«Syrdarııa» ýnıversıtetiniń ujymy elimizdiń joǵary oqý oryndary professor-oqytýshylary men stýdentterine, Túrkistan halqyna Úndeý joldap, Elbasy N.Nazarbaev anyqtap bergen «Eldiktiń jeti tuǵyry» men Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda belgilengen mindetter men is-sharalardy birlese atqarýǵa, Uly dalanyń jańǵyrý men jańarý jolyndaǵy, jańa kezeńindegi bıikterin birge baǵyndyrýǵa shaqyrdy. Úndeý Táýelsizdikke 30 jyl: «Jańa ıfrlyq dáýirde – ulttyq damýdyń utymdy júıesin nyǵaıtý» taqyrybynda ótken halyqaralyq forýmda jasaldy, dep habarlaıdy «Egemen Qazaqstan».
Joǵary oqý oryndary arasyndaǵy yntymaqtastyqty damytý, kásibı qoǵamdastyqty qalyptastyrý, bilim berý sapasyn qamtamasyz etý máseleleri boıynsha halyqaralyq dıalogtyq platforma qurý maqsatyndaǵy forýmda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Halyq birligi jáne júıeli reformalar – el órkendeýiniń berik negizi» atty Joldaýynda kóterilgen bastamalar men mindettemeler negizge alyna otyryp, qoǵamdaǵy ózekti máseleler de talqylandy. Sheteldik jáne otandyq ǵalymdar bas qosqan forým jumysyn pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, professor, UǴA akademıgi Ońalbaı Aıashev alǵy sózben ashty. Dóńgelek ústeldi «Syrdarııa» ýnıversıtetiniń prezıdenti, damý ǵylymdarynyń fılosofııa doktory (PhD), Kembrıdj ýnıversıtetiniń túlegi Serik Ońalbaıuly júrgizip otyrdy.
Ulttyq Ǵylym akademııasynyń prezıdenti, akademık Murat Jurynov forýmǵa qatysýshylardy quttyqtaý sózinde «Syrdarııa» ýnıversıteti elimizdiń eń joǵarǵy dárejedegi oqý orny bolyp, óse berýine tilestestigin bildirdi. «Ult úshin táýelsizdikten artyq eshqandaı qundylyq joq. Áli esimde, Máskeýde oqyp júrgenimde Mendeleev atyndaǵy hımııa-tehnologııalyq ınstıtýtynda menimen birge jataqhanada vetnamdyqtar turdy, kóptegen basqa da sheteldiń azamattary oqydy. Olar: «Sender, qazaq halqy qandaı baqyttysyńdar! Senderdiń Respýblıkalaryń bar, onyń basshysy bar, bizde ol da joq, biz qolymyzǵa qarý alyp 50 jyl boıy el úshin, táýelsizdik úshin kúresip kele jatyrmyz» degen-di.
UǴA akademıgi, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, professor Ońalbaı Aıashuly kóregen ǵalym retinde «Syrdarııa» ýnıversıtetin qurdy. Biz 1991 jyldan beri bir-birimizdi jaqsy bilemiz. Men 1991 jyly Qaraǵandydan Túrkistanǵa keldim, ýnıversıtet qurdyq, aldymen, ol ýnıversıtet A.Iasaýı atyndaǵy Túrkistan memlekettik ýnıversıteti dep ataldy, keıin ony aldymyzdaǵy qıyn zamandy oılap Túrkııamen odaqtasyp, A.Iasaýı atyndaǵy HQTÝ dep 2 jyldan soń qaıta qurdyq. 1996 jyly Jetisaıda A.Iasaýı atyndaǵy HQTÝ fılıalyn ashtyq. Sol kezdegi Qazaqstannyń Ózbekstandaǵy elshisi Nájimeden Esqalıev Ózbekstanda 1,5 mln qazaq halqy turatynyn, árqaısysynyń tegi, aty-jónin jazyp dáleldedi. Sodan keıin maǵan kelip, qazaq mektepterinde Ózbekstanda muǵalimder jetispeıtinin, Shymkent bólimshesiniń alys jáne munda áleýmettik jaǵdaıy tómen otbasynyń balalary kóp, sondyqtan da Jetisaıdan pedagogıkalyq mamandyqtar daıyndaıtyn bólimshe ashý qajettigin aıtty. Sodan Jetisaıǵa kelip ýnıversıtettiń bir bóligin ashtyq, odan keıin 1998 jyly Ońalbaı Aıashev qaıtadan, mamandyqtardy keńeıtip, naǵyz ýnıversıtetke aınaldyrdy. Mine, sodan beri «Syrdarııa» ýnıversıteti ósip, damyp, qalyptasyp kele jatyr. Búgingi tańda joǵary deńgeıde mamandar daıyndaıtyn ýnıversıtet bolyp otyr. Osynyń bári Táýelsizdiktiń jemisi. Sondyqtan da Táýelsizdigimiz máńgilik bolsyn, ol úshin bizdiń halqymyzdyń bilimi de, ǵylymy da joǵary, patrıottyq sezimdegi jastary kóp bolýy kerek. Bizdiń Táýelsizdigimizdi qorǵaıtyn solar, sondyqtan bul ýnıversıtettiń mańyzy zor. Myna shekarada Ózbekstanǵa jaqyn jerde ornalasýynyń ózi de úlken mánge ıe», dedi Murat Jurynov.
Ulybrıtanııa, Kembrıdj ýnıversıtetiniń professory, PhD Sıddhart Saksena da óziniń júrekjardy pikirin jetkizdi. «Syrdarııa» ýnıversıteti men Kembrıdj ýnıversıteti arasyndaǵy kóp jylǵy seriktestik ári qaraı jalǵasyn tabatynyna senim bildirdi.
«Osy 30 jyl ishinde Qazaqstan Eýrazııalyq bilim berý keńistigine kirgeli otandyq JOO stýdentteri men oqytýshylarynyń jáne Kembrıdj ýnıversıtetiniń stýdentteri men oqytýshylarynyń akademııalyq utqyrlyǵy belsendi damydy, bir-birimizden kóp nárse úırene otyryp, tájirıbe almastyq. Qazirgi tańda biz Eýrazııa keńistigindegi qarym-qatynastar damýyndaǵy jańa kezeńdi baıqap otyrmyz, osy sátti sizdermen birge atap ótý men úshin qýanysh jáne seriktestigimizdiń ári qaraı qarqyndy damýyna múmkindik beredi dep oılaımyn. Aıashev myrza – jahandaný jaǵdaıyndaǵy bilim berýdiń tıimdiligin arttyrý, naryqtyq ekonomıkaǵa kóshý, ınstıtýıonaldy basqarý jáne bilim berý qyzmetiniń bolashaqtaǵy múmkindikteri men máselelerin boljaı bilgen jan. Bolashaq óskeleń urpaqty týyndaıtyn qıyndyqtar men qadamdarǵa qalaı daıyndaımyz? Árıne, bul bizdiń alǵa qaraı jyljýymyzǵa dáneker bolmaq. Bul – ýnıversıtettiń alǵa qoıǵan maqsaty. Sandyq tehnologııalar zamanynda bizge ne qajet ekenin oılaýymyz qajet. Ekijaqty qarym-qatynastaǵy belsendilikti birge jalǵastyrýymyz kerek. Bul qarym-qatynasty damytýǵa qýana kelisemiz, al bul kezdesý – osy sáttiń bastamasy. Bolashaqta ári qaraı jan jaqty damýlaryńyzǵa tilektespin!», dedi Sıddhart Saksena.
Forýmǵa qatysýshylardy quttyqtap, óz tilegin jetkizgen Ońtústik Qazaqstan memlekettik pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń basqarma tóraǵasy-rektor, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, doent Gúljan Súgirbaeva Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵynda maqtanyshpen aıtatyn tarıhı oqıǵalar jetkilikti ekenin atap ótti.
«Eń aldymen, táýelsiz eldiń barlyq atrıbýttary – ulttyq qaýipsizdik, memlekettik basqarý jáne bıliktiń búkil tarmaqtarynyń ózara áreket etý júıesi bar ulttyq memlekettilik qalyptasty. Shekara aıqyndalyp, shegendeldi. Qazaqstanda demokratııalyq ınstıtýttar quryldy. Sóz ben baspasóz bostandyǵy, saılaý men saılaný quqyǵy, partııalar men qoǵamdyq birlestikter qurý quqyǵy, din bostandyǵy sııaqty azamattyq qoǵamnyń myzǵymas qundylyqtary konstıtýııalyq normaǵa aınaldy. Uly dalanyń erkin ósken urpaqtarynyń tarıhı atamekeni, táýelsiz Qazaq eli turaqtylyq sımvolyna, al elordamyz búginde halyqaralyq qatynastardyń da, yntymaq pen birliktiń de astanasyna aınaldy. Elimizdiń shyn otanshyldaryn, memleketshilderin tárbıeleýimiz qajet. Ol úshin zaman aǵymyna sanaly túrde beıimdelýge qabiletti bolýymyz kerek. Jańa jaǵdaıda jańǵyrýǵa degen ishki umtylys – bizdiń damýymyzdyń eń basty qaǵıdasy. Elbasy N.Nazarbaev aıtyp ótkendeı: «Ómir súrý úshin ózgere bilý kerek. Oǵan kónbegender tarıhtyń shańyna kómilip qala beredi. Ult úshin uly esimderdi ardaqtaý – perzenttik paryzymyz. Bıyl qazaq mádenıetin jańǵyrtýǵa úlken úles qosqan memleket jáne qoǵam qaıratkeri, etnograf, tarıhshy, akademık Ózbekáli Jánibekovtiń týǵanyna 90 jyl tolyp otyr. Bul mereıtoıdyń Táýelsizdigimizdiń 30 jyldyq mereıtoıymen tuspa-tus kelýi jáne dál bul qos merekeniń «Syrdarııa» ýnıversıtetinde atalyp ótilýiniń erekshe máni bar dep senemiz», dedi G.Súgirbaeva.
Ulybrıtanııa, Saffolk ýnıversıtetiniń professory, doktor Dababrata Choýdhýrı da forým jumysynyń mańyzyna toqtaldy. Sondaı-aq forým barysynda Senat depýtaty Aıgúl Qapbarova, Májilis depýtaty Qudaıbergen Erjan, Túrkistan oblysy ákiminiń orynbasary Sáken Qalqamanov, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, professor, Óner jáne Petrov akademııasy ǵylymdarynyń akademıgi, JB FMBBM Omby fılıaly «Halyq óneri joǵary mektebi (akademııa)» dırektory Qaıyrtaı Ámirǵazın tuymdy oılarymen bólisti, ýnıversıtet basshylyǵy men ujymyna jáne stýdent-jastaryna tolaǵaı shyǵarmashylyq tabystar tiledi.
Qazaqstandyq jáne sheteldik joǵary oqý oryndarynyń ǵalymdary qatysqan forýmnyń birinshi kúni «Syrdarııa» ýnıversıtetiniń vırtýaldy zalynda «Táýelsiz Qazaqstan: zamanaýı bilim áleýeti men jetistikter» taqyrybynda halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferenııa ótti. Oǵan Reseı Federaııasy, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Qazaqstan, Túrkııa Respýblıkalarynan ǵalymdar, JOO rektorlary qatysyp, ǵylymı baıandamalar jasady. Ǵalymdar elimiz úshin Táýelsizdiktiń qadir-qasıetine, máni men tarıhı mańyzy, qazaq halqynyń táýelsizdikke jetý jolyndaǵy erlik kúresine, búgingi ulttyq ıdeıa – «Máńgilik el» qundylyqtary men taǵylymyna toqtalyp, elimizdegi qazirgi bilim berý júıesiniń qalyptasýyn, kezeńderi men jetistikterin jan-jaqty talqylady. Al sekııalyq jumystarda ǵalymdar bilim berý júıesin jańǵyrtý jáne kadrlardy daıarlaý, ıfrlandyrý, eńbek naryǵynda tıimdi ekojúıeni qalyptastyrý máselelerin, sondaı-aq irgeli jáne qoldanbaly ǵylymı zertteýlerdi júrgizýde halyqaralyq tájirıbelerdi qoldanyp stýdentter men professor-oqytýshylardy ǵylymı-zertteý jumystarǵa tartý, saıası jańǵyrtý jáne adam quqyqtaryn qorǵaý máselelerin ortaǵa saldy. Aıta ketelik, konferenııaǵa jalpy 183-ten astam maqala kelip túsken, onyń ishinde Ulybrıtanııa, Reseı, Túrkııa, Ózbekstan, Qyrǵyzstan jáne basqa da sheteldik joǵary oqý oryndary bar.
Halyqaralyq forým óz jumysyn qyzyqty, mazmundy, maǵynaly ashyq dıalogtyq platformada dóńgelek ústel, jarqyn júzdesý otyrystarmen jalǵastyrdy. Ekinshi kúni kórnekti memleket qaıratkeri, belgili etnograf, ǵalym Ózbekáli Jánibekovtiń 90 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylǵan «Ult qaıratkeri, ulttyq rýhtyń uranshysy» atty vebınar ótti. Vebınarǵa elimizge belgili qoǵam qaıratkeri, UǴA akademıgi Myrzataı Joldasbekov, p.ǵ.d., professor, UǴA akademıgi Ońalbaı Aıashev, f.ǵ.d., professor, synshy, teoretık ǵalym Qulbek Ergóbek, ózbekálitanýshy ǵalym, t.ǵ.k., doent Baıan Adyrbek, Ózbekáli Jánibekov atyndaǵy qoǵamdyq qordyń prezıdenti Ázel Jánibek jáne «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń ǵylymı-zertteý bóliminiń basshysy Berik Baıbolov qatysty.
Basqosý barysynda qoǵam qaıratkeriniń mádenıet, rýhanııat salasyna sińirgen ushan-teńiz eńbegi men tolaǵaı isteri jóninde estelikter aıtylyp, baıandamalar oqyldy, tyń málimetter berildi. Ár zamanda eldiń tarıhy men mádenıetin jańǵyrtatyn, ulttyń baı murasyn keleshek urpaqqa jetkize biletin alyp tulǵalar bolady. Solardyń biri ári biregeıi – qazaqtyń taý tulǵasy Ózbekáli Jánibekov. Baıandamashylar onyń ataq-abyroı qýmaǵanyn, keńestik ıdeologııaǵa qaramastan, Alash zııalylarynyń aqtalýyna atsalysqanyn atap ótti. Eldiń Naýryz meıramymen qaıta qaýyshýyna úles qosty. Taıqazandy qaıtaryp, Qoja Ahmet Iasaýı kesenesin qalpyna keltirý jumystaryna bastamashy boldy. Mýzeı ashty. Ana tilin damytý baǵdarlamasynyń memlekettik tujyrymdamasyn jasaýǵa qatysty. Ó.Jánibekov týraly esteliginde M.Joldasbekov: «Meni qasynan qaldyrmaıtyn, el aralap birge júrdik. Qazaqtyń oı-sanasy týraly aıtqandy jaqsy kóretin. Sóılep ketse, keýdesi keńsaraı edi. Ózi tarıhshy, etnograf boldy. Birtalaı kitaptar jazdy. Jany taza adam edi», dep Ózaǵamen birge jumys istegen kezderin erekshe yqylaspen eske aldy.
Sondaı-aq forým aıasynda ótken «Alash ıdeıasy jáne Táýelsizdik: sabaqtastyǵy men taǵylymy» atty halyqaralyq dóńgelek ústelge Qyrǵyz elinen qatysqan spıker Z.Karpekov «Turar Rysqulov jáne Iýsýp Abdrahmanov: dostyq pen baýyrlastyq sabaqtary» degen taqyrypta baıandama jasady. Onda qazaqtyń birtýar uly, belgili memleket qaıratkeri Turar Rysqulov pen qyrǵyz halqynyń qaıratkeri Júsip Abdrahmanov arasyndaǵy shynaıy dostyq qarym-qatynas, jalpy qazaq pen qyrǵyz halyqtarynyń tarıhtyń syn saǵattarynda bir-birine jasaǵan týysqandyq kómegi sóz boldy.
Al ózbekstandyq tarıhshy B.Pasılovtyń «Túrkistan avtonomııasy jáne Alash» atty baıandamasynda Túrkistan avtonomııasy qurylýynyń tarıhı mańyzy, onyń Alash qaıratkerlerimen qarym-qatynasy jáne jalpy túrki birligi máseleleri aıtyldy. «Mustafa Shoqaı táýelsiz ulttyq memleket týraly» atty baıandama jasaǵan Á.Bákir uly qaıratkerdiń ult múddesi men túrki birligi jolyndaǵy kúresin baıandap berdi. Spıker sonymen birge táýelsizdik týraly óz oılaryn da ortaǵa saldy. Professor A.Qudaıbergenova «Qazaqstandaǵy HH ǵ. 20-30 jyldardaǵy asharshylyq pen bosqynshylyq tarıhyna jańa kózqaras» degen taqyrypta baıandama jasap, ótken ǵasyrdaǵy tarıhymyzdyń eń qasiretti betterin, qoldan jasalǵan goloekındik asharshylyq pen bosqynshylyq problemalaryn keń kólemde baıandady. Al spıker A.Moldadosova qazirgi tańdaǵy orta mektepterde Alash qozǵalysy tarıhynyń oqytylýyn jáne onyń jetistikteri men kemshilikterin sóz etti.
«ıfrly ekonomıka jáne bıznes» taqyrybynda ótken halyqaralyq dóńgelek ústel barysynda da mańyzdy máseleler kóterildi. Forýmnyń úshinshi kúni jas ǵalymdarǵa arnaldy. Bul kúni «Talanttar fabrıkasy» atty daryndy jastardyń respýblıkalyq jas sýretshiler men qolóner sheberleri kórmesi uıymdastyryldy jáne ROBOSMART-2021 chempıonaty ótti. Óskeleń urpaqtyń adamgershilik-patrıottyq sezimderin oıatý, elin, jerin súıýge tárbıeleý, stýdentterdi ulttyq qundylyqtarǵa jáne mádenıetimizge baýlý, ólkeniń ásem tabıǵatyn janymen sezinetin jastardyń shyǵarmashylyǵyn shyńdaý, sondaı-aq jastardyń IT saýattylyǵyn damytý, ári keńinen nasıhattaý maqsatynda uıymdastyrylǵan kórmege ýnıversıtet jáne aýdan mektepteri ustazdary men oqýshylary qatysyp, óz qolóner buıymdaryn usyndy. Al ROBOSMART-2021 chempıonaty úsh sanat boıynsha júrgizildi. «Kegelrıng kvadro», «Robsýmo», «Shyǵarmashylyq» sanattary boıynsha oqýshylar baq synady. Otandyq jáne sheteldik jas ǵalymdar qatysqan Syrdariya Science Contest halyqaralyq jastar onlaın-sletinde de óte ózekti máseleler kóterildi. Al forýmnyń tórtinshi kúni tilshi ǵalym, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, UǴA akademıgi, Qazaqstan Ulttyq jaratylystaný ǵylym akademııasynyń vıe-prezıdenti Kárimbek Qurmanalıev stýdenttermen kezdesip, tálim-tárbıe bererlik keńesin aıtty. Ǵalym, sonymen qatar jańadan baspadan shyqqan «Til jáne tulǵa» atty ǵylymı-tanymdyq portretter kitabymen tanystyrdy. Kezdesýge qatysýshylar ǵalymnyń osy eńbegi boıynsha ózderiniń kókeıinde júrgen suraqtaryn qoıyp, oı-pikir almasty.
Halyqaralyq forýmdy qorytyndylaǵan «Syrdarııa» ýnıversıtetiniń prezıdenti Serik Ońalbaıuly alys-jaqyn shetelderden kelgen belgili ǵalymdar men zııaly qaýym ókilderine sheksiz rızashylyǵyn bildirdi. Ýnıversıtet ujymy Qazaqstan JOO professor-oqytýshylary men stýdentterine, Túrkistan halqyna Úndeý joldady. «Qasıetti Jıdelibaısynda, Myrzashóldiń tórinde, altyn alqapty maqtanyń otany Maqtaaralda, jarty ǵasyrlyq tarıhy bar Jetisaı qalasynda ornalasqan «Syrdarııa» ýnıversıteti zamanaýı suranysqa ıe, básekelestikke qabiletti, joǵary bilikti mamandar daıarlaýda. Bul oqý ordasy – kúngeılik jastardyń bilim kúmbezi. Ýnıversıtettiń nebári shırek ǵasyrda jetken jetistigi, bilim júıesine elimizdiń ekonomıkalyq, áleýmettik, mádenı damýyna qosqan úlesi orasan. Biz qaladan shalǵaıda ornalasqan eldi mekenderdiń jastary men Ózbekstan Respýblıkasynda turyp jatqan qandas baýyrlarymyzdy bilimge tartyp el bolashaǵyn daıyndap jatqanymyzdy nyq senimmen aıta alamyz, sebebi bizdiń túlekterimiz maqtaly aımaqtyń elıtasyn quraıdy jáne elimizdiń damý baǵytynyń qalyptasýyna atsalysady. Bul bizdiń mańyzdy nátıjemiz. «Syrdarııa» ýnıversıteti – Táýelsizdiktiń jemisi» delingen úndeýde.
Aıta ketelik, «Syrdarııa» ýnıversıtetiniń ınfraqurylymy Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyna birneshe áleýmettik mańyzy bar nysandarmen tolyqty. Táýelsizdikke tartý retinde forým aıasynda Syrdariya Sport balalar sport kesheni ashyldy. Joba quny 404 mln teńge, bir ýaqytta 160 adam jattyǵa alady. Bıznestiń «Jol kartasy – 2020» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda salynyp jatqan nysan qurylysy 2019 jyly qyrkúıek aıynda bastaldy. Jeltoqsanda tolyq qoldanysqa berilmek. Arnaıy sport kesheniniń ashylý saltanatyna qatysqan qoǵam qaıratkeri, UWW Asia prezıdenti Dáýlet Turlyhanov, ýnıversıtet ujymy men óńirdiń barsha turǵynyn aıtýly oqıǵamen quttyqtap, jańa nysannyń jastardy tárbıeleý jáne dene shynyqtyrý isindegi mańyzyn atap ótti. Zamanaýı quraldarmen jabdyqtalǵan nysanda voleıbol, fýtbol, boks, kúres jáne ózge de sport túrlerimen aınalysýǵa, balalar men jasóspirimderdiń sportpen aınalysyp, shynyǵyp, shymyr bolýyna bar jaǵdaı jasalady. Ýnıversıtet aldynda oqytýdyń ádis-tásilderin únemi jańartyp otyrý jáne jańa tehnologııalardy meńgerý, ony tıimdi qoldana bilý mindeti tur. Osy rette Jetisaı qalalyq Syrdariya mektep-lıeıi óz jumysyn bastaǵaly otyr. Mektep-lıeıde bilim alý úshin barlyq jaǵdaı jasalady. Aǵylshyn tilinde fızıka-matematıka baǵytynda bilim beretin mektep-lıeıi balanyń jeke bas erekshelikteriniń damýyna jol ashý, shyǵarmashylyq tulǵa qalyptastyrý, jańa zamanǵa beıimdelgen jasóspirimdi, óz jumysyn shyǵarmashylyqpen uıymdastyra biletin muǵalimderdi daıyndaý, jańa tıpti mekteptiń úlgisin qurý maqsatyn aldyna qoıǵan. Búginde daryndy balalardy qoldaý jáne damytý maqsatynda ashylatyn mektep-lıeı zaman talabyna saı jabdyqtalýda.
