Ýaqytsha úkimettiń basqarý organy «Ýchredıtelnoe sobranıe» («Komých») múshelerimen kezdesýge Alashorda atynan 1918 jyldyń shilde aıynda Semeıden Á.Bókeıhanov pen Á.Ermekov, Túrkistannan M.Shoqaı, Batystan Ý.Tanashev tórteýi Samarada bas qosady. Bular «Komıchpen» kelissóz júrgizdi. Nátıjesinde, 20-qyrkúıekte Ýfada Ýaqytsha úkimet janynan Alashorda Keńesi ashyldy.
– Ánes Tólendiuly, sizdi kózi qaraqty qaýym alash taqyrybynda aıtary bar tulǵa dep biledi. Suraıyn degenim – Alashorda yqpaly qazaq dalasyn tolyq qamtı aldy ma?
– Qazaqstanda Alashordanyń yqpaly basym úsh aımaq boldy. Tabany – Torǵaı, ózegi – Semeı, julyny – Jympıty. Torǵaıda Ahmet Baıtursynov pen Mirjaqyp Dýlatov boldy. Semeıde Álıhan Bókeıhanov, Álimhan Ermekov, Halel Ǵabbasov, Raıymjan Mársekov syndy myqtylar toptasty. Úshinshisi – Batystaǵy Jympıtyda Halel jáne Jansha Dosmuhamedovter bastaǵan qaıratkerler bas qosty.
Osylardyń bári Semeıge baǵyndy. Máselen, 1918 jyldyń naýryz aıynda Halel men Jansha Dosmuhamedovter Alashorda úkimetiniń Semeıdegi basshysy Álıhan Bókeıhanovtyń tapsyrmasymen Máskeýge baryp, Halyq Komıssarlary Keńesiniń tóraǵasy Lenınniń qabyldaýynda bolyp, sonymen qatar Ult isteri jónindegi halyq komıssary Stalınge jolyqqan.
– Dosmuhamedovter Máskeýge qandaı maqsat kózdep bardy?
– Maqsat aıqyn, halyqtar ózin-ózi dara bıleý quqyǵyn talap etýi zańdy dep túsingen alashtyqtar áýeli avtonomııa máselesin sheshýdi qolǵa aldy. Áýeli ókilder Lenın men Stalınge 1917 jyly jeltoqsanda ótken II Jalpyqazaq sıeziniń «Avtonomııa qurý týraly» qaýlysyn tabys etti. I.Stalın qaýlymen tanysyp, naýryzdyń 19-y kúni Semeıdegi Alashorda basshylary Á.Bókeıhanov jáne H.Ǵabbasovpen telefon arqyly sóılesti. Munda avtonomııa máselesi talqylandy. Osy telefon-suhbatta aıtylǵan dúnıeler qazaq tiline aýdarylyp, alashtyń kóz-qulaǵy sanalǵan «Saryarqa» gazetine jarııalandy.
– «Saryarqa» gazetine qazaq tiline aýdarylyp jarııalanǵan mátinde ne aıtylǵan?
– Gazette jarııalanǵan mátinge qaraǵanda keńestik kósemder 1917 jyly jeltoqsanda ótken Jalpyqazaq jıynynyń qaýlysymen tereń tanysqany baıqalady. Biraq olar alashtyqtar tarapynan «Keńes úkimetine eshbir qarsylyq bolmaý kerek», degendi alǵa tarta otyryp, tipti avtonomııaǵa kelisken jaǵdaıda: «Ol taptyq avtonomııa bolsyn. Bılik basynda bolshevıkter otyrsyn. Áýel bastan kelisip alaıyq, ultshyldar aýlaq júrsin!» degen sharttaryn usynypty.
Másele munymen bitpeıdi. Jalpy, alash taqyrybyna boılaý úshin sol dáýirde alma-kezek quıqyljyǵan saıası oqıǵalardy da bilý kerek. Óıtkeni Alash qaıratkerleriniń arman-ańsaryn Reseıde paıda bolǵan saıası-áskerı toptar bári de óz múddesi úshin paıdalanǵysy kelip, jan-jaqqa tartqylady...
– Mysaly...
– Mysaly, alashtyqtar bolshevıktermen kelise almaı jatqan tusta, Ýfada Ýaqytsha úkimet ornady. Onyń basqarý organy «Ýchredıtelnoe sobranıe» deıtin quryldy. Olar: «Qazaqtarǵa arnap 81 depýtattyq oryn bólip qoıdyq. Túbinde senderge avtonomııa beremiz!» dep dámelendiredi.
– Alash qaıratkerleri osy tusta Ýaqytsha úkimet jaǵyna oıysqan syńaıly...
– Árıne, Ýaqytsha úkimettiń basqarý organy «Ýchredıtelnoe sobranıe» («Komých») múshelerimen kezdesýge Alashorda atynan 1918 jyldyń shilde aıynda Semeıden Á.Bókeıhanov pen Á.Ermekov, Túrkistannan M.Shoqaı, Batystan Ý.Tanashev tórteýi Samarada bas qosady. Bular «Komıchpen» klissóz júrgizdi. Nátıjesinde, 20 qyrkúıekte Ýfada Ýaqytsha úkimet janynan Alashorda Keńesi ashyldy. Osy jıynǵa Á.Bókeıhanov, A.Birimjanov, M.Tynyshpaev, M.Shoqaı, Ý.Tanashev bastatqan 172 adam qatysyp, olar «Batys Alashorda Semeıdegi ortalyqqa baǵynady, biraq tótenshe jaǵdaıda óz betinshe áreket jasaýǵa quqyly» degen qaýly qabyldady.
Sonymen qatar, «Komých» Shyǵys Alashorda áskerine 2 mln som aqsha, 3000 áskerge kıim-keshek, qarý-jaraq berdi. Osynyń bárin Á.Ermekov artyp-tartyp, Semeıge alyp ketti. Al Batys Alashordaǵa 2000 myltyq, 37 pýlemet, 2 zeńbirek, 2 avtomobıl berdi.
(Alash qalasynyń HIH ǵasyrdaǵy kórinisi)
– Osy qarý-jaraqtardy paıdalanyp alashtyqtar ásker-mılıııa, ıaǵnı eldi qorǵaıtyn jasaq qurýǵa talpyndy. Solaı ma?
– Sóıtti. Joǵaryda aıtqanymyzdaı alashtyqtar Alashorda qarýly kúshterin qurýǵa kómek kórsetý máselesi boıynsha Samaradaǵy Quryltaı jınalysynyń komıtetimen kelissóz júrgizdi. Bul istiń basy-qasynda Alash kósemderi Á.Bókeıhanov, Á.Ermekovpen birge patshalyq Reseıdiń áskerı qyzmetkeri Xamıt Toqtamyshev ta júrdi. Bular Semeıde Shyǵys Alash áskerin jasaqtaýdy qolǵa aldy.
Biraq meniń paıymdaýym boıynsha, sol kezde alashtyqtar aty aıtyp turǵandaı Ýaqytsha úkimetke senip júrip ýaqyttan utylyp qaldy. Eki ortada bolshevıkter kúsheıip ketti. Olar Orynbordy jastanyp jatqan Kolchakty qýyp shyqty. Kelesi qarsy turar kúsh Denıkın men Jaıyqtaǵy Tolstov otrıadyn joıyp, Túrkistandy tolyq baǵyndyrý maqsatynda «4-shi Túrkistan maıdanyn» ashty. Maıdanǵa barlyq qarý-jaraqty úıip-tógip berdi. Sóıtip Frýnze basqarǵan alapat kúsh dúnıeni basyp-janshyp Ońtústikke qaraı jyljydy.
Obaly ne kerek, bularmen Batys Alash áskerleri kádimgideı soǵysty. Olarǵa Tolstov otrıady kómektesti. Batys Alash áskerine «Temir, Oıyl, Elekten qyzyldardy ótkizbeńder!» degen tapsyrma júkteldi. Alǵashqy soǵys 1919 jyly Jympıtynyń teristiginde Aqqaty ózeniniń jaǵasynda ótti...
– Biraq Frýnze basqarǵan 4-shi Túrkistan maıdany jeńiske jetti. Alashtyqtar da, aqtar da jeńildi. Sóıtip jeńgen jaq jazalaý sharasyn júrgizdi ǵoı? – Frýnze «Alash áskerin ońdyrmaı jazalaımyn» dep qatty shúılikken. Dál osy sátte Ahmet Baıtursynov aralasyp, janyn salyp «alashtyqtardy jazalamaýǵa» Frýnzeni kóndirgen. Bákibaev degen adamdy jiberip, Alash áskerılerin de sabyrǵa shaqyrǵan. Halel Dosmuhamedov Elek qalasynda Frýnzemen jasyryn kezdesken. Sóıtip 1919 jyly 10 jeltoqsanda Orynborda alashtyqtar men Frýnze kelisimge kelgen. Alash áskeriniń atyn ózgertip «Qyzyl kommýnarlar otrıady» dep ataǵan. Sodan keıin Kazrevkom tek Batys qana emes, búkil Alashordaǵa keshirim jarııalady. Osynyń bári Ahańnyń eńbegi.
– Durys aıtasyz, Ánes aǵa! Batys Alash áskerıleriniń taǵdyry osylaı sheshildi. Kapıtan Toqtamyshev bastaǵan Shyǵys Alash áskerleri jaıly kóp jazyldy, budan el-jurt qulaǵdar. Sóz basynda ózińiz aıtqandaı, Alashtyń tabany Torǵaı jerindegi Alash áskerleri jaıly qysqasha habardar etseńiz?
– Alash áskeri tarıhynda eń bir kúrdeli oqıǵa oryn alǵan jer osy Torǵaı topyraǵy. Óıtkeni bul ólkede A.Imanov basqarǵan 4-shi qyzyl ásker polki boldy. Onyń ústine ákelip Mirjaqyp atań 4-shi Alash polki degendi qurdy. Budan basqa Qostanaı jaqta Kolchakqa qarsy qyzyl partızandardy uıymdastyryp, Máskeý jaqtan qarý-jaraq alyp otyrǵan Taran otrıady turdy.
Torǵaıdaǵy qyzyl áskerlerge ortalyqtan qarý-jaraq jetkizip berýshi adam – Álibı Jangeldın. Álekeń 1918 jyly 20 shildede mol qarý-jaraqpen Máskeýden temirjol arqyly shyǵyp, 1 tamyzda Astrahanǵa keledi. Sodan 21 tamyz kúni eki jelkendi kememen Kaspıı arqyly Aleksandrovskige, odan Qulandy araly arqyly Buzashyǵa kelip, Jandaýyr múıisine júkterin túsiredi.
Oıdan-qyrdan quralǵan áskerler Mańǵystaýdyń jerin kórip «qý dalada qańǵyryp óler jaıymyz joq» dep, búlik shyǵaryp, kelgen kemelerimen qaıtyp ketedi. Jaǵada jalǵyz qalǵan Álibı porttyń komendanty, ýaqytsha úkimet ókili, polkovnık Ospan Kóbeevke keledi. Jónin aıtady. Osylaı da osylaı, myna qarý-jaraqty Torǵaıǵa jetkizýim kerek degen.
Ospan dalalyq adaıdyń bolysy Tobanııazdy shaqyryp alyp kómektesý qajetin uqtyrǵan. Tobanııazdyń arqasynda Álekeń elden túıe jıyp, oǵan qarý-jaraq artyp Shalqar – Muǵaljar – Yrǵyz arqyly Torǵaıǵa tartqan. Jolaı Shalqarda Ahmet Baıtursynovpen qupııa kezdesip, Ahańdy Ulttar isteri jónindegi Halyq Komıssarıaty Qazaq bólimine qyzmet jasaýǵa kóndirgen. Ahań osy qyzmetin paıdalanyp, Frýnzeniń tilin tabý arqyly joǵaryda Batys alashtyqtardy qutqaryp qalǵan joq pa...
Qysqasy, Torǵaı óńirinde keńestik bılik ornaǵan tusta Mirjaqyp basqarǵan 4-shi Alash polki kimmen soǵysaryn bilmeı taǵy da dalada qalyp qoıady. Olar osylaı qınalyp turǵanda Máskeýden alyp-ushyp Ahań jetken. Mirjaqyppen sóılesip 4-shi Alash polkyn, «4-shi Qyzyl ásker polky» dep atyn ózgertip, Amankeldiniń sarbazdaryna qosyp ketken... Alash áskerleriniń qysqasha tarıhy osylaı, qaraǵym!
Áńgimelesken
Beken QAIRATULY,
