Osydan biraz buryn Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet jáne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıuly «Egemen Qazaqstan» gazetine naýryz meıramyn jańa úlgide ótkizý jóninde tarqata áńgimelep bergen bolatyn. Tól merekemiz týraly berilgen tushymdy suhbatty óz saıtymyzda da jarııalaǵandy jón kórip otyrmyz.
– Arystanbek Muhamedıuly, osydan birer jyl buryn respýblıkalyq baspasóz betterinde Naýryz meıramyn jańa úlgide ótkizý jóninde tolǵaqty oı aıtyp, jalpy ulttyq aýqymda atap ótýdiń tyń joldaryn usynǵan edińiz. Elbasynyń byltyr sáýir aıynda jarııalanǵan maqalasynan keıin bul máselege erekshe den qoıý qajettiligi týyndaǵan sekildi.
– Árbir merekeniń ózindik salmaǵy bar, al Naýryz bizdiń ulttyq eń birinshi merekemiz! Dástúrimizdi dáriptep, asyl muralarymyzdyń bederin aıshyqtaýda orny erekshe bul merekeni qazaq halqy «jaqsylyqtyń bastaýy» dep uǵady. Memleket basshysynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda: «Jańa turpatty jańǵyrýdyń eń basty sharty – sol ulttyq kodyńdy saqtaı bilý. Onsyz jańǵyrý degenińizdiń qur jańǵyryqqa aınalýy op-ońaı», – dep aıtqan sózi bar.
Shyǵystyń shyraıyn keltirgen, halyq arasynda keremet qoldaýǵa ıe bul mereke HVIII ǵasyrǵa deıin ejelgi Grekııada, ejelgi Rımde, Ulybrıtanııada, 1700 jylǵa deıin ejelgi Rýste de atalyp kelgen. Sondyqtan tarıhy áride jatqan osy ulyq kúnge biz aıryqsha yqylas tanytyp, onyń mazmundyq qyry menen syryn odan ári baıyta túsýimiz kerek. Naýryz merekesi 1991 jyly 15 naýryzda Qazaqstan Prezıdenti Jarlyǵynyń negizinde memlekettik mártebege ıe bolǵan. Al 2009 jyldyń 24 sáýirinde Elbasy naýryz aıynyń 21, 22, 23 kúnderin «Naýryz meıramy» dep jarııalady.
Naq osy kúnnen bastap respýblıkamyzda Naýryz meıramy keńinen atap ótile bastady. Danyshpan ata-babalarymyz bul kúndi tabıǵattyń ǵajap belgilerin eskere otyryp, aıryqsha qasıeti bar aı retinde baǵalaǵan.
Ulytaý suhbatynda Elbasy N.Á.Nazarbaev: «Biz ulttyq mádenıetimiz ben salt-dástúrimizdi qasterleýimiz kerek» degen sózinde úlken mán jatyr. Zaman bir orynda turǵan joq. Naýryz meıramyna jańa reńk berý úshin adamnyń ultyna, dinı baǵynystylyǵyna qaramastan, adamgershilik qundylyqtarǵa mán bergenimiz abzal. Qazaqstan halqy túgel qamtylatyndaı mazmunyn jasaý kerek. Birliktiń, tatýlyqtyń, eńbektiń, izgiliktiń, baqyttyń merekesi bárimizge qatysty.
– El arasynda «Naýryz merekesi buqaralyq sıpattan ajyrap, sahnalyq keıipke enip ketti» degen de sózder aıtylyp júr.
– Iá, azdaǵan jurtshylyqtyń qyzyqtaýyna ǵana aınalǵan folklorlyq qoıylym kórinisinen aspaı júrgeni ras. Sol sebepti merekeniń ózine sáıkes aıshyqtaryn túlete otyryp, folklorlyq-etnografııalyq aýqymnan jalpy qazaqstandyq mereke dárejesine jetkizý kerek. Bul máselede Ulttyq namys pen rýhanı bolmysymyzdy jańǵyrtý degen asqaq oı jatyr. Qazir Naýryz degende, tigilgen kıiz úılerge kelip, qonaq bolyp ketetinder men syrttan baqylaıtyndar dep ekige bólip qaraýǵa bolady. Merekede baqylaýshylar bolmaıdy, bári de qatysýshy bolý kerek. Biz osyǵan asa nazar aýdarǵanymyz jón. Sondyqtan da Naýryzǵa qajet irgeli izdenister men tarıhı ári zamanaýı sharalar týrasynda aıtar bolsaq, munyń birneshe joly bar.
– Ol qandaı joldar?
– Birinshi. Eń áýeli Naýryz baldyrǵandarǵa arnalýy kerek. Naýryzda biz bar meıirim-shapaǵatymyzdy balǵyn balapandarymyzǵa arnaǵanymyz durys. Jańa jylǵa sábı nege úıir? Rojdestvo nesimen myqty? Aıaz ata da, Santa-Klaýs ta eń áýeli balanyń tilin tabady. Bir ǵana shyrsha sol kúnniń shyraıyn keltirip, Jańa jyldyń ıdeologııalyq nysanyna aınalyp ketti.
Alǵashynda Jańa jyl qarsańynda úıge tek qaraǵaı nemese shyrsha butaǵyn ornatqan. Bertin kele bútin bir aǵashty sándep qoıý dástúrge aınalǵan. Alǵashqy jańajyldyq shyrsha franýzdyq aýdannyń biri – Elzasta ornatylǵan. Bul oqıǵa, shamamen, 1600 jyldary bolǵan eken. Al endi sol shyrshanyń aınalasynda asyr salǵan oıyn balasyna Aıaz atalar syılyq syılaıdy, tartý-taralǵysyn jasaıdy. Otbasy múshelerin, úlkenderdi de nazardan tys qaldyryp kórgen emes. Osy tárizdi dástúrdiń berik ornyǵýy bul merekelerdi halyqqa barynsha jaqyndatqany málim. Sóıtip Jańa jyldan árbir bala tosyn jańalyqtar kútedi.
Sol sekildi Naýryzdyń qadir-qasıetin jan-jaqty qamtı otyryp, shyn máninde mereke jasaǵymyz kelse, Naýryzdyń birinshi maǵynasy da, sáni men saltanaty da baldyrǵandar bolýy tıis.
Ekinshi. Ulttyq kıim. Osyndaı qasıetti kúnderi árkim ózine jarasatyndaı, sán-saltanatymen, maqtanyshpen kıetindeı ulttyq kıim úlgilerine erekshe mán berse. Naýryz – barsha qazaqstandyqtardyń merekesi. Sondyqtan bul uly merekege ár ulttyń ókili ózderine tán dástúrli kıimderin kıse. Qazaqtyń dástúrli ulttyq kıimine kúlli álem tamsana, qyzyǵa qaraıdy. Barlyǵymyz osy qasıetti kúni, basqa da ataýly kúnderi ulttyq kıim kıip shyǵaıyq!
Baıqasańyz, Táýelsizdik tańy atqaly beri joǵarǵy bılikten Naýryz merekesinde Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev qana ádemi shapan kıip, Ulys kúninde qalaı júrýdiń keremet mádenıetti úlgisin kórsetýde.
Qazaqtyń «tanyǵan jerde boı syıly, tanymaǵan jerde ton syıly» deıtin máteli bar. Halyq arasynda belgili bir toptar úıde de, túzde de, kúndelikti turmysta da udaıy jaqsy kıinip júrgen. El aǵalary jaǵaly kıim, tymaq jáne bórik kıgen. Menińshe, biz shal, aqsaqal, qarasaqal, qart, qarııa sekildi ataýlardy kez kelgen jerge jón-josyqsyz qystyra bermeı, óz ardaqtylarymyzdy syılap, el aǵasy desek oryndy bolmaı ma?!
Al endi bas kıimge kelsek, tymaqtyń túri kóp qoı. Túlki tymaq, eltiri tymaq, seńseń tymaq, pushpaq tymaq. Syrtyn berik, qymbat matalarmen tystaıdy. Tymaq – qasıetti bas kıim. Ony aıyrbastaýǵa bolmaıdy, oǵan aıaq tıgizbeıdi. Jaqsy kisilerdiń tymaǵy atadan balaǵa mura retinde qalyp otyrǵan. Bizdiń esimizde tymaqqa salý deıtin salt bolǵan. Halyqta ádette shala týǵan sábıdi osylaı ósiretin ǵuryp bar. Onyń sebebi kúninen erte týǵan sábı ustaýǵa, besikke salýǵa kelmeıdi, tymaq jyly, ári bóleýge, ustaýǵa yńǵaıly bolady. Bul – tymaqtyń qadiri men qasıetin beıneleıtin kórinis. Ultymyzdyń bas kıimderiniń taǵy biri – bórik. Bóriktiń syrty maqpal, púlish, barqyt sııaqty qymbat matalardan tigiledi. Sándik úshin tóbesine úki, jıegine monshaq, shashaq, túrli asyl tastar, túıme, oqa, zer, kúmis taǵylady.
Jas jigitter men sal-seriler, aqyndar bórikterine úki taǵyp, zerlep, órnektep kıgen. Mysaly, Aqan seri, Birjan sal, Úkili Ybyraı, Máshhúr Júsip Kópeıuly bórikteriniń tóbesine úki taǵyp júrgen.
Analarymyz, qyz-kelinshekter bergek, bórik, jaýlyq, jelek, jyrǵa, kımeshek, kúndik, oramal, qarqara, sáýkele, taqııa, sháli kıgen. Sonyń ishinde sáýkeleniń orny bólek. Sáýkele – tek bas kıim emes, ol – qazaq halqynyń baılyǵy men sán-saltanatynyń, mádenıeti men óneriniń ozyq úlgisi, óner týyndysy retinde baǵalanatyn óte qymbat etnografııalyq múlik. Sonymen birge ol – qazaqtyń qyzdaryna degen kózqarasynyń da bir belgisi. Munyń bári aınalyp kelgende, ekonomıkamyzdyń da qozǵaýshy kúshteriniń birine aınalady. El arasynda ulttyq kıimge degen suranys paıda bolady da, kásipkerler sapaly ónimge kóńil bóle bastar edi.
Úshinshi. Qyzǵaldaq – Naýryzdyń atrıbýttyq belgisi, emblemasy retinde bekitýdi qajet etedi. Gúldiń adamǵa degen áseri óte mol. Sebebi gúlden erekshe sulýlyqpen birge adam nár alady. Gúl turǵan jerde bıik sezim bar. Mereke kúni analarǵa, qyz-kelinshekterge gúl syılaý kóńilderge qushtarlyq syılaıdy.
Buǵan qosa mekemeler, kósheler, saıabaqtar qyzǵaldaqtarmen, basqa da gúldermen kómkerilip, abattandyrylsa nur ústine nur.
Tórtinshi. Kún men túnniń teńelýi – astronomııalyq kóktemniń týýy. Astronomdardyń tilimen aıtar bolsaq, bul kezde Kúnniń ortalyǵy óz qozǵalysy barysynda Jer ekvatoryn kesip ótedi. Ǵylymda kóktem týatyn mezgildi túrlishe shamalaý ádisi qalyptasqan. Kún qozǵalysyna negizdelgen esep boıynsha naǵyz kóktem osy – Kún men Túnniń (21-nen 22-ne qaraǵan túni) teńelý sáti. Tún ortasy aýǵanda jappaı jańa kúndi qarsy alý dástúrin túletkenimiz abzal. Basqa halyqtarǵa qaraǵanda, Qazaqstan halqynyń Jańa jyl – Naýryzdy qarsy alýy osy qasıetimen basym.
Besinshi. Batystyq aǵaıyndar «Amal keldi – jyl keldi!» dep, arqa-jarqa bolyp, Ulys kúnin bir kisideı atap ótedi. Al bul erekshe kún Ult Kóshbasshysy el damýynyń kepili retinde belgilep bergen birlik, tatýlyq, otbasyny qasterleý sııaqty adamzattyq qundylyqtarǵa qurylǵan. Naýryz meıramyna aldyn ala úlken daıyndyqtar jasalady. 14 naýryz kúni tańǵy saǵat 6-dan bastap jurttyń bári úı-úıdi jaǵalap kórisedi. «Kim erte turyp, 40 úıge kirip, kórisetin bolsa, soǵan Qydyr ata nesibesin beredi» degen de sóz bar. Sol nesibeni alyp qalý úshin kishkentaı baldyrǵandar tań atpaı erte turyp, úı-úıge júgirip, úlken ata-ájelerge baryp kórisetin. Úlken adamdar «Búgin kórisýge adamdar keledi» dep, úıiniń aınalasyn, ishin tazalap, jańa kıimder kıip, kútip otyrady. Sonymen bul kún Kórisý kúnine suranyp-aq tur.
Altynshy. Naýryz meıramynyń rýhanı-mádenı tárbıelik mánin is júzinde ómirge engizýdi usynsaq artyq bola qoımas. Bul maqsatta naýryzdyń 21-i kúni sıpatyn ashatyndaı ári ulttyq tanym men dástúr saltty jańǵyrtatyndaı
• Otbasy kúni
• Qaıyrymdylyq jasaý kúni
• Aq dastarqan kúni
• Tal egý kúni dep mazmun bere otyryp, rýhanı is-sharalardy nege qalyptastyrmasqa.
Máselen, Otbasy kúni ata-baba rýhyna taǵzym ete otyryp, úı ishi túgel týǵandarymen kezdeskeni durys. Dástúrdiń ozyǵy bar. Koreı halqy jyldyń bir kúnin tek otbasy-oshaq qasynda ótkizý úshin, otbasy músheleri ata-anasyna sálem bere baryp, bir-birine qýanysh syılaıdy eken. Qaıyrymdylyq jasaý kúni asta-tók ysyrapshyldyqqa emes, balalar jáne qarttar úılerine syı-sııapat jasaýmen erekshelense. Al Aq dastarqan kúni – ulttyq taǵamdar kúni dese de bolǵandaı. Baýyrsaq, taba nan, salma, maıshelpek, qattama, talqan, bıdaı kóje, tary, jent, maısók, bókpe t.b. taǵamdardyń yńǵaıly qaptamamen shyǵarý óndirisine den qoısaq quba-qup bolar edi.Naýryzda sonymen qatar jappaı tazalyq sharalaryn ótkizý kerek. «Bir tal kesseń, on tal ek!» degendeı, 21 naýryz barshamyz, ásirese balalarymyzdan bastap, tal egip, kóshet otyrǵyzýmen aınalyssaq. Bul kún tamyljyǵan tabıǵattyń qaıta oıanatyn tusy. Tek qana óz úıimizdi emes, sonymen qatar aýyldaǵy aýlamyz ben qala kósheleriniń tazalyǵyna da qaraýymyz qajet. Aınala tabıǵatty ásem ete túsetin de osy jaıqalǵan aǵashtar men gúlder emes pe? Ári baldyrǵandarymyzdy eńbekke baýlýdyń tamasha úlgisi bolar edi.
Jetinshi. Dál osy «Naýryz meıramy» kúnderi aıasynda elimizdiń isker azamattary, meenattar, qoǵamdyq uıymdar men mekemeler balalar úılerine, turmysy tómen otbasylarǵa jáne qoǵamnyń áleýmettik qorǵalmaǵan toptaryna járdem jasap, qaıyrymdylyq sharalaryna kóńil bólgeni jón. As mázirin áz-Naýryzǵa beıimdep, kásipkerler Naýryz kóje, baýyrsaǵyn aldymen sol adamdarǵa tegin taratsa. Bul ıgi iste Qazaqstannyń belsendi jastaryn, volonterlardy Naýryzdyń jańa turpatta toılanýyna jumyldyrsaq, júregimizge jaqyn merekeniń máni men sáni arta túsedi. Kerek deseńiz, Naýryzdyń rýhanı mártebesi úshin, jyl saıyn qys aılarynda dástúrli beriletin ádebıet pen óner salasy qaıratkerlerine arnalǵan syılyqtardyń tabys etý merzimin de Naýryz meıramyna aýystyrǵan abzal.
Segizinshi. Qydyr baba (Qyzyr) bar jaqsylyqtyń, molshylyq pen berekeniń ıesi, úmittiń shyraǵyn jaǵatyn kıe. «Qyryqtyń biri – Qydyr» sóziniń astarynan osyndaı túsinikten týyndaǵan faktordy kóremiz. Qydyr baba kópshiliktiń aldynda qashanǵa deıin bata berip, «úlken» kisilerdiń sońynda júrýi tıis?
Qııaldy ushtaı túsetin múmkindikterdi paıdalanaıyq. Endeshe, Qydyr babany Naýryz meıramyn ótkizý barysynda utymdy paıdalanǵan abzal. Ýaqytynyń denin balalarmen ótkizsin. Taqpaq aıtqyzsyn, óleń oqytsyn, án tyńdasyn, ónerin kórsin! Sondyqtan Qydyr atanyń meıirimi aldymen baldyrǵandardyń kóterińki kóńil kúıimen ushtasqany kerek.
– Naýryz kezindegi mádenı jáne sporttyq sharalardy qaıtemiz?
– Durys aıtasyz. Naýryz meıramy aıasynda memlekettik deńgeıdegi dástúrli mádenı jáne sporttyq is-sharalar uıymdastyrýdy jandandyrý kerek. Sondaı-aq buqaralyq sportty jáne halyqtyq dástúrlerdi nasıhattaý maqsatynda, velosherý, marafon sekildi búkil halyqtyq sıpaty bar sport sharalarymen qatar ulttyq oıyndardan jyl saıynǵy respýblıkalyq «Naýryz spartakıadasyn» uıymdastyrýdy usynamyz. BAQ múmkindikterin paıdalanýǵa aıryqsha nazar aýdarǵanymyz abzal. Barlyq buqaralyq aqparat quraldary Naýryz meıramyn atap ótý barysynda ótkizilip jatqan sharalardyń tanymdyq jáne mazmundyq jaǵyna mán berýi tıis. Naýryz ıdeıasyn nasıhattaý barysynda aımaqtar arasynda telekópirler ótkizý, telemarafondar men taqyryptyq baǵdarlamalar, aqparattyń basqa da formalaryn uıymdastyrýdyń mańyzy zor.
– Shynymen-aq, sózińizdiń jany bar. Bylaı qarasań qoldan keletin-aq nárse. Ata-babaǵa taǵzym, urpaqqa ónege bolýshy edi.
– Iá. Naýryz qoǵamda saıası turaqtylyqty, dostyq pen kelisimdi nyǵaıtýdyń, jalpy qazaqstandyq, otbasylyq merekeniń tetigine aınala bastaýy tıis. Bul – osynaý qasıetti de qasterli jerdi mura etip qaldyryp ketken ata-baba aldyndaǵy boryshymyz. Bul – bizdiń urpaq aldyndaǵy mindetimiz! «Bizdiń qasıetti jerimizdi yqylym zamandardan Uly dala dep, al babalarymyzdy Uly dalanyń urpaqtary dep ataǵan. Biz – solardyń jalǵasymyz, Uly dalanyń muragerlerimiz. Osynaý keń-baıtaq Uly dalanyń kóginde halqymyzdyń baq juldyzy bolyp Jańa Qazaqstan dúnıege keldi. Bizdiń Qazaqstanymyz – uly isterdiń uıytqysy bolǵan Uly dala eli!» dep edi ǵoı Prezıdent.
Bolashaqqa baǵdar jasap, úlken serpilis jasaǵan elimizge qazir dúnıejúzi tamsanyp, úlken úmitpen qarap otyr. Endeshe, ıgilikke bettegen kez kelgen jańa bastamany erekshe yqylaspen atqaryp, jańǵyrǵan rýhtyń jarshysy bolýǵa umtylaıyq.
– Áńgimeńizge raqmet.
Áńgimelesken Ǵabıt ISKENDERULY
nationalmuseum.kz
Maqala «Egemen Qazaqstan» gazetinen alyndy.
