Izgilik pen danalyqqa toly «Tárbıe - tal besikten» (Kindergarten is too late! Masaru Ibuka) kitaby balany náreste kezinen tárbıeleýdiń qyr-syry jóninde baıandaıdy. Avtordyń negizgi ıdeıasy mynandaı: «Balalar óte qabiletti keledi, tez qabyldaıdy, jyldam úırenedi. Eń bastysy der kezinde durys nárselerge úıretip otyrsańyz bolǵany».
Qorshaǵan ortanyń balaǵa áseri orasan zor
Moarttyń úsh jasynda konert bergenin, Djon Stıýart Mılldiń sol jasta latyn tilindegi klassıkalyq ádebıetti oqyǵanyn estigende tańǵalmaımyz. «Olar erekshe qabiletpen jaratylǵan» dep oılaımyz. Jalpy alǵanda, bizdiń qoǵam «Adam danyshpan bolyp týady» [1] degen pikirdi berik ustanady.
Masarý Ibýka bul pikirmen kelispeıdi. Onyń oıynsha, adamdardyń barlyǵy birdeı qabiletpen dúnıege keledi. Kimniń qandaı adam bolatyny negizinen, ortasy men tárbıesine baılanysty.
Avtor qasqyrlar asyrap ósirgen eki qyz Amala men Kamalany mysalǵa keltiredi. Olardy 1920 jyly Kalkýttanyń ońtústik-batysyndaǵy úńgirdiń birinen erli-zaıypty mıssıonerler taýyp alǵan edi. Balalardy adamsha ómir súrýge beıimdep, qansha tyryssa da, eńbekteri esh ketken.
Kitaptyń ón boıyna arqaý bolǵan negizgi ıdeıa – balaǵa ósken ortasy men úsh jasqa deıin berilgen tárbıe áseriniń orasan zor ekendigi.
Úsh jasqa deıingi ýaqyt nege mańyzdy sanalady?
Sebebi adam mıy úsh jasqa deıin erekshe qarqynmen damıdy.[2] Bul kezeńde mıymyzdyń shamamen 70-80 paıyzy qalyptasady. Odan keıin balanyń mıyn jetildirý qıynǵa soǵady.
Alaıda balańyzdy ýaqytynda, ıaǵnı sábı kezinde durystap tárbıeleseńiz, qorshaǵan álemdi tanýyna kómektesseńiz, onyń danyshpan bolyp shyǵýy ábden múmkin!
Masarý Ibýkanyń pikirinshe, bala tárbıesine qatysty bizdiń túsinik-paıymymyz taıaz, olqylyqtar jeterlik. Bilgenimizden bilmeıtinimiz kóp. Sondyqtan avtor osy kitapty jazýǵa bel býypty.
Balasynyń tárbıesi men damýyna tikeleı ózi aralasyp, birshama qıyndyqtardy sátti eńsergen bilikti ınjener Masarý Ibýka bala tárbıesine [3] qatysty biraz máselelerdi zertteı kele, ashqan jańalyǵyn jazady.
«Tárbıe - tal besikten» kitaby bóbegin tańǵajaıyp múmkindikter álemine [4] jetelegisi keletin árbir ata-anaǵa arnalady.
Balanyń aqyl-oıy úsh jasqa deıingi kórgen-bilgenimen damıdy
Joǵaryda aıtylǵandaı, adamnyń qabileti men minezi – týabitti qasıet emes, ómiriniń alǵashqy kezeńinde qalyptasady.
Adamǵa aqyl-oı, qabilet ata-babasynan muraǵa berile me? Álde ony bilim men tárbıe arqyly qalyptastyrýǵa bola ma? Adam damýyna bul ekeýiniń qaısysy kóbirek yqpal etedi? Ǵalymdar ejelden osy saýalǵa jaýap izdep, ekige bólinip aıtysyp keledi.
Japonııa ǵalymdary bul suraqqa núkte qoıý úshin bir ata-anadan týǵanymen, taǵdyrdyń tálkegimen eki otbasynda tárbıelengen birneshe egiz balany zerttegen. Osy ǵylymı-zertteýler túrli ortada ósken egizderdiń minez-qulqy da, ádet-daǵdysy da ártúrli bolatynyn dáleldep shyqty.
Mı fızıologııasyna qatysty zertteýler [5] men balalar psıhologııasy týraly eńbekterge súıengen avtor «Balanyń aqyl-oı qabiletiniń qalyptasýy onyń úsh jasqa deıingi tanymyna baılanysty» degen qorytyndyǵa keldi. Sebebi adam mıy úsh jasqa deıin jańa dúnıeni jaqsy qabyldap, tez sińirip alady eken.
Balaǵa berilgen teorııalyq bilim emes, onyń bastan ótkergen jeke tájirıbesi qorshaǵan ortany tanyp-bilýine negiz bolady. Máselen, «Ystyq sý qolyńdy kúıdiredi» degen sóz – emoııalyq boıaýy joq jaı aqparat qana. Shyn máninde ystyq sýǵa qol tıgizgen kezde ǵana balanyń mıynda jańa tanym qalyptasady jáne budan keıin qalaı áreket etý kerektigin biletin bolady.
Basqasha aıtqanda, bala ómirdi qorshaǵan ortasy arqyly tanyp-biledi, tájirıbe jınaıdy. Sol arqyly onyń ádet-daǵdylary men sezim-túısigi damyp, kózqarasy qalyptasady.
Birde-bir sábı danyshpan nemese topas bolyp dúnıege kelmeıdi. Avtordyń aıtýynsha, balanyń mıy úsh jasqa deıin jetiledi. Eger úsh jasqa deıin balanyń tanymyn arttyra alsaq, bala aqyldy bolady. Sondyqtan bala tárbıesin úsh jasqa deıin, ıaǵnı balabaqshaǵa barmaı turyp, bastap ketken jón.
Balanyń aqyl-oıyn qanshalyqty erte damytsaq,
onyń áleýeti men qabileti sonshalyqty sheksiz bolmaq
«Balany erte bastan tárbıeleý kerek» dep ósıet etken Masarý Ibýka óz tujyrymyn qyzyqty derek-dáıekpen dáleldeıdi.
Adam balasy basqa sútqorektilerge qaraǵanda dúnıege álsiz bolyp keledi. Bala týǵan kezde múlde dármensiz, tek jylaý men emýdi ǵana biledi. Alaıda avtordyń oıynsha, adam balasynyń tanym áleýeti men múmkindigi sheksiz.
Zoolog mamandar mundaı erekshelikti adam fızıologııasynan izdeıdi. Mysaly, ıt, maımyl nemese jylqy tólderimen salystyrǵanda, jańa týǵan shaqalaq olardan 10-11 aıǵa kenje damyp dúnıege keledi. Rasynda, janýarlardyń kóbi týa sala quldyrańdap júgirip ketedi. Al sábıdiń táı-táı basýyna bir jyldaı ýaqyt kerek.
Óz tánin tolyqqandy ıgerýdi [6] óse kele úırenetini sekildi, adam balasy mı qyzmetin paıdalanýdy da birte-birte meńgeredi. Kez kelgen janýardyń mıy týǵan sátine deıin tolyq qalyptasyp úlgerse, sábı mıy taza paraq [7] sekildi. Balanyń qanshalyqty qabiletti bolýy osy paraqqa ne jazylatynyna baılanysty. Osy turǵydan alǵanda, bala áleýetiniń múmkindigi shyndyǵynda sheksiz.
Avtor eresek adamǵa qaraǵanda sábı mıynyń aqparatty qabyldaý qabileti erekshe joǵary ekenin aıtady. Balanyń mıy – sorǵysh sııaqty. Bilimdi tez sińiredi. Sondyqtan «basyn qatyram» dep esh oılamańyz. Eger balanyń mıy aqparatqa «tolsa», ony ózi sezedi de, jańa aqparatty [8] qabyldamaı qoıady. Sol sebepti ata-anany balasyna kóp nárse úıretip, mıyn ashytyp almaýy emes, kerisinshe balanyń tolyqqandy damýyna [9] qajet daǵdyny jetkilikti bere almaǵany mazalaýy tıis.
Damýdyń negizi – bul aqparatty qabyldaý, ıaǵnı estý, kórý, seziný, sosyn estigen, kórgen, sezingen nárselerdiń oısha beınesin [10] jasaý, olardy este saqtaý. Bul – mıdyń basty qabileti. [11] Balanyń aqyl-oıynyń jetilýi osy qabiletke tikeleı baılanysty. Negizinde oılaý, [12] túısiný, shyǵarmashylyq sekildi kúrdeli qabiletter úsh jastan keıin damıdy. Alaıda ol qabiletter úsh jasqa deıin qalyptasqan irgetastyń ústine qalanady.
Eger úsh jasqa deıin osy irgetas berik quıylmasa, balaǵa basqa dúnıeni úıretý qıynǵa soǵady. Bul nashar qalanǵan irgetasqa záýlim saraı salýǵa tyrysqanmen birdeı.
Balańyzǵa qorshaǵan ortany sezinýge múmkindik berińiz
Sonymen, ata-ananyń qolynda balasynyń aqyl-oıyn damytýǵa negiz qalyptastyrý úshin mańyzy zor úsh jyl bar. Ol irgetas qorshaǵan ortamen qarym-qatynas jasaý barysynda qalyptasady. Ata-analar osy úderisti baǵyttap otyrýy[13] jáne de onyń qolaıly ári jaıly bolýyn qamtamasyz etýi tıis. Bir qaraǵanda bári qısyndy hám túsinikti sııaqty. Biraq avtordyń aıtýynsha, dál osy arada úlken másele bar.
Bala úshin neniń ońaı, neniń qıyn ekenin anyqtaýdy kóbinese úlkender óz moınyna alady.[14] Máselen, olar shyn máninde paıdaly kitapty balasyna tym qıyn kórip, jaratpaı tastaýy múmkin. Sondaı-aq, klassıkalyq mýzykany óz dárejesinde baǵalaýǵa «balanyń qabileti jetpeıdi» dep oılaýy múmkin. Avtordyń pikirinshe, bunyń bári – túbirimen qate túsinikter.
Eresek adam óz bilimi men tájirıbesiniń bıiginen qarap, neniń «jeńil» jáne neniń «qıyn» ekenin óz túsiniginiń tarazysyna salady.[15] Alaıda náreste úshin barlyq nárse – tańsyq,[16] bar dúnıe – tańǵajaıyp!
Avtor «Sony» kompanııasyna qarasty kásiporyndardyń biriniń janynan ashylǵan balabaqshany tilge tıek etedi. Ol jerde balalardyń mýzykalyq talǵamyn[17] anyqtaý úshin zertteý júrgizilipti. Zertteýdiń nátıjesi tańǵaldyrǵan. Baldyrǵandar eń ǵajap mýzyka dep Bethovenniń «Besinshi sımfonııasyn» tańdaǵan! Ekinshi oryndy tańnan keshke deıin teledıdar arqyly beriletin tanymal ánder ıelense, eń sońǵy oryn qarabaıyr ári birsaryndy [18] balalar ánderine buıyrypty.
Osylaısha «klassıkalyq mýzyka balalarǵa tym aýyr» degen pikirdiń qate ekeni dáleldengen.
Seziný-túısiný arqyly týyndaǵan tujyrym oqý arqyly kelgen bilimge táýeldi emes. Kerisinshe, bilim – túısikke tusaý, sezimge kedergi [19] bolýy múmkin. Keıde aıqyn túrde túısinip tursaq ta, jalań bilim bizge durys sheshim qabyldaýǵa múmkindik bermeıdi.
Endeshe balapannyń myna álemdi sezim-túısigi arqyly tanyp-bilýine múmkindik týǵyzyńyz. Balańyz úshin neniń ońaı, neniń qıyn ekenin ózińiz sheshpeńiz. Balanyń tanym qabiletin tómen baǵalap, mańyzdy dúnıelerdi qıyn sanaý arqyly siz, ony ózińiz shektep, áleýetin álsiretip [20] alasyz.
Ár qabilettiń óz damý merzimi bar
Náreste óte jyldam ósedi. Baldyrǵan óz ortasynan kún saıyn bir nárse úırenip otyrady. Biraq ata-analar kóbine muny baıqaı bermeıdi.
Avtor aty álemge áıgili shveıarııalyq ǵalym, damý psıhologııasynyń bilikti mamany, professor Jan Pıajeniń zertteýine júginedi. Ol óziniń úsh balasynyń qalaı erjetkenin baqylap, «Ósý satylary» teorııasyn [21] oılap shyǵardy. Bul teorııa qorshaǵan orta men tárbıeniń balanyń damý satylaryna tıgizetin áseri men mańyzyn anyqtap berdi.
Pıajeniń aıtýynsha, jańa týǵan náreste aýzyna túskenniń bárin soryp, eme beredi. Al týǵanyna 20 kún bolǵannan keıin ol súttiń dámin anyq aıyra alady ári tabandy túrde tek sútti talap ete bastaıdy.
Úsh aılyq sábı kózine kóringen zatqa qyzyǵyp, mysaly, besik beldeýine ilingen oıynshyqqa umtylyp, ony ustap kórýge tyrysady.
Jasy bir jarymǵa kelgen búldirshin qalaǵan zatyna qoly jetpese, ony taıaqpen túsirip alýǵa bolatynyn biledi.
Bala eki jasqa tolǵan soń, ózinshe túsinse de, sózderdi abstrakt maǵynasymen [22] sáıkestendirýge tyrysady. Mysaly, «er kisi» degen sózdi tek ákesimen baılanystyrsa, «demalys» sózin saıabaqtaǵy otbasylyq serýen dep túsinedi. Sondyqtan ata-analar balalarynyń qorshaǵan ortany tanýyna jáne túısine-sezine bilýine jaǵdaı jasap, durys damýyna der kezinde járdem bere bilýi kerek.
Ata-analar balasyna qaı ýaqytta ne kerek ekenin, oǵan ne qyzyq ekenin jiti baqylap júrýi tıis. Óıtkeni balanyń qasynda eń kóp bolatyn jáne onyń qabiletin birinshi bolyp baıqaıtyn adam – áke-sheshesi.
Balanyń shet tilin úırenýine nemese basqa da daǵdylarynyń qalyptasýyna der kezinde den qoıǵan jón. Ár nárseniń óz ýaqytymen bolýy óte mańyzdy. Máselen, júrip júrgen búldirshinge konkı tebýdi úıretý ońaı emes. Alaıda muny sábı táı-táı basqannan bastap úıretse nemese júrip kete salysymen kóp ýaqyt ótkizbeı úıretse, ol bala mánerlep syrǵanaýdyń has sheberine aınalýy múmkin.
Sábıdiń tulǵa retinde qalyptasýy
sizdiń qarym-qatynasyńyzǵa baılanysty
Joǵaryda aıtylǵandaı, bala damýynyń basty faktory – ósken ortasynan alǵan áseri. Al bala úshin «orta» degenimiz – áýeli ata-anasy! Árıne, birinshi kezekte – anasy!
Jylaǵan sábıin qolyna alǵan jas ana ádette jasy úlken kisilerdiń synyna ushyrap jatady. Tájirıbeli áıelder: «Búıte berseń, bala boıynda jylaý arqyly qalaǵanyn oryndatatyn ádet [23] qalyptasady», – dep eskertedi. Shynymen solaı ma?
Avtor bul tujyrymmen múlde kelispeıdi. Sharasyz sharana úshin jylaý – ózine qaratýdyń birden-bir tásili. [24] Jaısyz jaǵdaıǵa túsken sábı jylaý arqyly sizdi ózimen sóılesýge shaqyrady. Sondaı kezderi balaǵa kóńil bólmeý – qarym-qatynastan ǵana emes, sondaı-aq onyń tolyqqandy damýynan bas tartý [25] degen sóz.
Náresteni qolǵa alyp, qushaqqa basý – balanyń qorshaǵan álemmen, eń áýeli anasymen qarym-qatynas jasaýdy úırenýi úshin asa qajet. Sondyqtan avtor balamen birge uıyqtaýǵa keńes beredi. Ásirese kúni boıy ártúrli sharýadan qoly tımeıtin jumysbasty analar buǵan basa mán berýi kerek. Uıyqtar aldynda balany erkeletý, qushaqtaý, sóılesý kúndizgi kemshiliktiń ornyn toltyrady.
Árıne, ákeniń orny bir bólek. Muny esten áste shyǵarýǵa bolmaıdy.
Bala tárbıesimen tek anasy aınalysatyn, ákesi asyraýshynyń ǵana mindetin atqaratyn otbasynda atpal azamattyń erjetýi qıyn.
Ýaqyttyń jetispeýi [26] nemese «Jumystan keıin sharshap turmyn» degen sııaqty bitpeıtin syltaýlar áke men bala arasyndaǵy tyǵyz qarym-qatynasqa esh kedergi bolmaýy tıis.
Osylaısha áke-sheshesi birdeı kóńil bólip, bala tárbıesine birge atsalysqan jaǵdaıda ǵana sábıdiń tolyqqandy damýyna jol ashylyp, aqyl-oıy tez jetiledi.
Alaıda ásire qamqor keıbir ata-analar balany sholjańdatyp alady. Mysaly, keı otbasynda ata-analar balasyn tym áspettep, aıtqanyn eki etpeı, shekten tys erkeletip jiberedi. «Balanyń tilimen sóılesemiz» dep, sózderdi burmalap aıtyp, shúldirlep júrip, búldirip alady. Mundaı ata-analar balalaryna «jaqsylyq jasaımyn» dep júrip, qııanat jasap qoıǵanyn baıqamaı qalady.
Ásire erkeletý balanyń damýyn tejeıdi. Sábı óziniń «myqtylyǵyna» senip, aldamshy senim qalyptasýy múmkin. Sóıtip, alǵa talpynýdy doǵarady. Masarý Ibýka ata-analarǵa balalarymen kishkene kezinen bastap «úlken adamsha» teń sóılesýge keńes beredi. Al balamen teń dárejede áńgimelesý degenimiz – onyń deńgeıine tómendeý emes, kerisinshe onyń sizdiń dárejeńizge jetýine járdem berý.
Sondaı-aq, ata-ananyń ózara qarym-qatynasy da óte mańyzdy. Ata-anasynyń sózge kelip, renjisip jatqanyn náresteniń kózqarasynan-aq ońaı baıqaýǵa bolady: sábıdiń bet álpetinde [27] mazasyzdyq pen ýaıymnyń kóleńkesi turady.
Eger ata-analar óz oılary men sezimderin aqylǵa salyp [28] talqylap, árqaısysy óz pikirin negizdep,[29] týyndaǵan máseleni baıyppen sheshetin bolsa, bala da osy ustanymdy boıyna sińiredi. Uıada ne kórse ushqanda sony iledi.
Bul máselege qatysty arnaıy baǵdarlama men oqshaý oqýdyń qajeti joq. Balanyń qalyptasýyna ata-anasynyń ónegesi, olardyń is-áreketi, ózara qarym-qatynasy men sábıge degen yqylas-nıeti tikeleı áser etedi. Ákege qarap ul, sheshege qarap qyz ósedi.
Sózge kelse de, tipti tóbelesse de,
balańyzdyń basqa baldyrǵandarmen aralas-quralas júrgeni jaqsy
Avtor kitaptyń ózekti ıdeıasyn tarqata kele, sábıdi qorshaǵan ortanyń quramdas bólikterine [30] tıisinshe kóńil bólý qajettigin alǵa tartady.
Adamnyń kúni adammen. Sondyqtan tek áke-sheshesi nemese birge týǵan baýyrlarymen ǵana emes, basqa balalarmen de aralasý, oınaý balanyń kókjıegin keńite túsedi. Mundaı daǵdy baldyrǵannyń aqyl-oıyna oń áser etip, onyń boıyna kópshildik qasıetin darytady, básekelestik túısigin [31] jetildirip, jeńimpaz bolýǵa talpyndyrady.
Masarý Ibýka qazirgi zamanda adamdardyń bir-birimen sırek kezdesetinine nalıdy. Óıtkeni bul jaǵdaı balalardyń aqyl-oıynyń damýyna keri áserin tıgizýde. Eresekter osyny eskerýge tıis. Balalarynyń bolashaǵyn oılaıtyn ata-ana ózderiniń dostarymen jáne aǵaıyn-týǵandarymen jıi basqosyp turǵany abzal.
«Jaı aralasyp oınaýmen qatar balalardyń ózara talasyp-tartysyp, janjaldasyp turǵany da paıdaly», – deıdi avtor osyǵan oraı. «Bul olardyń ómirdi tereńirek túsinýine qajet. Sebebi bala basqalarmen birge oınaý arqyly kópshilikpen aralasýdy, talasý arqyly top bolyp birigýdi úırenedi.
Balalar ózderinshe oı qorytyp, óz erejelerimen oınaıtyn bolǵandyqtan, olardyń sharýasyna kóp aralaspaı-aq qoıǵan durys. Balalardyń qarym-qatynasyna eresekterdiń logıkasyn [32] aralastyrý orynsyz bolady. Eger baldyrǵandar arasynda týyndaǵan túsinispeýshilikke eresek adamnyń kózimen qarap «Janjaldasýǵa bolmaıdy, talasqan adam – jaman adam» degen sekildi pikirińizdi tyqpalasańyz, onda balańyz tuıyq ári yzaqor bolyp ósedi».
Budan shyǵatyn qorytyndy – balany jeke bastamashyldyq [33] pen óz oıyn dáleldeýge úıretetin bolǵandyqtan talas-tartystyń da paıdasy bar.
Balany maqtaý – yntalandyrýdyń eń tıimdi tásili
Balanyń alǵashqy úsh jyldaǵy damý úderisi – eki baǵytty kólik jolyna uqsaıdy. Sábı qorshaǵan ortadan tájirıbe jınaqtaý úshin oǵan keri baılanys [34] kerek. Keri baılanys degenimiz – bul eń aldymen ata-anasynyń balaǵa kóńil bólýi.
Bala tárbıesinde ata-analardyń aldynan shyǵatyn eki tańdaý bar: balany maqtaý nemese jazalaý.
Bir qaraǵanda, bas qatyratyn eshteńe joq sekildi. Durys istese – maqtaısyz, burys istese – jazalaısyz. Tipti qolpashtaı [35] bergennen góri jazalaý [36] áserli, tıimdi tásil sııaqty kórinedi.
Alaıda jazalaý keri nátıje berip, bala baǵynýdan bas tartýy múmkin.[37] Sondyqtan jazalaǵan nemese maqtaǵan kezde de óte abaı bolý qajet.
Masarý Ibýka ózimiz kúnde kórip júrgen qarapaıym jaıtty mysal retinde keltiredi. Anasynyń sýsyn quıylǵan keseni qolyna alyp, ústelge bettegenin kórgen sábı, shyryn toly kelesi keseni ala salyp, sońynan tompańdaı jóneledi. Óıtkeni bala anasyna uqsaýǵa, istegenin qaıtalaýǵa tyrysady.
Osy ananyń ornynda bolsańyz, ne ister edińiz?
Árıne balanyń qolyndaǵy keseni birden alyp alar edińiz. Tógip alsa, jańa kilemińizdi búldiredi ǵoı!
Bulaı isteý – múlde qate. Munyń saldaryn keıin kóresiz. Ulyńyz erjetkende, qyzyńyz boıjetkende «Maǵan kómektespeıdi» dep renjıtin bolasyz. Óıtkeni meseli qaıtqan bala anasyna kómektesýdi doǵarady. Sondyqtan sábıińizdiń shamasy jetpeıtin nárseni isteıin dep jatqanyn kórseńiz, ony maqtap, yntalandyryp qoıyńyz. Jańaǵy mysalǵa kelsek, kesedegi shyryndy azaıtyp, qolyna qaıta bergenińiz durys.
Esińizde bolsyn: balańyzǵa bir nárseni isteýge tyıym salsańyz, sol úshin uryssańyz, onyń áreketke degen umtylysyn [38] basyp, bastamashyl, izdengish qasıetin tuqyrtyp, ózine, óz kúshine degen senimdiligin azaıtyp alasyz.
Árıne keı jaǵdaıda balaǵa «táıt» dep te otyrý kerek. Ondaıda eger balańyzǵa balama retinde basqa nárse usyna almasańyz, eń quryǵanda, nege olaı isteýge bolmaıtynyn túsindirińiz. Balańyz áli kishkentaı bolǵandyqtan ne aıtqanyńyzdy uqpasa da, daýysyńyzdaǵy buıryq raı oǵan áser etedi.
Bala tárbıesine qatysty qaǵıdalar
Masarý Ibýkanyń bul kitaby naqty is-áreketke shaqyratyndyqtan, bala tárbıesine qatysty ata-analardyń rólin, [39] maqsatyn aıqyndaıtyn birneshe qaǵıdalardy qalyptastyrdy.
Ata-analar myna dúnıelerge úlken mán berýi tıis:
- Balańyzdy árdaıym jasampaz áreketke baýlyp otyryńyz. Balany yntalandyrýdyń eń jaqsy tásili – qyzyǵýshylyq týdyrý ekenin umytpańyz.
Onyń dáristerine qatysqan úsh jasar búldirshinderdiń ózi skrıpka tartýdy úırenip ketkennen keıin doktor Shınıchı Sýzýkıdiń ataǵy aspandap shyǵa keldi. Óıtkeni japon elinde skrıpka tarta bilý daryndylyq pen tabystylyqtyń kórsetkishi bolyp sanalady. Sol sebepti ata-analar óz balalaryn kishkene kezinen osy ónerge baýlýǵa tyrysady. Alaıda balaǵa mýzykany májbúrlep úıretýdiń sońy sorǵalaǵan kóz jasy men jek kórýge ǵana jetkizedi.
Doktor Sýzýkı usynǵan ádistiń tıimdiligin kórgen ata-analar, qarsy bolǵanyna qaramastan, balalaryn sol kisige súırelep aparǵan kórinedi.
Doktor Sýzýkı bastapqy kezde balalarǵa qalaǵandaryn isteýge múmkindik beredi, tek skrıpkaǵa jolatpaı qoıady. Biraz ýaqyt ótkennen keıin tynyshtalǵan jas shákirtter basqa balalardyń ónerin tamashalaı bastaıdy. Eki-úsh aı ótken soń, jańa kelgen sábılerdiń keıbiri estip júrgen áýenderin esine jaqsylap saqtap alady da, óziniń de skrıpka tartqysy kele bastaıdy. Muǵalim skrıpka ustaýǵa birden ruqsat bermeıdi. Balanyń shydamy [40] ábden taýsylatyn sátine deıin kútedi. «Shegine jetti» degen ýaqytta ǵana balaǵa dáris ótedi. Ár balanyń daıyndyq kezeńi – ártúrli. Eń uzaǵy – 6 aı.
Bala úshin ózi qyzyqqan dúnıe – durys, qyzyq emes nárse – durys emes bolyp kórinedi.
- Sondaı-aq, avtordyń oıynsha, balanyń boıyna minez darytý, [41] tabandylyqty sińirý óte mańyzdy.
Árıne bala bala bolyp qalýy kerek. Asyr salyp oınap, ár nársege qyzyǵyp, qolmen ustap kórgisi kelip, sergek júrý – balaǵa tán qasıet. Biraq sergektik pen tynysh otyra almaý eki bólek dúnıe. Bir nársege zeıin qoıýǵa shamasy kelmeıtin adam ýaqyty men kúsh-qaıratyn bosqa shyǵyndaıdy. Al óz boıynda zeıinin shoǵyrlandyrý [42] qabiletin damytqan jannyń ózine degen senimdiligi de arta túsedi.
Bul qabiletti damytý úshin mýzykalyq aspaptarda oınaýdy úıretý, óleń-jyr jattatýmen [43] qatar, balany jaqsy ortada ósirýdiń de mańyzy zor. Bala boıyndaǵy qabiletterdi náreste kezinen jetildirý onyń kóshbasshylyq qyrlaryn asha túsedi, al bir nársede jetistikke jetý basqa bastamalarǵa degen umtylysty arttyrady.
- Baldyrǵannyń shyǵarmashylyq qabiletin damytýǵa úlken mán berý kerek.
Balapanyńyz balshyqtan zat jasap jatsa, qaǵazdy qıqalap kesip nemese ártúrli oıynshyqtardy qurastyryp otyrsa, onda osyndaı shyǵarmashylyq jumysty [44] talap etetin qyzyq oıyndarǵa siz de qosylyp, balańyzben birge oınaýǵa tyrysyńyz.
Masarý Ibýka: «Eger balańyzǵa sýret salý úshin kádýilgi, standartty qaǵazdy berseńiz, onda esh ereksheligi joq kóptiń birin tárbıelep jatyrsyz», – deıdi. Ústinde júrip shımaqtaıtyn úlken qaǵazdy edenge jaıyp, qııalyna erik berińiz, ózin kórsetýge sheksiz múmkindik [45] týdyryńyz.
Osy sebepti balańyzǵa kóp oıynshyq alýdyń da qajeti joq. Oıynshyqtyń kóptigi shyǵarmashylyq qabiletti qurtady. Baldyrǵannyń qııalyn shekteıdi. Sebebi oıynshyq shyǵarýshylar bala úshin oılap, oıynshyqtyń túr-túrin shyǵaryp qoıǵan.
Joǵaryda aıtylǵan qaǵıdattardy basshylyqqa alý ata-analarǵa óz minez-qulqyn túzetip, retteýge ári bala úshin asa mańyzdy alǵashqy úsh jyldaǵy tárbıeniń negizgi basymdyqtaryn anyqtaýǵa [46] járdem beredi.
Eger siz balańyzǵa ózińizdiń menshigińiz sııaqty qarap,
ústinen úkim aıtsańyz, ol ómir boıy óz kúshine senbeı, kúmándanyp ótedi
Masarý Ibýkanyń kitaby, onyń bala tárbıesine qatysty ózindik oılary tek mamandardyń arasynda ǵana emes, qarapaıym adamdardyń da úlken qoldaýyna ıe boldy.
Avtordyń ıdeıalary ǵylymı-zertteýlerdiń nátıjesinde jáne ata-analardyń tájirıbesi arqyly san márte dáleldengen.
Ókinishke oraı, kóptegen ata-analar óz balalaryna «aıtqanymdy oryndatyp, qalaǵanymdy istete alamyn» degen jalǵan oıdyń jeteginde júredi. Balalaryn menshikteý [47] – jıi kezdesetin jaǵdaı. Mundaıda balanyń óz qalaýy eskerilmeıdi. Eger bala jas kezinen osy ustanymdy boıyna sińirip alsa, onda ol ózine, óz qaıraty men aqylyna ómir boıy kúmándanyp ótetin bolady.
Avtor oqyrmandaryn balalarynyń bolashaǵyna qatysty ata-ana jaýapkershiligin [48] sezinýge shaqyrady. Bul jerdegi másele ata-ananyń qalaýy emes, óz taǵdyry, arman-maqsaty bar basqa Adamnyń bolashaǵy týraly ekendigin umytpaý kerek.
[caption id="attachment_93660" align="aligncenter" width="780"]
childhood and family concept - little girl blowing soap bubbles at home[/caption]
Balanyń sana-sezimi, aqyl-oıy úsh jasqa deıin qalyptasatynyn túsiný óte mańyzdy. Ata-analardyń basty mindeti – balanyń boıyndaǵy ádet-daǵdylardy jetildirý úshin qolaıly jaǵdaı jasaý. Óıtkeni balanyń aqyl-oıynyń damýyna sebep bolatyn negizgi nárse – qorshaǵan ortasynan alǵan áseri.
Sábıdiń múmkindigi sheksiz. Bul máselede kóbinese balanyń qabiletin durys baǵalaýǵa [49] kedergi bolatyn jalań bilimge emes, sezimge júgingen durys.
Ata-analar nárestesi úshin qorshaǵan ortanyń eń negizgi, eń mańyzdy bólshegi de, «orta» degen uǵymnyń basty keıipkerleri de ózderi ekenin esten esh shyǵarmaýlary kerek. Olardyń sábıine degen yqylas-peıili jáne ózara syılastyǵy, sondaı-aq baldyrǵannyń basqa balalarmen qarym-qatynasy – balanyń damyp-jetilýine erekshe áser etedi.
Sonymen qatar, ata-analar balany túrli jańalyqtar ashýǵa yntalandyratyn, onyń minezin shyńdaýǵa jáne shyǵarmashylyq qabiletterin [50] damytýǵa baǵyttalǵan tárbıe isiniń negizgi qaǵıdattaryna [51] berik bolýy tıis.
Bala bizdiń menshigimiz emes. Ol – bolashaǵy belgili bir dárejede bizge baılanysty qalyptasatyn basqa Adam. Mine, osyny túsiný – eń basty másele.
Avtor óziniń ádisin danyshpandardy ósirý emes, balalardy baqytsyzdyqqa ushyratpaýdyń qamyn jasaý dep túsindiredi.
Balapandarymyz baqytty bolsyn!
"Mazmundama" jobasy boıynsha shyǵarylǵan qazaq tilindegi kitaptardy Kaspi Gold qosymshasy arqyly satyp alýǵa bolady.
https://kaspi.kz/shop/search/?q=%3AallMerchants%3AMazmyndama&at=1
Avtor týraly
Masarý Ibýka – japon kásipkeri, álemge áıgili Sony korporaııasynyń negizin qalaýshylardyń biri. Onyń ınjenerlik ıdeıalary Japonııany elektronıka men tehnologııa salasynda jetekshi elder qataryna qosqan. Sondaı-aq, ol balany erte jastan tárbıeleý men oqytýdyń jańashyl konepııasyn jasaǵan adam retinde tanymal.
Jobanyń jetekshisi ári ıdeıa avtory Shyńǵys MUQAN
Kitapta kezdesetin uǵymdar men termınderdiń aýdarmalary:
[1] danyshpan bolyp týý – be born genius – rodıtsıa genıem
[2] adam mıynyń damýy – human brain development – razvıtıe chelovecheskogo mozga
[3] bala tárbıesi – childrearing – vospıtanıe deteı
[4] tańǵajaıyp múmkindikter álemi – world of exciting new opportunities – mır novyh ýdıvıtelnyh vozmojnosteı
[5] mı fızıologııasyn zertteý – brain physiology research – ıssledovanııa fızıologıı mozga
[6] óz tánin tolyqqandy ıgerýdi úırený – learn to use one’s body – ýchıtsıa polzovatsıa svoım telom
[7] taza paraq – blank piece of paper – chıstyı lıst býmagı
[8] jańa aqparat – new information – novaıa ınformaııa
[9] balanyń tolyqqandy damýy – child’s overall development – polnoennoe razvıtıe rebenka
[10] beıne – obraz –image
[11] basty qabilet – fundamental ability – fýndamentalnaıa sposobnost
[12] oılaý – cogitation – myshlenıe
[13] úderisti baǵyttaý – direct the process – napravlıat proess
[14] jaýapkershilikti óz moınyna alý – assume responsibility – brat na sebıa otvetstvennost
[15] óz túsiniginiń tarazysyna salý – handle one’s own concepts – operırovat svoımı ponıatııamı
[16] barlyq nárse tańsyq – everything is equally new – vse odınakovo novo
[17] mýzykalyq talǵam – musical preferences – mýzykalnye predpochtenııa
[18] birsaryndy – monotonous – odnoobraznyı
[19] sezimge kedergi bolý – block the feelings – stat prepıatstvıem dlıa chývstv
[20] áleýetin álsiretý – depreciate potential – besenıvat potenıal
[21] ósý satylary teorııasy – development stages theory – teorııa faz rosta
[22] abstrakt maǵyna – abstract meaning – abstraktnoe znachenıe
[23] ádet – habit – prıvychka
[24] ózine qaratýdyń tásili – way to attract attention – sposob prıvlech k sebe vnımanıe
[25]qarym-qatynastan bas tartý – refuse to communicate otkazat v obenıı
[26] ýaqyttyń jetispeýi – lack of time – nehvatka vremenı
[27] bet álpeti – facial expression – vyrajenıe lıa
[28] aqylǵa salý – reason – rassýjdat
[29] óz pikirin negizdeý – justify one’s standpoint – obosnovyvat svoıý tochký zrenııa
[30]sábıdi qorshaǵan ortanyń quramdas bólikteri – components of the child’s environment – sostavlıaıýıe okrýjaıýeı sredy rebenka
[31] básekelestik túısigi – feeling of competition – chývstvo sorevnovatelnostı
[32] eresekterdiń logıkasy – adult logics – vzroslaıa logıka
[33] jeke bastamashyldyq – personal initiative – lıchnaıa ınııatıva
[34] keri baılanys – feedback – obratnaıa svıaz
[35] qolpashtaý– reward – poorenıe
[36] jaza – punishment – nakazanıe
[37] baǵynýdan bas tartý – defiance – otkrytoe nepovınovenıe
[38] áreketke degen umtylys – impetus to activities – ımpýls k deıatelnostı
[39] ata-analardyń róli – parents’ role – rol rodıteleı
[40] balanyń shydamy – impatience of a child – neterpenıe rebenka
[41] balanyń boıyna minez darytý – build character in a child – vospıtyvat v rebenke harakter
[42] zeıinin shoǵyrlandyrý – attention span – konentraııa vnımanııa
[43] óleń-jyr jattatý – memorizing verses – zaýchıvanıe stıhov
[44] shyǵarmashylyq jumys – creativity makings – zadatkı tvorchestva
[45] ózin kórsetýine (ashylýyna) sheksiz múmkindik – unlimited opportunities for self-expression – bezgranıchnye vozmojnostı dlıa samovyrajenııa
[46] negizgi basymdyqtaryn anyqtaý – define top priorities – opredelıt glavnye prıorıtety
[47] menshikteý – possessiveness – chývstvo sobstvennostı
[48] ata-ana jaýapkershiligin – parental responsibility – rodıtelskaıa otvetstvennost
[49] durys baǵalaý – adequate assessment – adekvatnaıa oenka
[50] shyǵarmashylyq qabiletter – artistic skills – tvorcheskıe sposobnostı
[51] negizgi qaǵıdattar – core principles – fýndamentalnye prınıpy
