Jaqynda Reseıde Memlekettik Dýmaǵa saılaý ótedi. Qorǵanys mınıstriniń kez kelgen usynysy, tipti astanany kóshirý týraly usynys áreketi de qarastyrylady, dep habarlaıdy “Adyrna” ulttyq portaly.
Elordany kóshirý - bul eldiń damýyna baılanysty kúrdeli másele. Reseıde birneshe ret kóterilgen bolatyn. Bul aımaqtyq damýdaǵy teńgerimsizdik problemasynyń ózektiligin kórsetedi.
Qaı jaǵynan alyp qarasaq ta, astanany Sibirge kóshirý múmkin emes.
The Paper basylymynyń habarlaýynsha, astanany aýystyrý máselesi sońǵy kezde Reseı qoǵamynda qyzý talqylanatyn taqyrypqa aınaldy. Reseı qorǵanys mınıstri Sergeı Shoıgý taǵy da ony Máskeýden Sibirge kóshirýdi usynyp, aımaqty damytý boıynsha usynystar engizdi.
Elordany aýystyrý máselesin qaıtadan kótergen Qorǵanys mınıstriniń óz qupııa jospary bar.
Sońǵy jyldary reseılik sheneýnikter men ǵalymdar astanany aýystyrýdy usynýdy jalǵastyrýda, onyń eń basynda - Shoıgý.
2012 jyly Shoıgý birinshi ret Reseı prezıdenti Vladımır Pýtınge astanany Sibirge kóshirýdi usyndy. Osy jyldyń tamyzynda Reseı Ǵylym Akademııasynyń Sibir bóliminiń mamandarymen kezdesip, ol el astanasyn Sibirge kóshirýdi, sondaı-aq 300-500 myń halqy bar aımaqta 3-5 qala salýdy usyndy.
Shoıgý Pýtınniń «oń qoly» sanalady. Dál osyndaı ýaqytta osyndaı mańyzdy usynys jasap, Sibirdi damytýǵa shaqyrdy.
Onyń motıvteri kóbine bolashaq saılaýǵa, bılik partııasy «Edınaıa Rossııa» tóńiregindegi jaǵdaıǵa baılanysty.
17-19 qyrkúıek aralyǵynda Reseıde Memlekettik Dýmaǵa saılaý ótedi. Edınaıa Rossııaǵa jetekshi kandıdattardyń biri jáne Sibirdiń týmasy retinde Shoıgý astanany Sibirge kóshirýdi usyndy. Bul qadamnyń maqsattarynyń biri - aımaqta Edınaıa Rossııanyń yqpaly men qoldaý deńgeıin keńeıtý, sondaı -aq Dýmaǵa saılaýda bılik partııasynyń artyqshylyǵyn odan ári bekitý.
Edınaıa Rossııanyń Sibirde elektoraty bolǵan joq; alynǵan daýys paıyzy árqashan ózgeriste boldy.
Pýtın Shoıgýdiń astanany kóshirý týraly usynysyna túsinikteme bermedi.
24 tamyzda ol «Edınaıa Rossııa» partııasyna Sibirdi damytý boıynsha Qorǵanys mınıstriniń tıisti usynystaryn daıyndap, rásimdeýdi tapsyrdy. Pýtınniń málimdemesi aımaqtaǵy bılik partııasyna, saılaýǵa oń áser tıgizeri sózsiz.
KSRO ydyraǵannan keıin 30 jyl ishinde Reseı ekonomıkasy joǵary damý qarqynymen «segiz altyn jylyn» (2000-2008 jj.) Qospaǵanda, tutastaı alǵanda qarqyndy damý kezeńderi bolmady.
Reseıdiń ekonomıkalyq damýyndaǵy tyǵyryq aımaqtyq damýdaǵy teńgerimsizdikke tikeleı baılanysty.
Ekonomıkalyq básekege qabilettilik turǵysynan bolsyn, ındýstrııalandyrý men ýrbanızaııa dárejesi boıynsha bolsyn, Sibir federaldy okrýgi men Ortalyq federaldy okrýg arasynda úlken alshaqtyq bar.
Aımaqtyń ekonomıkalyq damýy áli de álsiz.
Sonymen qatar, halyq sanynyń azaıý problemasy barǵan saıyn ótkir bola túsýde. Sibirdiń aýmaǵy 13 mıllıon sharshy shaqyrymdy quraıdy, bul Reseıdiń búkil aýmaǵynyń shamamen 70% quraıdy, al onyń halqy Reseı halqynyń tek 25% quraıdy. 2011 jyldan 2019 jylǵa deıin Sibirden jyl saıyn ortasha eseppen 37 myń adam ketip qalǵan, tipti múlde halqy joq «eles qalalar» paıda boldy.
Shoıgý buǵan deıin astanany aýystyrýdyń basty maqsaty - Sibirdegi halyq sany men jumys oryndarynyń sanyn kóbeıtý, sonymen birge Máskeýde demografııalyq qysymdy tómendetý jáne aımaqtyń ekonomıkalyq damýyn yntalandyrý, osylaısha onyń tezdetilýine jaǵdaı jasaý dep málimdegen.
Ýkraına daǵdarysynan keıin AQSh pen Batys Reseıge qarsy sankııalardy kúsheıtýdi jalǵastyrdy, bul qarym -qatynastyń nasharlaýyna ákeldi. Bul turǵyda Máskeý «shyǵysqa burylý» strategııasyn júzege asyrýdy tezdetti.
Ol tórt maqsatty kózdeıdi:
energetıkalyq ekonomıkany damytý, geosaıası yqpaldy keńeıtý, shtattyń shyǵysy men batysy arasyndaǵy alshaqtyqty azaıtý jáne Azııa-Tynyq muhıty aımaǵyndaǵy el mártebesin saqtaý.
Alaıda, strategııa usynylǵannan beri kútken nátıjege qol jetkizilmedi. Eger Reseı astanasyn Sibirge kóshirip, Shyǵyspen baılanysyn odan ári nyǵaıtsa, bul joǵaryda aıtylǵan maqsattardy júzege asyrýǵa septigin tıgizeri sózsiz.
Sońǵy saýalnamalar kórsetkendeı, reseılikterdiń 30% -y astananyń kóshirilýine qarsy, al 20% -y kerisinshe.
Shyn máninde, Pýtın astanany basqa jaqqa bermeı, Sibirdi damytýdy jalǵastyrýǵa beıim. Aǵymdaǵy jyldyń 30 maýsymynda Direct Line kezinde ol ymyraǵa kelý josparyn usyndy.
Prezıdent «astanany Máskeýden Sibirge kóshirý Reseı aldynda turǵan túbegeıli máselelerdi sheshe almaıdy, biraq úkimet keıbir federaldy vedomstvolar men iri kásiporyndardy sol jerge kóshire alady» dep atap ótti.
Bul tabıǵı jaǵdaılar, ekonomıkalyq múmkindikter, mádenıettiń ózin -ózi anyqtaý týraly ma, mańyzdy emes - astanany Sibirge kóshirý shyndyqqa janaspaıdy.
Birinshiden, astanany jyljytý quny Reseı ekonomıkasy úshin tym joǵary. «Segiz altyn jyldan» keıin Reseı ekonomıkasy sankııalar men epıdemııaǵa baılanysty qıyn jaǵdaıǵa túsip, baıaý damýda. Reseı úkimeti batystyń qysymyna qarsy turyp, jergilikti halyqtyń ómir súrý jaǵdaıyn jaqsartýǵa tyrysyp, astanany kóshirý men jańa qala salýǵa úlken qarajat jumsaýǵa májbúr bolady. Tipti 10 jyldyq orta jáne uzaq merzimdi perspektıvada bul jospardy júzege asyrý múmkin emes.
Ekinshiden, Sibir - óte sýyq jer, ortasha jyldyq temperatýra nólden tómen, al aýdannyń 3/4 bóligi - máńgi muz ben batpaq.
Aımaq ár túrli resýrstarǵa baı bolǵanymen, qatal klımat egin egýge jáne qurylysqa jaramaıdy, qoǵamnyń turaqty damý qajettilikterin qanaǵattandyra almaıdy. Astanany Sibirge kóshirý Reseı halqynyń sanynyń ósýine yqpal etpeıdi, al halyq máselesi - bul el tez arada sheshýdi qajet etetin negizgi áleýmettik másele.
Úshinshiden, bul mádenıettiń ózin-ózi anyqtaý máselesi. Orys órkenıeti Eýropada paıda boldy. Tarıhı jáne mádenı jaǵynan reseılikterdiń kópshiligi áli de óz astanasyn eýropalyq bóliginde kórýge beıim.
Reseı úkimetiniń pikirinshe, Sibirdiń damýyn kúsheıtý - bul pragmatıkalyq qadam. Ótken jyldyń tamyzynan bastap Reseı premer -mınıstri Mıhaıl Mıshýstın Sibir men Qıyr Shyǵysta eki jumys saparymen bolyp, ekonomıkanyń ıfrlyq transformaııasynyń júzege asyrylýymen jáne aımaqta ınvestıııalyq ortany qurý barysymen tanysty.
6 qyrkúıekte Shoıgý Sibirdi damytýǵa jańa usynys jasady. Ol Eýropa men Qytaıdy aımaq arqyly baılanystyratyn «Kedr jolynyń» qurylysyn, alıýmınıı ónerkásibi úshin «Alıýmınıı alqabyn» damytýdy jáne olardyń birqatarynyń jańa qalalar men ónerkásip ortalyqtaryn qurýdy qoldady.
”Adyrna” ulttyq portaly
