Búgingi kúni Aqtóbe oblysynda 90-nan astam ult ókili turady. Sondaı-aq óńirde 18 etnomádenı birlestik jumys jasaıdy. Qazirgi tańda atalǵan ulttyq-mádenı birlestikter qoǵamdaǵy máselelerge ún qatyp, óńirde beıbitshilik pen tatýlyqtyń ornaýyna súbeli úles qosyp keledi. Biz osy oraıda óńirde alǵash qurylǵan birneshe birlestik ókilderimen tildesken edik.
Aqtóbede 500-ge jýyq evreı turady
1996 jyly qurylǵan «Shalom» birlestigi — osy óńirde qurylǵan alǵashqy birlestikterdiń biri. Bul birlestiktiń qurylýyna atsalysqan búginde aýyl sharýashylyǵy salasynda eńbek etip júrgen azamat Iýrman Iakov. Odan keıin birlestikti Mark Ioffe men Semen Reznık basqardy.
Ortalyq qurylǵannan keıin birtindep jeksenbilik mektep paıda boldy, uıym qala men oblystyń barlyq is -sharalaryna qatysa bastady. Sondaı-aq qaıyrymdylyq qory, óner stýdııasy, bı toby ashyldy. Osy kúnge deıin birlestik janynda T.Ahtanov atyndaǵy oblystyq drama teatrynyń aktrısasy, ortalyq tóraǵasy Polına Savıkaıa basqaratyn «Mıshak» (bul «oıyn», «kóńildi» degendi bildiredi) evreı teatry bar. Bul teatr festıvalderde júldeli oryndardy ıelenip júr.
— Tarıhqa kóz júgirtsek, bul óńirge evreıler otbasy sonaý HIH ǵasyrda kóship kelgen. Aqtóbe jeri barlyq álemdegi el sııaqty evreı ultyna ortaq úı boldy. Mine, búginge deıin evreıler osy óńirde ózge ult ókilderimen tatý-tátti turyp jatyr. Men bul uıymdy 2010 jyldan beri basqaryp kelemin. Bizdiń birlestik ókilderi árdaıym oblystaǵy qoǵamdyq jumystarǵa belsene atsalysady. Búgingi kúni Aqtóbe oblysynda 500-ge jýyq evreı turady. Olardyń deni sonaý ótken ǵasyrda Qazaqstandy ındýstrııalandyrý ýaqytynda qonys aýdarǵan. Jańadan salynǵan zaýyttarǵa da negizinen evreı ultynan shyqqan ınjenerler kelgen. Ásirese, Aqtóbeniń Turǵyndar qalashyǵy aýdanyndaǵy eki irgeli zaýytta kóp evreı jumys jasaǵan. Sondaı-aq, arnaıy bólý tártibi boıynsha Aqtóbege taban tiregen evreı dárigerler de bar. Jalpy birlestikke kelsek, bul ortalyq óz ýaqytynda Aqtóbedegi evreı ulty ókilderiniń ómirin túbegeıli ózgertti dese de bolady. Sebebi evreı otbasylarynyń basyn qosatyn kóptegen mádenı sharalardyń arqasynda evreı ulty óziniń tarıhyn, mádenıetin tereń bile bastady. Búginde ózge ult ókilderi sııaqty biz de osynaý eldegi beıbitshilik pen tatýlyqtyń arqasynda alańsyz ómir súrip jatyrmyz, — deıdi birlestik tóraǵasy.
Onyń aıtýynsha, evreı halqy — kóńildi, án men ázil-syqaqty unatatyn, árdaıym eldegi turaqtylyqty jaqtaıtyn ult. Sol sebepti de birlestik ókilderi árdaıym óńirde uıymdastyrylatyn mádenı-kópshilik sharalarǵa atsalysyp, óz ónerlerin pash etýge daıyn.
— Bıyl Qazaqstannyń táýelsiz el atanǵanyna 30 jyl tolyp otyr. Osyǵan baılanysty biz ózge ult ókilderi sııaqty ár túrli is-sharalarǵa qatysyp, óz úlesimizdi qosyp jatyrmyz. Jalpy Qazaqstan halqy Assambleıasy — el táýelsizdiginiń uly qundylyqtarynyń biri. Bul eki uǵym qashan da osy eldi meken etken barsha ult pen ulystarǵa qymbat ta baǵaly dep oılaımyn. Meniń týyp-ósken jerim, Otanym — Qazaqstan bolǵandyqtan, men bul eldi erekshe súıemin, — deıdi P.Savıkaıa.
30 jyldyń jemisi
Oblystyq «Vozrojdenıe» nemis ulttyq-mádenı ortalyǵy 1992 jyly quryldy. Bul – oblystaǵy eń alǵashqy qurylǵan ortalyqtardyń biri. Ol kezde nemis ultynyń ókilderi óńirde kóp boldy. Elimiz táýelsizdik alǵannan keıin kópshiligi Germanııaǵa, Reseıge qonys aýdardy. Búgingi kúni oblysymyzda 5500 nemis turady. Aldaǵy jyly bul birlestik 30 jyldyǵyn toılaıdy.
Búgingi kúni óńirdegi nemis ulty ókilderiniń basyn biriktirip, mereke kúnderi túrli sharalar uıymdastyrý maqsatynda qurylǵan ortalyq quramynda júzdegen múshe bar. Birlestik janynan eresekterge jáne balalarǵa nemis tili kýrstary ótkiziledi (8 top). Al oblystyń aýdandarynda ortalyqqa qarasty barlyq jastaǵy turǵyndarǵa arnalǵan úıirmeler men klýbtar jumys isteıdi. Mysaly, Qarǵaly aýdanynyń ortalyǵy Badamsha aýylynda tarıhı sheberhana, al Mártók aýdanynda shyǵarmashylyq jáne aspazdyq úıirmeler bar. Oblys ortalyǵynda balalar jeksenbilik mektepte nemis tilin, nemis ultynyń mádenıetin, ádet -ǵurpyn, folkloryn úırenedi.
Búginde birlestik janynda osydan 20 jyl buryn ashylǵan «Faılhen» nemis halyqtyq hory jumys isteıdi. Hor repertýarynda nemis, qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderindegi ánder bar. Al nemis jastar klýbynyń músheleri nemis tilin úırenedi, sportpen aınalysady, qalalyq is -sharalarǵa qatysady, jarnamalyq akııalardy ótkizedi jáne teatr stýdııasyna barady. Teatr stýdııasy bıyl kórermenderine 2 spektakl usyndy.
Sondaı-aq bıylǵy jyly «Faılhen» nemis halyqtyq hory men «Froıde» vokaldyq toby Berlınde ótken festıvalge onlaın túrde qatysyp, «Halyqtyq dástúrlerdi saqtap, nasıhattaǵany úshin» nomınaııasy boıynsha dıplom ıelendi. Qazir «Vozrojdenıe» ortalyǵy nemis halqynyń deportaııalanǵanyna 80 jyl tolýyna arnalǵan eske alý sharalaryna daıyndalyp jatyr. Sondaı-aq nemis ultynyń ókilderi oblysta bıyl el táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylatyn is-sharalarǵa da qatysady.
— Osydan 30 jyl buryn óz táýelsizdigin alǵan Qazaqstan úshin jańa tarıhtyń beti ashyldy. Búginge deıin ár túrli salada Qazaqstan jańa bıikterge qol jetkizdi. Osy táýelsizdiktiń arqasynda qurylǵan Qazaqstan halqy Assambleıasynyń biz úshin mańyzy zor. Sebebi Assambleıa respýblıkada turatyn ár túrli ulttardyń mádenıeti men tilderin saqtaýǵa, sondaı -aq ultaralyq jáne konfessııaaralyq kelisimdi nyǵaıtýǵa zor úles qosýda. Biz táýelsizdik jyldarynda respýblıkamyzdyń túrli etnostarynyń mádenıetin, tilin, dástúrlerin damytý úshin barlyq qajetti jaǵdaılar jasalǵanyn baǵalaımyz, — deıdi «Vozrojdenıe» nemis etnomádenı birlestiginiń tóraıymy Elena Shınkorenko.
Danagúl BAIMUQASh,
«Adyrna» ulttyq portaly.
