Aqyn ári dıssıdent Aron Atabektiń óleńder jınaǵy kitap bolyp shyqty. 10 qazan kúni Almatyda kitaptyń prezentaııasy ótti.
Shara uıymdastyrýshylarynyń aıtýynsha, atalmysh kitap ,ıaǵnı Aron Atabektiń óleń jınaqtary "Naǵyz Atajurt" uıymynyń qoldaýshysy ári ókili Turarbek Qusaıynovtyń demeýshiligimen 500 dana bolyp basylǵan.Kitapty qurastyrǵandardyń biri – saıasatker Jasaral Qýanysháli. Oǵan Aron Atabektiń saıtyndaǵy keıbir óleńderi kirgen.
Kitap jeke qarjyǵa túsken. Satýdan túsken aqsha Aron Atabekti qoldaý retinde qaryndasynyń esep-shotyna aýdarylady dedi kitapty tanystyrǵandar.
2006 jylǵy Shańyraq oqıǵasynan keıin 18 jylǵa sottalǵan Aron Atabek 15 jyl túrme jazasynan keıin 1 qazan kúni densaýlyq jaǵdaıyna baılanysty bostandyqqa shyqty. Aqynnyń hali nashar ekenin osyǵan deıin quqyq qorǵaýshy Elena Semenova men Ulttyq aldyn alý tetigi habarlaǵan. Biraq Atabektiń ózi aýrýhanaǵa jatýdan bas tartyp kelgen.
Halyqaralyq quqyq qorǵaý uıymdary sovet dıssıdenti Aron Atabekti "saıası tutqyn" sanaıdy. Bıyl aqpanda Eýroparlament Qazaqstandaǵy adam quqyǵy ahýaly jaıly qabyldaǵan qararynda
Nur-Sultandy elde túrmede otyrǵan saıası tutqyndardy bosatýǵa úndegen. Eýroparlament depýtattary olardyń arasynda Aron Atabekti de ataǵan.
Aqynnyń ózi berilgen merzimdi tolyq óteýge bekinip, merziminen buryn bosatý týraly ótinish jazýdan bas tartqan.
Aqyn bostandyqqa shyqqan soń Azattyqqa suhbat berip, 21 qyrkúıekte oqys qulap, basyn jarǵanyn, sodan keıin aýrýhanaǵa barýǵa májbúr bolǵanyn aıtqan. Aıtýynsha, bılik aqynnyń ózine bildirtpeı sol aýrýhanadan tikeleı áýejaıǵa aparyp, Almatyǵa shyǵaryp salǵan.
Bostandyqqa shyqqannan keıin týystary Aron Atabektiń hali nasharlap aýrýhanaǵa jetkizilgenin, biraq onyń aýrýhanaǵa jatýdan bas tartqanyn habarlaǵan.
Qazir ol úıde emdelip jatyr. Sanaýly kún buryn serigi Murat Esenǵazy Aron Atabektiń ókpesi 38 paıyzǵa qabynǵanyn aıtty.
"Adyrna" ulttyq portaly
