. Aqyndyq jolǵa túskendegi ustazym, pirim Qudaıbergendi jeńgen adammen aıtysqanym jaraspaıdy:
Surasań meniń atym Qudaıbergen,
Halqyma aıtqan sózim unaı bergen.
Túsime Qyzyr Ilııas kirgen shaqta,
Qol sozyp dombyrany suraı bergem, - dep Qudaıbergendi jeńgen jýan sińir aqyn ǵoı, Ybyraı» degen sonda Isa Baızaqov.
Úkili Ybyraı ekpindete óleń aıtqanda daýyldatyp, astan-kesten ǵyp jiberetin.
Bolat degen baıdyń úıinde óleń bastap «áý» degende sol úıdegi kúlin alyp tastaǵan nan pisiretin peshtiń qasynda uıyqtap jatqan mysyq shoshyp ketip, ystyq peshke kirip ketkeni áli esimde. Ybyraıdyń daýysy kúshti bolýshy edi.
Esikten kirgen Isany kórip, Ybyraı: « Keńes kelbirińkeden, júırik bestiden» deýshi edi, mańdaıy, murny, erniniń bitýi aldyna qaraı shaýyp tur eken. Mynaý naǵyz óren júırik bolar -degen.
Isa aıtysýdan bas tartyp,Úkili Ybyraıdyń «Gákký» ániniń áýenimen qyryq aýyz arnaý poemasyn sol arada shyǵaryp, kópshilikti tánti etken.»
1927 jyly jazda Sáken Seıfýllın Qyzylordadan Kókshetaý óńirine jer bólis naýqanyn ótkizýge barady. Sáken Ybyraımen Býrabaıda kezdesedi. «Kókshetaýdyń bıigi-aı» dep án bastap, sharyqtaý shegine jetkende: - «Iapyraı, mundaı da bıik, kórkem daýys bolady eken! - dep ánshini qushaqtap betinen súıgen de birer aýyz óleń arnaǵan edi:
Týsa eger ónerli eldiń baqtarynda,
Bilim alyp júrse de baptarynda,
Birjan sal, Aqan seri, Ybyraılar,
Almas edi, Shalıapındi qaptalyna,- dep oıyn túıindegen.
Úkili Ybyraı alpystan asqan shaǵynda «Qaldyrǵan» ánin shyǵarady. Ybyraı taǵy da tús kóredi. Túsinde sulý kelinshek kúlim qaǵyp, oń shyraı bildirip, ásem án salady. Oıana kelse álgi án oıynda saırap tur eken. Qolyna dombyrasyn alyp tartyp kórse án sazyna óleń ıirimderi kele bastaıdy. Osy kezde jan dosy Suraǵan esikten kirip kelse kerek. Sondaǵy shyqqan ándi Qapash Qulysheva oryndap júr.
Men Úkili Ybyraıdyń ánderin bala kezimnen kóp tyńdadym. Qyzyljar óńirinde Shalaqyn aýdanynan qarasty Qoskól aýly bar. Sol aýylda serilerdi kózin kórgen aıtys aqyny, ánshi atamyz Igibaı Álibaev turatyn. Bul aýyl bizdiń aýylǵa úsh shaqyrym jerde edi. Igibaı aqyn bizdiń úıge jıi keletin. Sondaǵy súıip aıtatyn ánderiniń biri - Úkili Ybyraıdyń «Qyzyl asyǵy» edi. Bul án myń qubylǵan áýezdilimen, jarasymdy ázilimen áserli.
Ybyraı ertegi, dastandardy jatqa biletin. «Totynyń toqsan taraýy», «Altyn balyq», «Muńlyq-Zarlyq», «Qyz-Jibek» dastandaryn, Sákenniń «Kókshetaý», «Oqjetpesin» jatqa aıtady eken.
... Kókshetaýda kúzgi jármeńke ótip jatqan shaq. Salt atty adamdar qorshaǵan ortada Úkili Ybyraı án salyp tur. Saqal-shashy appaq qýdaı. Ústinde barqyt jaǵaly, ádemi tigilgen keń túıe jún shekpen.Uzyn balaqty qońyr shalbaryn etiktiń syrtynan jibergen, basynda qundyz bórik. Qolynda úkili dombyra. Halyq tym-tyrys ánshini tyńdap tur.
Dúnıeni jańǵyrtqan ataqty ánshiniń qudiretti daýsy birde shyrqaı bıikteı qalyqtasa, endi birde sezim ıirimderimen órnektele áser beredi. Sol bir án saraıynan kúńirene shyqqan daýys tyńdaýshysyn uıyta túskendeı.
«Ýá, páli, órkeniń óssin, Ybyraı» degen daýystar tus-tustan alǵysyn jaýdyrdy,- dep eske alady óz esteliginde belgili ǵalym Esmaǵambet Ysmaıylov.
Ybyraı óner ıesine tán oınaqy da erekshe minezimen jurtqa jaqqan. Birde ótkir, birde ázil aralas sózderimen, tereń oıly ánderimen tyńdaýshysyn baýrap, júrekterge jol tapqan.
Ybyraı Sandybaıuly Keńes zamanynda qýǵyn-súrginge ushyrap, jazyqsyzdan-jazyqsyz halyq jaýy atanady. «Basqa pále tilden» demekshi, qazaqta jer daýy, jesir daýy degen bolǵan ǵoı. Shabyndyq jer úshin Moldahmet Kúderbekovpen sózge kelgen Ybyraıdyń sońynan synyqqa syltaý izdegen ańdýshylar kóbeıedi. Ol azdaı Káden degen kisiniń kelinshegi súımeı qosylǵan soń kúıeýin mensinbeı, Ybyraıdyń týǵan inisi Shalǵynbaımen kóńil qosady. Bul iske de Ybyraıdyń kóp kómegi tıedi.
Minekeı, osydan bastap OGPÝ- ánshi-kompozıtor Úkili Ybyraıdy qýdalaı bastaıdy. Sóıtip, ókpege qısa da ólimge qımaıtyn aǵaıyn el erkesi, arqaly aıtys aqyny Ybyraı Sandybaıulynyń 70-ten asqan shaǵynda kóp muńlyqtyń biri bolyp aq túrmeniń torynan telmirýine sebepker bolady.
1959 jyly Joǵarǵy Keńestiń depýtaty, halyq jazýshysy Sábıt Muqanov sol kezdegi Qazaqstan Ortalyq komıtetiniń hatshysy Jandildın joldasqa Ybyraı Sandybaıulynyń aqtalýy jóninde jazǵan hatynda: «Ataǵy keń taraǵan qazaqtyń aqynyn, ári sazgeri Ybyraı Sandybaıuly 1929 jyly «isti bolyp» kýlak esebinde sottalyp uzamaı ólgen. Ol tamasha óleńderimen kópshilikti dýmanǵa bóleýshi edi. Úkili Ybyraı qazaq mádenıetine óz úlesin qosty, onyń bir ǵana «Gákký» áni «Qyz Jibek» operasynyń arqaýy bolyp, Kúláshtiń esimin álemge pash etkeni barshamyzǵa belgili. Naqaqtan jala jabylyp, qýǵyn-súrgin qurbany bolǵan halyq aqyny Ybyraı Sandybaevtyń aqtalýyn shyndyq talap etedi. Osymen qosa men Ybyraıdyń 1924 jyly túsken sýretin tapsyramyn» degen eken Sábeń.
Osy hattan keıin Ortalyq Komıtet Ybyraı isin qaıta qaraýdy tapsyrady.
1959 jyldyń 22 jeltoqsanynda Úkili Ybyraı aqtalady.
Halqymyzdyń ulttyq ónerine úles qosyp, «Gákký», «Súıgenim ketip barady qasyma erip», «Qarakóz», «Qaraqat kóz», «Jıyrma bes», «Jaımaqońyr», «Qaratorǵaı», «Shalqyma», «Qaldyrǵan», «Altybasar», «Ańshynyń áni», «Qyzyl asyq», «Sulý Kókshe» syndy ánderimen esimi el ishinde jattalǵan qaıtalanbas dara tulǵa, tabıǵı daryn ıesi osylaısha jaryq dúnıemen qoshtasady. Shyndyq úshin shyryldaǵan ǵazız jan ádiletsizdik pen saıası qýǵyn-súrginniń qurbany bolady.
Osy oraıda ómiriniń qyryq jylyn halqymyzdyń áıgili ánshisi, aıtýly aqyny Ybyraı Sandybaıulynyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn zertteýge arnaǵan Qyzyljarlyq jýrnalıst Sárken Aıapbergenuly Qulmaǵambettiń eńbegin erekshe ataý abzal.
«Qaıran Gákký» atty zertteý jınaǵynda el ishindegi Úkili Ybyraı jaıly aıtylǵan ańyz-áńgimeni jınap, tergeý oryndaryndaǵy, oblystyq muraǵattaǵy is qaǵazdardy zerttep kóp eńbek sińirgen aǵamyz artyna qundy dúnıe qaldyrǵan óner janashyry.
Biz áýe tolqynynan ánin tyńdap, jan azyǵyna balaǵan Úkili Ybyraıdyń óneri men ómiri jaıly tarıh osylaısha syr shertedi.
Kıeli ónerimen aty ańyzǵa aınalǵan Úkili Ybyraı syndy tulǵanyń ýaqyt ótken saıyn halyq qazynasyna qosqan ánderi keler urpaqqa baǵa jetpes mura ekeni sózsiz.
Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri
QR Mádenıet qaıratkeri
Qazaqstan Jýrnalıster odaǵy syılyǵynyń laýreaty
Altyn IMANBAEVA,
