Bestóbe qalasynyń shyǵys soltústigine ornalasqan kásiptik tehnıkýmnyń qaınap jatqan ómiri bireýlerge qyzyq, bireýlerge qorqynyshty.
Ámet sońǵy kýrstyń stýdenti. Osy kúnge deıin basynan ne ótpedi deısiń!.. Bilimi jetip talantynyń arqasynda oqýǵa túsip granttyń ıesi bolyp júrgenimen onyń kórgen quqaıy az emes... Stýdent úshin úzdik oqý, dáristi bilý bárin sheshe bermeıtinine onyń kózi jetti. Týa bitti qasıet pe, bala kezden juqqan ádet pe, boıyna sińgen minezi shirkin-aı emes, erkinen tys bılep ketetin ishki «buıryǵy» degenin istetip tynady. Qoǵamnyń jalpyǵa ortaq tártibin, mekteptiń erejesin, oqýshylardyń ýstavyn ózgelerden jaqsy bilmese, kem bilmeıdi. Tipti baptarymen baıandap berýge daıar, sóıte tura jasaǵan jumysy, júrgen joly bir jerinen tompaq bolyp shyǵa keletini nesi eken!.. Temeki shegýge tıym salyna tura shegedi, araq ishse qatań túrde jazalanatynyn bile tura ishedi. Ózge jerdiń stýdentterine qandaı talap qoıylatynyn anyq bilmese de, dál osy oqý orny araq ishýge múlde ruqsat etpeıdi.
Araq degen ishimdikti eń alǵash kimniń ashytqanyn, kimniń iship bastap bergeni belgisiz, áıteýir adamzat qoǵamyn «silkindirgen» qasiret ekeni anyq. Basqanyń hálin aıtpaǵanda ózin jaqsy biledi. Osy bir móldir sýǵa teris qaramaıdy. Bylaı qarasań ishýdiń eshbir sólekettigi joq sekildi, tutas qoǵam bolyp qomaǵaılana qylqyldatyp jutyp jatyr. Tipti alys aýdanda turatyn ákesi de qushyrlana simiredi. Úılerine kelgen qonaqqa araq tasyp alǵash ret bótelkeni ustap kórgen. Qonaq ketken soń, eldiń bári qyzyǵyp ishetin zattyń dámi qalaı eken dep, qumyrany basyna kóterip juǵynyn sarqyp tiline tamyzyp dámin tatqany da esinde. Ákesiniń bir ádeti bar edi, sirińke shyrpysyn shyrt etkizip jandyryp alady da, araǵy sarqylǵan shólmektiń ishine tastap jiberedi. Bótelke ishinde lezde kókjasyl jalyn «ký» etip lap ete túsetin.
Mektep bitiretin jyly eresek tartyp qalǵan bir top dostar tyǵylyp saýyqkesh ótkizip alǵash ret araqqa sylqııa toıǵan bolatyn. Ol kezde jastyqtyń qýattylyǵy ma, densaýlyqtyń myqtylyǵy ma mas bolýdy bilmeıtin. Iship alsa, boıy qyzyp, aıaǵy jerden jarty súıem kóterilip, kóńil túkpirinde tyǵylyp jatqan sózderi syrtqa shyqqysy kelip tiline júgirip túrtine beretin. Ár adamnyń qyzǵany men mas bolýy ártúrli bolatynyn ol anyq sezdi. Jigitterdiń kóbi alabýryl tartqannan bastap áıel zatyna, qyz-kelinshekterge qyryndaı bastaıdy. Bul bolsa, unatpaǵan jigitterge tıisedi, myqtysynǵan dókeılermen ustasady, sózge kelip kerildesip qalý, kerek bolsa jaǵa jyrtysyp shartpa-shurt sheńbektele qalý, qulashyn erkin jazyp judyryq silteý oǵan ersi emes.
Oqýǵa shaqyrý alyp artynyp-tartynyp tehnıkýmǵa jetken kezde janyndaǵy jigittermen oqýǵa túskenderin jýyp jol jónekeı ashty sýdan ashyrqana otyryp tartyp alǵan olar taýysa almaǵan sońǵy jartylyqty jolǵa laqtyryp ketýge qımaı ózderimen birge qaqpadan ala kirgen osy Ámet bolatyn. Bolashaq mamandyǵyn alatyn bilim jurtynyń esiginde ımenbesten iship alyp attaǵan ol, stýdentterge birinshi kúnnen bastap araq ıisi múńkigen qalpymen birtúrli bolyp kórindi. Sodan beri talaı qyzyqtardy basynan ótkizip qansha ret jınalysqa túsip, oryn-kórpesin jınastyryp qaıtyp ketýge shaq qalyp júrdi. Osynyń bárine basqanyń emes óziniń aıypty ekenin tipten jaqsy biledi. Ishpese jan bitkenniń asyly, úlkenge qurmet, qyzdarǵa iltıpat kórsetýde odan ıbaly, odan bııazy jigit tappaısyń!.. Sonda da ishimdigin qıyp tastaǵysy kelmeıdi, búgingi jastardyń jappaı jaqsy kóretin kóńilashary bolǵan soń, modydan bas tartýǵa bara almady. Ildaldalap júrip oqýdan shyǵyp qalmaýynyń syry eki jaqtyly bolýǵa tıis. Biri, sabaqta myqty, estigenin jattap jadyna saqtap alady. El sekildi erteli-kesh kitap kóterip oqymasa da, suraǵan jerden jaýabyn aıtyp sýyrylyp shyǵa beretini ustazdardy qanaǵattandyrǵandyqtan bolar. Ekinshisi, tóbelestiń týyn tigip, aıqasa qalǵan, shaıqasa qalǵan adamyn jerge qulatpaı tynbaıdy. Onyń ondaı jasaǵan erlikteri tehnıkýmnyń ishine de, syrtyna da belgili. Sondyqtanda oqý orny Ámetti ishteı qorǵashtaıdy.
Osy tehnıkýmda ádebıetke qumar, jasynan balalar gazetterine maqala, jyr-taqpaqtar jazyp júretin Serik Qyzyr degen bala boldy. Ol aınalasyndaǵy bolyp jatqan oqıǵalardy qalamyna arqaý etip jańalyqtardy ilip alyp shyǵaryp júretin. Birde oılamaǵan is boldy. Ár jaqtan keletin hattardy óz ıesine jetkizbeı aýzyn ashatyn súmelekter de kezdesetin. Kóbinde qyzdarǵa keletin jigitterdiń haty men jigitterge keletin qyzdardyń haty jyrtylyp-jyrymdalyp, barymtalanyp tutqynǵa túsetin. Bul joly Seriktiń ádirisine úlken jýrnaldyń redakııasynan hat kelip tur. Bul jaǵdaı stýdentterge óte qyzyǵýshylyq tanytady, onyń ústine hat tyrsıyp konvertke zorǵa sıyp tur. Biri bastap, biri qostap konvertti jyrtyp Serikke jetkizbeı oqı bastaıdy.
Birinshi bet redakııanyń qysqa ǵana eskertýi eken, onda bylaı depti.
«Qurmetti Serik Qyzyr!
Sen jibergen «Ámettiń kúlkisi» degen áńgimeni oqyp shyqtyq. Áli de pyspaǵan tustary kóp. Kórkemdik deńgeıi tómen bolǵan soń jýrnalymyzǵa basýǵa jaramady. Úzdiksiz izdenip, tynbaı mashyqtansań jazýshy bolatynyńa úmit bar.
Qurmetpen, jaýapty redaktor»
Redakııanyń mynaý eskertýin alýdyń ózi úlken mártebe emes pe!.. Munan da qyzyǵy alda... "Ámettiń kúlkisi" qandaı eken? Qaısy kúlkisin jazyp júr?" degen qushtarlyq bárin ózine baýrap sol jerde turyp ishterindegi biri qaıtarylǵan áńgimeni jaqsylap turyp daýystap oqı jóneledi. Kádimgi ózderi biletin «noýshy» Ámetti jazypty. Ásirese, onyń iship alǵandaǵy túr-túsi, sózi, júris-turysy qaz-qalpynda hatqa túsirilip sýrettelipti. «...Ámet búginde qatty qyzý kele jatyr. Artynan qarap turǵan kisige onyń teńselip shalys basqan eki aıaǵy kádimgi matematıkadaǵy kóbeıtý belgisine uqsaıtyn edi» degen tusyna kelgende stýdentterdiń bári rahattana kúlip aldy. Áńgime aıaqtaldy, oqyǵanda, tyńdaǵandarda máz-máıram. Bulardyń arasynda keıbireýleriniń murnyna Ámettiń tastaı qatty judyryǵy da tıgen. Kisimsip qalǵan bir ekeýiniń jaǵasy jyrtylyp alqymyndaǵy túımeleri byrt-byrt etip úzilgen. Myna áńgime olardyń qybyn qandyrdy. Otqa maı quıǵandaı bul jańalyq lap etip tutas tehnıkýmǵa lezde tarady. «Ámettiń kúlkisi» degen áńgime jýrnalda jarııalanǵanda qanshalyqty áseriniń bolatynyn kim bilsin, búgingi dúmpýi orasan kúshti boldy. «Bomba» jarylǵandaı deýge turatyndaı. Aýdıtorııada, jataqta Ámettiń áńgimesin lapyldatyp jatty. Keıipkerge aınalǵan Ámet te, ony jazǵan Serik te ańyzdaǵy batyrlarǵa barabar boldy da qaldy.
Bul sóz Ámettiń qulaǵyna jetkende kesh batyp jurttyń bári jataqhanada jaıbaraqat jatqan kezi, onyń aıaqtary «kóbeıtý belgisindeı» bolyp kele jatqanda saǵyn syndyrǵysy kelgen bireý betine shyjǵyryp basyp, bolǵan qyzyqty jetkizedi. Onsyz da aldyndaǵyny japyryp, qarsy kezdeskenge aqyryp kele jatqan Ámet birden Seriktiń jataǵyna tartty. Sol ekpinimen bólmesiniń esigin bir teýip ashqan ol Seriktiń aldyna kelip toqtady.
- Meniń kúlkimdi jazǵan senbisiń? - deıdi, surlanyp.
- Iá, men! - deıdi, ol da bultaratyn jer tappaı.
- Men ádebıetti jaqsy kóremin, oqyǵandarym senikinen kóp bolmasa, az emes!.. Eger áńgimeń jaryq kórgende ózim kelip quttyqtap, jýyp berer edim, nashar áńgime jazyp jarııalanbaı qaıtyp kelgeni úshin, seni jazalaıyn dep keldim. «Qaıta shapqan jaý jaman, qaıta kelgen qyz jaman»! Meniń kúlkimdi durys jaza almaǵanyń úshin, má, saǵan! - dep, oń qolymen Seriktiń qulaq túbinen perip qaldy. Ne dáý, túıedeı jigitterdiń ózi bir judyryqtan aspaı kesken terekteı qulap túsetin Ámettiń aldynda shaǵyn deneli Serik sáı bolyp pa, kelesi qyrynan oma-shoma balyp janyna qulady. Aldy-artyna qaramaǵan «keıipker» bólmeden shyǵyp kete berdi. Sol sátten bastalyp «Qaı Serik?» degen de, «Keıipkerinen taıaq jegen Serik» bolyp atalyp ketti.
Tehnıkým aýdan ortalyǵyna tıip turǵandyqtan stýdentterdiń kúlli tirshiligi, alatyn kerek-jaraǵy, kóretin kınosy qalashyqpen tikeleı baılanysty bolatyn. «Kóshken eldiń buqasyn aýyl-úıdiń taıynshasy qorqytady» dep, jergilikti jastar osy oqý ornynyń stýdentterine búıideı tıetin. Jeke jarym kóshege shyqqandar men sybaı-saltań ushyrasyp qalǵandardy ustap alyp aqshasyn tartyp alý, beıkúná soıylǵa jyǵý eki kúnniń birinde bolyp otyrady. Ásirese qyzdardy torýyldap qyr kórsetý, jolyn bógep mazasyn alý mundaǵy stýdent jigitterdiń namysyna ábden tıip qaıshylyq kún ótken saıyn órship kele jatqandy. Jeke dara eshkim eshkimnen qoryqpas ta edi, eń jamany osy Bestóbege aty shyqqan Baqytjan degen ataman jigit sodyrlar men soıqandardyń basynda turǵandyqtan eshkimniń batyly baryp olarmen tóbelese almaıtyn. Baqytjan bastaǵan basbuzarlardyń asqynǵany sondaı kósheden ustap alyp sabaý az bolǵandaı tehnıkýmnyń aýlasyna kirip bólmelerdi qydyryp araq alǵyzyp ishý, otyrys jasatý olardyń ádetine aınala bastaıdy. Bir joly, kóshede bir stýdenttiń basy jarylyp jatqan jerinen kýrstastary taýyp alyp emhanaǵa jatqyzdy. Endi birde, bólmege basa kóktep kelip aqsha suraǵanyna taýyp bere almaǵan stýdentti «tutqyndap» aldyna salyp aıdap ketip, araq zaýytynyń túbinde esinen tandyryp uryp, tastap ketedi.
Stýdenttik qyzyqty kúnderine kóldeneńinen kelip kılikken mynandaı qaskúnemdikke mazasy ketken stýdentter ishteı birigýge ótedi. Olarda qury qol bolmaıyq dep kúrektiń saby, sypyrtqynyń saby sekildi jumyr aǵashtardy qysqartyp kesip, ózgede shoqpar, taıaqtaryn daıarlap bastaryna jastap jatatyn boldy. Bul kenetten bolatyn túngi shabýyldan qorǵanýdyń amaly bolatyn. Jaǵdaı barǵan saıyn ýshyǵyp stýdentter tehnıkým qaqpasynan shyǵýdan kaldy.
Ámet ádebıet dese ishken asyn jerge qoıatyn kitap qumarlardyń biri bolatyn. Sol tustaǵy jańadan shyqqan romandardyń túgin qaldyrmaı oqyǵandyqtan útir-núktesine deıin qaıtalap aıtý oǵan túk emes. «Mádenıet tóńkerisi» kezinde ulttyq dúnıelermen jyr-dastandar «tórt kóne» dep aıyptalyp órtelgendikten ondaı qundy dúnıe qolǵa túspeı júrgende, qytaıdyń erte zamanda jazylǵan tarıhı romandary aýdyrylyp shyǵa bastady. Solardyń ishinde segiz kitaptan turatyn «Sý boıynda» romany men tórt tomnan turatyn «Úsh patshalyq tarıhy» romany ıirimine tartýdaıyn tartty. Árbiri 120 taraýǵa sozylatyn kitapta ne joq deısiń, izdegeniń tabylady. Sol san myń oqıǵanyń arasynan súısinip shuqshııatyny batyrlardyń jekpe-jegi. Kez-kelgen soǵys jekpe-jekten bastalady. Eki jaq batyrlaryn aldyǵa shyǵaryp kúsh synasyp baıqasady. Qol qarymy, qarý-jaraqtyń ótkirligi, ádis-tásildiń kóptigi, eptilik sarapqa salynady. Ondaı jekpe-jek at ústinde jáne jerde jaıaý áskerdiń arasynda da jalǵasady. Dodaǵa kirý, japatarmaǵaı soǵys táýekeldiń isi, sumdyq qanqasap dersiń... Al, jeńseń de jeńilseń de jekpe-jek erkekterdiń shaıqasy.
Qytaıdyń tarıhı kitaptarymen shólin basyp júrgen Ámettiń qolyna sońǵy kezde qazaq jazýshylarynyń birli-jarym tarıhı romandary túse bastady. Saıası jylymyq álde ýaqyttyń aǵymy ádebıet áleminde kóktemniń qarlyǵashtaryndaı qazaq batyrlary týraly ańyz-dastan, hıssalar qoldan-qolǵa ótip oqylyp jatty. Sondaı shyǵarmalardyń álde nesheýin birinen keıin birin oqyǵan Ámet rahatqa batty. Meıli qytaı bolsyn, meıli qazaq bolsyn tarıhqa úńilsek, batyrlardyń ómiri birdeı bolǵan eken ǵoı!.. Soǵys tásilderi de, shaıqas máneri de uqsas. Qandaı top bolsa da batyrlaryn betke ustar etip alǵa shyǵarady, batyr qosynnyń baǵyn jandyrýy da múmkin, saǵyn syndyryp berekesin qashyrýy da múmkin. Kúsh ekiniń birine bite bermeıdi, taısalmaıtyn túkti júrek te barlyq adam bitkenniń keýdesinde joq. Turqy birdeı bolsa da, qarymy bólek, qahary basqa. Adam bitkenniń bárinde es bolǵanymen, barlyǵynda des bolmaıdy eken. Mynaý oqyǵan kitaptardan uqqany solaı. Minekı, batyr baba Raıymbek te dál solaı eken. On jeti jasynda qalmaqtyń batyry Aǵanasty at ústinen saıyp túsirip tutas qoldyń namysyn qorǵap, aıbatyn asyrypty. Qaı el bolsa da, qaı zaman bolsa da jurt aldynda jalaý bolyp jelbireıtin batyrlar bolǵan, olar tutas halyqtyń taǵdyryn sheship otyrǵan eken-aý!.. Ámet shyryn qııaldardyń tuńǵıyǵyna batyp kitaptan bas almaı otyr edi. Kenetten esik «sart» etip ashylyp, qatarlas oqıtyn stýdent alqyn-julqyn kirip keldi.
- Ámet, ózińde bilesiń, kúnimiz kún bolmaı barady... Sen bizge qyr kórsetkenshe, myqty bolsań, «jaýdan» qorǵa! Shetki jataqqa jigitterimen basyp kirgen Baqytjan shetinen uryp jatyr. Men qashyp shyǵyp saǵan keldim. Er bolsań, synalar keziń osy! - dedi, bir jaǵy ashynyp, bir jaǵy Ámettiń namysyn qaırap.
Jańa ǵana shyryn qııal, tátti armandardyń lázzatyna batyp otyrǵan Ámettiń boıy titirkenip ketti. Osy bir buzyqtar oqýshylardyń shyrqyn alyp bitti. Boıy shymyrlap ashýy syrtqa tepti!.. Myna sózderden soń qarap otyrýǵa bolmaıtynyn bilgen ol jeńil ǵana kıine salyp kelgen jigittiń sońynan erdi.
Ámetpen bir topta oqıtyn taǵy Baınaral, Oralbaı degen myqty jigitter bar, odan qalsa qatar topta Kamyljan degen soǵysqa soıqan bala bar. Birge-bir shyǵa qalsa eshkimnen osal túspeıdi. Biraq, qalaı ekeni sheshýshi kezde stýdentter osy Ámetke ıek artady. Mine búginde basqa emes soǵan kelip tur. Sebep aıtyp sheginetin jer emes... Ne bolsa da kórip alýdy kózdep ketip barady.
Ámet bólmege jaqyndaǵan saıyn aıǵaı shý, tarsyl-gúrsildi anyq estı bastady. Bólmeniń esigi shalqasynan ashyq jatyr. Ekpindegen kúıi kirip bardy.
- Baqytjan, mynaý ıtterińdi toqtat! Biz seniń qulyń emespiz, jigit bolsań shyq bylaı! - dedi, óktem daýyspen.
Bári esikke jalt qarap edi, murny qońqıǵan, kózi shatynaǵan aqsary jigit aqyryp tur eken. Qapelimde ózine qarsy sóz aıtatyn adam tabylmaı turǵanda «Baqytjan, shyq bylaı!» degen sóz ony da ornynan tik turǵyzdy.
- Sen kimsiń?
- Men - aǵa-shóneń Ámetpin! Saǵan qoıar shartym bar!
- Qandaı shartyń bar?
- Eger sen qazaq bolsań, bilýge tıissiń!.. Myna tobyryńdy toqtat! Belderińdegi pyshaqtaryńdy tasta! Dál sen, menimen jekpe-jekke, keń jerge syrtqa shyq!
Baqytjan bul kelgen jigittiń Ámet ekenin túsindi. Qaımyqpaı qarsy kelip, mańdaıynan qasqalatyp qamshymen tartqandaı sózin estip azda bolsa aıylyn jıdy. Ol da:
- Shyqsań shyq! - dedi, shartqa baǵynyp.
Jataqhananyń aldyndaǵy ashyq alańǵa lezde júz shaqty stýdent jınaldy. Aınala qoralanyp orta ashylyp, eki jigit bilekterin sybanyp tastap aıqasqa shyqty. Ne kerek, shamasy bir sút pisirimge jýyq aıaýsyz tóbeles júrdi. Bas-jarylyp kóz shyqpaǵanmen shodyraıǵan sheke, dúrdıgen erin, jyrylǵan ezý ekeýiniń de tánine tańbalandy. Bir kezde Baqytjan qolyn shoshaıtyn,
- Ámet, toqta!.. Búginge osy jetedi, tóbelestiń kókesi alda bolady! - dedi, tosyn ún qatyp. Ámet te qasarysqan joq, soǵys ıtjyǵyspen aıaqtaldy. Eki jaq ta shashylǵan zattary men jyrtylǵan kıimderin alyp arttaryna shegindi. Biraq, dál osy kúnnen bastalyp tehnıkýmnyń jaǵdaıy sál de bolsa ózgere bastady. Ámet anyq jeńbese de, Baqytjanǵa qarsy sóıleıtin bir pendeniń bar ekeni anyq bolyp stýdentter «Úh!» dep tynys alǵandaı kúı keshti. Kóshege shyǵyp zat alatyn, kınoǵa baryp keletin, týys-týǵan, tanys-bilisterine qydyratyndar paıda boldy.
Tústen keıingi sabaqtyń ústi bolatyn, fızıka muǵalim Ilııashan aǵaı sabaq ótip turǵan, esik «tars!» etip ashylyp Baqytjan bastaǵan bes jigit aýdıtorııaǵa kirip keldi.
- Aǵaı, Ámetpen tóbelesýge keldik. Fýtpol alańyna shyǵamyz, búgin kimniń jeńetini belgili bolady. Sabaǵyńyzdy toqtatyńyz! - dedi, tıtteı shimirikpeı. Aldynǵy jaǵdaılardy tolyq bile bermeıtin ustaz sál tańǵalyspen tosylyp baryp:
- Ámet, ne isteımiz?
- Tóbelesemin! - dedi, sańq etip, Ámet aldymen syrtqa bettedi.
- Ámet, ótkende tóbeles aıaqtalmaı qalǵan bolatyn. «Qazaq bolsań, jekpe-jekke shyǵaıyq» degen ózińsiń, endeshe, jekpe-jek! Kim jeńse sol Bestóbeniń atamany!
Ámet sóz aıtqan joq. Bestóbeniń atamandyǵyna talasyp júrgen ol emes bolatyn, jan qysylǵanda kóptiń namysyn taptatpaý úshin bilek túrdi, búginde irkilip turǵan joq.
Ekeýi eshbir qarý-jaraqsyz jalańash bilek, jeńil kıimmen keminde jarty saǵat jan aıamaı alysty. Aıaqtyń yńǵaıy kelse tepti, qoldyń mórti kelse urdy, bas jumsaýdyń oraıy tabylǵanda súzdi. Beldesip qalyp arpaq-turpaq alysa túsken tustary da jıi ushyrasty, ondaıda birin-biri serpe laqtyryp tez bosanyp ketip jatty. Shamasy bul ekeýine kúreskennen góri erkin tóbelesken unaıtyndaı. Tebisse de, qulashtap qoıǵylassa da elikshe yrǵyp, buqasha múıizdesti. Bul kezde ózge stýdentterde tez qulaqtanyp álde neshe júz bala alańdy basyp qalyp edi. Qoralanǵan stýdentter ortany keń mol qaldyryp tóbeleske kedergi keltirmeýge tyrysty. Baqytjannyń erip kelgen jigitteri de araǵa kirisken joq. Adam degen temirden jaralmaǵan soń, ekeýi de tıtyqtap ábden qaljyrady. Gúrs-gúrs tıip jatqan soqqy, jalańash etke shart-shurt urylyp jatqan mush esepsiz jalǵasýda. Mynaý ıt talasqandaı bolǵan tóbelesti kórýdiń ózi aıanyshty bolatyn, ajyrataıyn dese, shart qıyn. Kóp bolyp toqtatýǵa da bolar edi, alaıda másele sheshilmese eki jaqqa da tıimsiz...
Bir kezde qalaıdan qalaı ekeni belgisiz Baqytjannyń kezekti soqqysynan soń aıaǵy qumǵa taıǵanaǵan Ámet shalqalaı qulady. Basy dop alańynyń shetindegi shuńqyrlaý jerge túsip aıaǵy joǵaryda qalyp yńǵaısyz jaǵdaı boldy. Stýdentter shý ete qaldy, eger osydan Ámet jeńilse, kórgen kúnderi kún bolmaıdy, tirlikteri qor bolǵaly tur. Olar yshqyna bar daýysymen «Ámet! Ámet!» dep aıǵaıǵa basty. Baqytjanda qarap qalǵan joq, oraıly sátti paıdalanyp qalǵysy kelip qulap jatqan Ámettiń ústine mine túsý úshin bar pármenimen alǵa umtylyp, basyp qalýdy oılap shalt qımyldady. «Qap, quryǵan jeriń osy boldy-aý!..Ámet! Ámet!» degen dúbir taǵy jańǵyrdy. Osy kezde oqys qımyl bolyp Ámet serippedeı jıyryldy, eki tizesin ishine tarta búgip, eki aıaqty juptady. Ózin búrkitshe búre túsý úshin, basyp qalaıyn dep taıap qalǵan Baqytjannyń júrek tusy osy-aý dep, shalqalap jatqan qalpymen, shapshandyqpen qos aıaqtap turyp qatty tepti. «Áı, ólgen jeriń osy bolar» dep saýsaqtarymen Ámettiń keńirdegin ezip býyndyrarmyn dep oılap úlgergen Baqytjannyń júrek tusyna oq tıgendeı «solq!» ete qalǵanyn biledi. Onan arǵysyn sezbeı sereıip baryp art jaǵyna jalp etip qulady. Aıaqtyń soqqysy talmaý jeri júrektiń tusyna kelip tıdi. Ámet jandármen ornynan qarǵyp turdy. Endigi kezek Ámetke keldi, Baqytjan esin jıyp, ózine kelgenshe onyń keýdesine mine túsip qulaq shekege kósip-kósip jiberdi. Ony az degendeı qos qolynyń saýsaqtary Baqytjannyń keńirdegine búrkittiń tuıaǵyndaı qadaldy. Kezdeısoq tekpi, aýyr soqqydan ne bolǵanyn bilmeı qalǵan Baqytjannyń qımyly azaıyp qyryldaǵan daýysy estildi. Osy kezde tóbelesti kózderimen kórip turǵan stýdentter men ustazdar «Óldi! Óldi!» dep arasha suraǵandaı shýyldap ketti. Endi araǵa Ilııashan muǵalim bastaǵan úlkender jetip kelip, Ámettiń saýsaqtaryn bir-birlep shyǵaryp shetke alyp shyqty. Anaý atamanǵa erip kelgen jigitter de umtylyp baryp Baqytjandy jatqan jerinen tik kóterip alyp ketti.
Abai.kz
