Qymyzdyń bizge beımálim qasıetteri

962

Qymyzdyń qasıetteri:
1.Qymyzdyń quramyndaǵy «S» dárýmeni sıyr sútimen salystyrǵanda on ese kóp.
2. Qymyzdyń quramynda jynys garmondaryna jaqsy áser etetin fermentter bar. Bul áıelderdi bedeýlikten, erlerdi belsizdikten qorǵaıdy. Qýattandyrady.
3. Qurt aýrýlarynyń aldyn alady, aýyrǵan adamnyń qaıta qalpyna kelýine jaqsy yqpal etedi.
4. Saýmal qymyzdy em retinde býyn aýrýlaryna ishse tipti paıdaly. Saldanýdyń aldyn alady.
5. Jańa bosanǵan kelinshektiń sútin molaıtyp, nárli etedi. Demek, emizýli balaǵa da paıdasy orasan.
6. Ashyǵan qymyz shóldi basyp, qantamyrdy qordalanǵan zııandy qaldyqtardan tazartady. Ish qatýdyń aldyn alady.
7. Ashyǵýdan keıin qymyz ishý býyn aýrýlaryna óte paıdaly.
8. Adam denesiniń kúsh-qýatyn arttyrady, búırek pen baýyrdy qanyqtyrady, qan tamyrlaryn tazalaıdy.
9. Býyn aýrýlary men súıektiń qaqsaýyn, júıkeniń juqarýyn, bas aınalýyn, sozylmaly sary aýrý (gepatıt), uıqysyzdyq, ishektegi jara (gastrıt) sııaqty aýrýlardyń aldyn alady nemese jeńildetedi.
10. Qymyz adamnyń fızıkalyq jaǵdaıyn ońaltyp, tábetin ashady, as qorytýdy jaqsartady.
11. Dárigerler qymyzdy bezgek aýrýyna jáne jótelge qarsy ishýge usynys jasaıdy.
12. Qymyzben emdelgende qan quramyndaǵy gemoglobın erıtroıt kóbeıedi. Tamyrdyń soǵýy jıilep, qan aınalymy jyldamdaıdy. Qan tamyry jumysy men júrek soǵysy jaqsarady.
13. Kez kelgen súttegi eń baǵaly zat – aqýyz. Bıe sútinde ol 1,8 – 2 % bolady. Qymyzda shamamen 1,3 – 2,0% maı bar, bul sıyr sútindegiden 2 ese kem.



alashainasy.kz

Pikirler