Aqpan aıynyń sońynda "Abai" portalynda bir hat jarııalandy. QR Úkimet basshysy men Bas prokýrorynyń atyna joldanǵan hattyń avtory - mańǵystaýlyq zeınetker-dáriger Irgebaı Jarylǵasynov. (Prezıdent qol qoıǵan zań kúshti me, álde, Bahmýtovanyń jarlyqtary kúshti me?) Sanaly ǵumyryn densaýlyq saqtaýǵa arnalǵan azamattyń salanyń erteńine alańdap otyrǵany qýantady. Alaıda, hat aýanyna qaraǵanda, jurtshylyq arasynda, sonyń ishinde, aımaqtarda bul máseleni jete túsinbeýshilik bary baıqalady. Sondyqtan "Áleýmettik medıınalyq saqtandyrý qory" KEAQ osynda aıtylǵan birqatar máselelerge qatysty túsinik berýdi jón kórdi.
Qor ne úshin qajet?
Jyl saıyn elimizde Kepildendirilgen tegin medıınalyq kómekke bıýdjetten 1 trln teńgege jýyq qarjy bólinip otyrady. Naqtyraq aıtar bolsaq 917,4 mlrd teńge. 2018 jyly osy 1 trıllıonnyń 88% memlekettik bıýdjetten alynady. Memleketten bólinetin bul qarjy Ulttyq ekonomıka, Qarjy mınıstrlikteriniń kelisiminen ótedi, Parlamentte, sondaı-aq «Atameken» UKP talqylanady. Bıýdjet qarjysy Qarjy mınıstrliginiń qazynashylyǵynan «shyǵady» jáne Esep komıtetiniń esebinde bar. Iaǵnı, qarjy bıýdjettiń baqylaýynda bolady.
Zańda Qor qarjysyn baqylaýdyń taǵy bir tetigi qarastyrylǵan. Ol – Áleýmettik medıınalyq saqtandyrý qorynyń qyzmetine táýelsiz aýdıt júrgizý. Aýdıt jónindegi esep kommerııalyq qupııa emes jáne ol mindetti túrde tolyq jarııalanady. Qor medıınalyq qyzmetterdi jalpyǵa ortaq Tártip boıynsha satyp alady. Munyń bári Ádilet mınıstrliginde tirkeledi. Osy kúnge deıin medıınalyq kómekti satyp alýǵa arnap bólinetin osy 1 trıllıon teńgeni bir emes, 17 organ jumsap keldi. Olardyń qatarynda Medıınalyq qyzmetke aqy tóleý komıteti men 16 Densaýlyq saqtaý basqarmasy bar. Bolashaqta osy 1 trıllıon teńge úshin tek qana Qor jaýap beretin bolady. Elimizdiń túpkir-túpkirinde ornalasqan 17 mekemeni baqylaǵannan góri, bir ǵana Qordyń qyzmetin qadaǵalaý ońaıyraq bolary daýsyz.
Sózimiz túsinikti bolýy úshin Áleýmettik medıınalyq saqtandyrý qory atqaratyn jumystardyń bir sypyrasyn oqyrman nazaryna usynaıyq:
Birinshisi - medıınalyq qyzmetterdi paıdalanatyn 18 mln adamnan jarna jınap, onyń esebin júrgizedi. Osy bir ǵana fýnkııanyń ózi Biryńǵaı jınaqtaýshy zeıınetaqy qory atqaryp otyrǵan qyzmetpen para-par. Biraq zeınetaqy qoryna jarna tóleıtinder sany budan áldeqaıda az.
Ekinshisi - medıınalyq qyzmetterdi josparlaıdy, satyp alady jáne baǵalaıdy. Qor barlyq azamattarǵa arnap sapaly da bilikti medıınalyq qyzmetterdi satyp alýshy mindetin atqarady. MSQ ınfraqurylymdy súıemeldeý nemese jeke menshik sektordy damytý úshin emes, azamattardyń múddesin qorǵaý maqsatynda qurylǵan.
Úshinshi - medıınalyq qyzmet aqysyn tóleý. Medıınalyq qyzmetterge aqy tóleý komıteti staıonarlyq kómekpen (jyl saıyn aýrýhanaǵa jatqyzý sany 2,2-2,5 mln) jáne ambýlatorlyq kómekti de ákimshilendirýmen aınalysty. Al, Áleýmettik medıınalyq saqtandyrý qory bolsa, medıınalyq qyzmetterdi paıdalanatyn 18 mln adamdy tirkep, jarnalardy basqaryp qana qoımaıdy. 2,7 mln jýyq staıonarlyq kómekti josparlaýmen, satyp alýmen, onyń sapasyn baǵalaýmen jáne aqy tóleýmen aınalysady. Oǵan jyl saıyn oryndalatyn 7 mln jedel jerdem shaqyrtýlary men ambýlatorııalarda emdeletin 100 mln paıentke kórsetiletin qyzmetti qosyńyz.
Júıe keıinge shegerildi. Osy ýaqyt ishinde qor qandaı jumystarmen aınalyspaq?
Jurtshylyq tarapynan aıtylǵan synı pikirler men elbasynyń tapsyrmasynan keıin Densaýlyq saqtaý mınıstrligi áleýmettik medıınalyq saqtandyrý júıesin engizýdi eki jylǵa shegerý týraly usynys jasaǵan bolatyn. Ótken jyldyń sońynda saqtandyrý júıesi eki jyldan keıin, ıaǵnı 2020 jyly engiziletin boldy. Biraq bul qor óz jumysyn toqtatady degen sóz emes. Sebebi, kez-kelgen zań jobasyn iske asyrý úshin oǵan tyńǵylyqty daıyndyq qajet. Onyń ústine, Qor zań boıynsha tek mindetti áleýmettik medıınalyq saqtandyrýdyń ǵana emes, osy Kepildendirilgen tegin medıınalyq kómek paketiniń de operatory bolyp tabylady. Buryn bul qyzmetti Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń Medıınalyq qyzmetke aqy tóleý komıteti atqarǵan bolatyn. 2018 jyly komıtet jumysyn toqtatty. Sondyqtan MSQ qazir zańda kórsetilgen mindetin atqarýǵa kirisip ketti. Qor qyrkúıek aıynda atalǵan baǵdarlama sheńberinde qyzmet kórsetýden úmitker densaýlyq saqtaý sýbektileriniń derekqoryn jasady. Memlekettik tapsyrysty oryndaýǵa uzyn-sany 1600-ge jýyq densaýlyq saqtaý sýbektisi ótinish berdi. Onyń 43 paıyzy – jeke menshik klınıkalar. Bul 2017 jylǵy kórsetkishtermen salystyrǵanda eki ese kóp. Jáne bul jeke menshik uıymdardyń Qor bastamasyn qoldap, medıınalyq qyzmet kórsetýde belsendilik tanytqanyn kórsetse kerek. Sondaı-aq, bıyl tuńǵysh ret bul proeske elimizdegi iri-iri jeke menshik klınıkalar qatysyp otyr. Bul da halyq arasynda bilikti mamandarymen, zamanaýı tehnologııalarymen bedel jınaǵan klınıkalardyń qyzyǵýshylyq tanytyp otyrǵanyn bildiredi. Sonymen qatar, bul bizdiń jeke menshik sektordy jumysqa kóptep tartý baǵytynda atqarǵan jumystarymyzdyń nátıjesi. Munyń túptep kelgende salada básekelestikti kúsheıtip, sapany jaqsartýǵa septigin tıgizeri anyq.
Saqtandyrý ne úshin qajet?
Saqtandyrýdy engizýge medıına salasyndaǵy qarjy tapshylyǵy túrtki bolyp otyr. Saqtandyrý álemniń kóptegen elderinde qoldanysqa engen, tıimdiligin dálildegen júıe. Sebebi sońǵy kezde álemdegi demografııalyq ahýal ózgerdi, jańa tehnologııalar qaryshtap damyp keledi, qarttar men balalardyń úlesi artyp, sozylmaly syrqattarmen aýyratyndar sany kóbeıip barady. Iaǵnı, qaı elde bolmasyn densaýlyq júıesine jumsalatyn shyǵyn ósip otyr degen sóz. Ókinishke oraı, bizde qarjylandyrý deńgeıi tómen. Mysaly, 2016 jyly Qazaqstanda densaýlyq saqtaýǵa bólingen jalpy qarjy IJÓ-niń 3,4 paıyzyn qurady. Shynyn aıtqanda, bul Afrıka elderiniń deńgeıimen birdeı.
Damyǵan memleketterdi aıtpaǵanda, ekonomıkalyq deńgeıi bizdikimen shamalas elderdiń ózi ishki jalpy óniminiń 8,7 paıyzyn densaýlyq júıesine berip otyrady eken. Bizdiń elde 2016 jyly ult saýlyǵyn saqtaýǵa bólingen qarjy kólemi 1,6 trln teńgeni quraǵan bolsa, 2017 jyly ol 1 trln teńgege de jetpeı qaldy. Saldarynan densaýlyq saqtaý júıesine jumsalatyn jalpy shyǵynnyń 40 paıyzǵa jýyǵy azamattardyń qaltasynan shyǵyp otyr. Mınıstrliktiń málimetine súıensek, kepildendirilgen tegin medıınalyq kómekke 451 mıllıard teńgege jýyq (38 paıyz) qarajat jetispeıdi. Atap aıtqanda, staıonarlyq kómekke 61 mlrd teńge, konsýltatıvtik-dıagnostıka qyzmetine 51 mlrd teńge, ambýlatorlyq deńgeıde dári-dármekpen qamtamasyz etýge 41,9 teńge, onkologııa qyzmetine 37 mlrd teńge jetpeıdi. Saldarynan emhanalarda uzyn-sonar kezek paıda bolady. Ásirese, salalyq dárigerlerdiń tapshylyǵynan kezek kútip sharshaǵan jurt aýrýy janyna batqanda jeke menshik sektordyń kómegine júginýge májbúr. Buryn kepildendirilgen tegin kómekke bólinetin qarjy ártúrli deńgeıdegi bıýdjetterden bólinetin bolsa, bıyldan bastap ol respýblıkalyq bıýdjetke shoǵyrlanady. Biraq basty artyqshylyq nede? Sebebi, buryn bıýdjetten bólingen qarjy memlekettik tapsyrys alǵan densaýlyq nysandaryna bólip beriletin. Jalpy, qarjyny retteý júıesi bólingen resýrsty taratyp berýge negizdeldi. Tarıftiń ózi durys eseptelgen joq. Saldarynan aımaqtar arasynda tepe-teńdik buzyldy. Medıınalyq kómektiń bir ǵana túriniń ózi ártúrli tarıfter boıynsha qarjylandyryldy. Óıtkeni qarjy ár óńirdiń bıýdjetine qaraı bólindi. Al, ár aımaqtyń múmkindigi ártúrli. Qazir bizdiń aldymyzda turǵan úlken máseleniń biri osy. Satandyrý qorynyń maqsaty tarıfke qatysty usynystar ázirlep, Densaýlyq saqtaý mınıstrligine usyný. Biz tym bolmasa sol tarıfterdiń barlyq jerde birkelki bolýyn qamtamasyz etkimiz keledi. Ekinshi, medıınalyq kómektiń qoljetimdiligi máselesi. Ókinishke oraı, bizde is júzinde medıınalyq kómek qoljetimdi emes. Bul da bir ushy qarjylandyrý deńgeıine kelip tireletin másele.
Endi ne istemek kerek?
Deı turǵanmen, densaýlyq salasyndaǵy máselelerdi bir ǵana qarjylandyrý máselesimen sheshemiz desek qatelesemiz. Ult saýlyǵyn jaqsartý úshin ár adam óz densaýlyǵyna jaýapkershilikpen qaraýy tıis. Ortaq jaýapkershilik mádenıetin qalyptastyrmaı jaǵdaıdy ózgertý qıyn. Memleket basshysy bir sózinde adam densaýlyǵy 10-15 paıyz jaǵdaıda ǵana dárigerlerge táýeldi, qalǵany onyń ózine baılanysty degen bolatyn. Shynynda, ózimiz umtylyp otyrǵan ozyq elder qataryna qosylý úshin myqty adamı kapıtal qajet. Biz medıınalyq qyzmetterdi jınalǵan qarjyǵa qaraı satyp alatyn bolamyz. Kepildendirilgen tegin medıınalyq kómekke bólinetin qarjy 2018 jyly eki esege derlik qysqaryp otyr. Iaǵnı, memleket medıınany tolyq qarjylandyra almaıdy. Is júzinde tegin delingen júıeniń kóbine azamattardyń qaltasyn qaǵatynyn aýrýhana jaǵalaǵandar jaqsy biledi. Saqtandyrýdy engizý merzimi eki jylǵa shegerildi. Bul neni bildiredi? Iaǵnı, 2018-2019 jyldary da densaýlyq saqtaý salasyna bólinetin qarjy ulǵaımaıdy degen sóz. Sondyqtan qor bıýdjetten bólingen qarjyny tıimdi jumsaý máselesine den qoımaq. Medıınalyq kómekti josparlaý proesin túbegeıli qaıta qaraý qajet. Qor aldaǵy ýaqytta medıınalyq kómekti halyqtyń suranysyna, tutyný deńgeıine qaraı josparlamaq. Atap aıtqanda, ólim-jitimniń basty sebepkeri bolyp otyrǵan syrqattarǵa, aýrýdyń qurylymyna, halyqtyń jasy men jynystyq erekshelikterine mán berilmek.
Qarapaıym ǵana mysal:
Qazaqstanda aýrýhanaǵa jatý kórsetkishi jyl saıyn artyp otyr. 2016 jyly bul kórsetkish 500 mln artyp, 2,8 mln deıin jetken. Onyń 70 paıyzy aýrýy asqynyp, ishki aǵza jumysy buzylýyna baılanysty jetkizilgender. Oǵan jyl saıyn tirkeletin 7 mln jedel járdem shaqyrtýyn qosyńyz. Al, ólim-jitim qurylymyna úńiletin bolsaq, bizde qaıǵyly jaǵdaılarǵa dýshar etetin syrqattardyń «úzdik» bestigi bar. Olar: júrek-qan tamyry aýrýlary, tynys joldarynyń aýrýlary, onkologııa, jaraqattar men as qorytý júıesiniń syrqattary eken. «Otandastarymyzdyń ólimine sebepshi bolatyn osy syrqattardyń tórteýi sozylmaly aýrýlar. Der kezinde anyqtasa emdeýge bolatyn dertter. Negizi, adam ómirin qııatyndaı syrqattar emes. Ókinishke oraı, dárigerge ýaqtyly qaralmaı, aýrýyn asqyndyrý saldarynan azamattarymyz jaryq dúnıemen qosh aıtysyp jatady.
Sondyqtan ár adam óz densaýlyǵyna degen qarym-qatynasyn ózgertýi tıis. Tipti, deni saý azamattyń ózi jylyna kem degende bir ret dárigerge qaralyp, aýrýdyń aldyn alý sharalaryna kóńil bólgeni jón. Memleket tarapynan kepildik berilgen tegin medıınalyq kómek sheńberinde tekserýden tegin ótýge bolady. Mysaly, flıýorografııa, qan jáne nesep taldaýlaryn tapsyryp, qandaǵy holesterın men qant mólsherin, kóz ishi qysymyn teksertý qajet. Eger qandaı da bir aqaý tabylyp jatsa osy kepildendirilgen kómek sheńberinde tegin em-dom qabyldaýǵa bolady. Óıtkeni kóptegen sozylmaly syrqattar atalǵan paket sheńberinde tegin emdeledi. Muny bir adam istese, nátıjesii kórine qoımaıdy. Al, eldiń bárin jumyldyrsaq ult densaýlyǵynyń jaqsarary sózsiz.
Sonymen, saqtandyrý reformasy qazirdiń ózinde iske qosyldy deýge bolady. Jańa júıeniń qajettigi daýsyz. Mindetti medıınalyq saqtandyrý júıesine kóshý kerektigin elbasy óziniń bıylǵy Joldaýynda da aıtqan bolatyn. Jalpy, eshbir reforma «qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan» zamanda jasalmaıdy. Jáne reformany búge-shigesine deıin boljap bilý múmkin emes. Árıne, densaýlyq salasyna engizilgen reformanyń qoǵamda qyzý talqylanyp jatqany qýantady. Óıtkeni bul «eńbektegen baladan bastap eńkeıgen qarııaǵa deıin» qamtıtyn, ár adamnyń densaýlyǵyna qatysy bar reforma. Biz sizdermen ashyq dıalog júrgizýge daıynbyz jáne konstrýktıvti syn kútemiz.
P.S: 2018 jyly Mańǵystaý oblysynyń densaýlyq salasyna (ambýlatorlyq deńgeıde dári-dármekpen qamtýdy esepke almaǵanda) 23,4 mlrd teńge bólingen. Bul 2017 jylǵy kórsetkishterden 4,8 paıyz artyq. Sonymen qatar, bıyl emhanalyq-ambýlatorlyq kómek byltyrǵy jylmen salystyrǵanda 5 paıyz joǵary (0,4 mlrd teńge). 2018 jyly oblysqa JTMK* qyzmetin damytýǵa dep 0,5 mlrd teńge berilgen. Bul, ótken jylǵy kórsetkishterden 17 paıyzǵa joǵary. Al, týberkýlez, juqpaly jáne psıhıatrııalyq aýrýlarmen aýyratyn syrqattarǵa kórsetiletin medıınalyq kómekti qarjylandyrý mólsheri 2017 jylǵy deńgeıde qaldyryldy.
* JTMK - Joǵary tehnologııaly medıınalyq kómek. Júrek, búırek, býyn t.b. almastyrý syndy, dıagnostıka, emdeý men ońaltý salasyndaǵy zamanaýı tehnologııalardy paıdalaný arqyly jasalatyn, baǵasy qymbat ota túrleri. Qazaqstandyq dárigerler búginde JTMK-tiń 216 túri boıynsha qyzmet kórsete alady. Munyń bári bıýdjetten qarjylandyrylady. Mysaly úshin, 2016 jyly atalǵan qyzmetterge 72,9 mlrd teńge jumsalǵan. Osyndaı bir otanyń ortasha quny 1 mln teńgeden asady.
Serik Táńirbergenov, "Áleýmettik medıınalyq saqtandyrý qory" KEAQ basqarýshy dırektory
Abai.kz
