Qunanbaı qajy meshiti

2044

Qarqaraly qalasynda ornalasqan, aǵashtan qıyp salylǵan dinı ǵımarat. Qurylysy 1850 j. bastalyp, 1851 j. salynyp bitken. Meshit salý jóninde 1847 j. 16 bolys basshylary qol qoıǵan, aǵa sultan Qusbek Táýkeuly mór basqan meshit salý týraly qaǵaz dýanǵa tapsyrylǵan. Meshit janynan medrese, shákirtter úshin jataq, moldalar úıi boı kóterdi. Qunanbaı qajy meshiti Qarqaraly okrýginde ıslam dinin ýaǵyzdaýǵa, balalardyń hat tanyp, saýat ashýyna kóp qyzmetetken. Qunanbaı qajy meshiti ótken ǵasyrdyń otyzynshy jyldary ıslam dinin qýdalaǵan keńestik ıdeologııanyń saldarynan jabylyp, ǵımarat tozyp ketken bolatyn. Arada alpys jyldaı ýaqyt ótken soń, tek toqsanynshy jyldary Joǵarǵy Keńes depýtaty Taıyr Mansurov (qazir Soltústik Qazaqstan oblysynyń ákimi) jáne sol kezdegi Qarqaraly aýdanyń basqarǵan Tóleýbaı Shaharbaev, Áben Rahymjanov tárizdi azamattardyń arkasynda kaıtadan kalpyna keltirildi.

 Qaraýyl aýylynda arnaıy jobamen  160 kisilik etip salynǵan. Ǵımarattyń aýdany  150 sharshy metr. 1994 jyly Abaıdyń 150 jyldyq toıy qarsańynda aıaqtalyp, paıdalanýǵa berildi. Ǵımarat jergilikti halyq kúshimen turǵyzyldy. Bıiktigi 3 metr, 80 sm. Kúmbezi 3 metr, bir munaraly  onyń bıiktigi 15 metr. Qabyrǵasy sılıkat kirpishpen órnektelip qalanǵan. Shatyry shıfer. Edenine tolyqtaı kilem tóselgen. Ishinde ımam bólmesi, kıim iletin oryn, dáris bólmesi jáne ot jaǵatyn bólme ornalasqan. Aýlasy bezendirilip qorshalǵan.

Joljazbamyzǵa osylaı at qoıyp, aıdar taǵýymyzdyń sebebin maqalanyń sońyna qaldyrýdy jón kórdik. Qarqaralydaǵy Qunanbaı qajy meshitin zııarat etý – áý bastaǵy maqsatymyz edi. Bas múftı Erjan qajy Malǵajyulynyń bastamasymen jarııalanǵan «Din men dástúr» jylyna oraı, tarahı meshitti betke alýdyń sáti tústi. Oıymyz – tarıhtan taǵylym alý, keshegi men búgingini sabaqtastyrý. Shirkin, qasıet qonǵan Qarqaraly deseńshi. Bul keshegi Álıhan Bóıkeıhanov pen Jaqyp Aqpaev jazyp, ult úshin basyn qaterge tikken 42 babamyz qol qoıǵan áıgili Qarqaraly petıııasy qabyldanǵan jer. Qazaqty naǵyz musylman etýdiń 47 jolyn kórsetip, qol qoıǵandar patshaǵa: «...biz qymbat qunmen esep aıyrysamyz» depti.

Úshinshi pýnktte: «Qyrǵyzdarǵa (ıaǵnı, qazaqtarǵa) meshit, medrese salýǵa ruqsat kerek. Qudaıǵa qulshylyq etýge erkindik bolsyn...» degen talap qoıylǵan. Bizge Qarqaraly dalasy petıııany taǵy bir ret eske túsirdi. Babalar armandaǵan talap búgin oryndaldy. Biraq ózderi kóre almaı ketti. Musylmandyqqa bekem bolmasa, «tar jol, taıǵaq keshpes» edi, sirá. «Ózgeler úshin ómir súrý», – degen paıǵambar danalyǵy osy bolsa kerek. Qunanbaı babamyzdyń toqtaýsyz saýap jazylatyn amal – meshit turǵyzýy tegin emes. Sol kezde Qarqaraly okrýginiń aǵa sultany bolǵan ol 1850 jyldyń 7-qańtarynda Sibir qyrǵyzdarynyń Shekara nachalnıgi Kleıst myrzaǵa jazǵan hatynda: «...meshit qurylysy din yqpalyn nyǵaıtyp, Qudaıǵa qulshylyq etip, namaz oqyp, halyqtyń adamgershilik-ımandylyq sezimine ózgeris jasaý maqsatyn kózdeıdi... Senimdi túrde kirisip, meshittiń qurylys jumysyn ótken jyldary qaýym bolyp jınaǵan qarajat esebinen jáne ózimniń menshigim esebinen júrgizemin... » depti.

Meshit memleket qorǵaýynda. Ár jyldary qaıta jóndeý jumystary júrgizilip keledi. Eldi ımandylyqqa uıytatyn, ýaǵyz aıtylatyn oryn.  Bir ǵasyrdan astam tarıhy bar minber. Meshittiń tóbesindegi bul qyzyl aǵash sol qalpy saqtalypty. Otqa salsa janbaıdy. Bas ımam Ámirjan Áshimuly bizge qyzyqty oqıǵany baıandap berdi. 1924 jyly jergilikti sholaq belsendiler Alla úıin órtep jiberý týraly buıryqty oryndaýǵa kirisedi. Meshittiń shyǵys jaǵyndaǵy buryshyna úlken aǵashtardy jınap, ot qoıady. Tilsiz jaý qulshylyq úıine áste áster ete almapty. Allanyń qudiretimen oınaǵandar ekinshi buryshynda otty kúsheıtedi. Ol áreketterinen de túk shyqpasa kerek. Qulshylyq úıiniń búıirine úıip, qalap jaqqan aǵashtary kúlge aınalǵanmen, aǵash meshittiń qabyrǵasyn tek qara kúıe shalady. Adamzat balasy talaı zilzala men sý tasqyndarynyń kýási boldy. Sol tabıǵı apattardan aman qalǵan Alla úıleri áli kúnge deıin ımandy jannyń rýhyn asqaqtatýmen keledi.


 “Rýhanı jańǵyrý” baǵdarlamasy aıasynda 

Qaraǵandy oblysy ákimdiginiń mádenıet,

arhıvter jáne qujattama basqarmasy men

“Adyrna”ulttyq portalynyń  birlesken jobasy


 

 

 

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy