«QHA týraly teris pikir, jańsaq oı qalyptaspasa eken» - Bekzat Altynbekov

13484

Qushaǵy keń baýyrmal qazaq halqy elimizge álemniń túkpir-túkpirinen kelgen kóptegen ózge etnos ókilderine pana bolyp, adal nıetimen baýyryna tartty. Memleket qurýshy ult pen etnostar arasyndaǵy birlik pen tatýlyqty bir arnaǵa toǵystyryp, bir shańyraq astynda biriktirýdiń sara joly - Qazaqstan halqy Assambleıasyn qurý edi.

Atalmysh qurylymnyń búgingi kúni qolǵa alyp jatqan jobalarymen tanysqysy keletin oqyrmandarymyzdyń sany az emes. Osy kezekte Qaraǵandy oblystyq máslıhatynyń depýtaty, Qaraǵandy oblysy boıynsha QHA tóraǵasynyń orynbasary, QHA qoǵamdyq kelisim keńesiniń tóraǵasy, meenat Bekzat Altynbekovke atqaryp jatqan is-sharalary jóninde birneshe saýal joldap, kókeıimizde júrgen suraqtarǵa tolymdy jaýap alǵan edik.

- Bekzat Qomaruly, Qaraǵandy oblysy Qazaqstan halqy Assambleıasynyń búgingi qoǵamdaǵy róli qandaı? Atalmysh ınstıtýt óz jumysyn laıyqty deńgeıde atqaryp otyr ma?

- «Birlik bar jerde – tirlik bar», - deıdi dana halqymyz. Tirliktiń san qıly teperishin basynan ótkergen, qaı zamanda da qıyndyqtan qaıyspaǵan halqymyz osy sózdiń astaryna úlken maǵyna syıǵyzdy. Halyq birligi ǵana memlekettiń negizgi qozǵaýshy kúshi bola alatynyn dóp basyp aıtty. Birliktiń rýhanı negizi men eldiń birtutastyǵy, tolerantty qarym-qatynas etnosaralyq jáne konfessııaaralyq kelisimdi qalyptastyrýda azamattyq qoǵam men memlekettik ınstıtýttardyń ózara is-qımylyna, tıimdi dıalogyna jaǵdaı jasady. Eldegi turaqtylyq pen kelisimdi saqtaýda tikeleı Elbasynyń bastamasymen qurylǵan, áýelde Qazaqstan halyqtary Assambleıasynyń atalǵan qurylymnyń róli zor boldy. Memleketti qurýshy qazaq ultynyń aınalasyna shoǵyrlanǵan túrli etnos ókilderi Assambleıa arqyly rýhanı turǵyda qaıta túledi. Onyń 26 jyldyq tarıhy jetistikke jetý jolyndaǵy qıyn da qaýyrt eńbek jolynan órildi. Tarıhtyń osynaý kezeńdegi paraqtarynda ár óńirdegi túrli ulttardyń ǵajaıyp úılesimdiligi, tatý-tátti tirshiligi, Táýelsiz elimizdi kórkeıtýdegi eren eńbegi jazyldy. Asyl muratymyz – yntymaq, asqaq armanymyz – turaqtylyq pen beıbitshilik. Osy qundylyqtar Qazaqstandy tarıhı Otany sanaıtyn 100 den astam ulttyń ortaq múddesine aınaldy. Bul jerde Elbasy saıasaty men qazaq halqynyń kóneden kerýen tartqan jomarttyǵynyń, keń peıili men meıiriminiń úndestigi nebir tarıhı táýekelderde jeńiske jetýimizge dáneker bolǵanyn ańǵarýǵa bolady. Bul da – dáleldeýdi qajet etpeıtin aksıoma.

Esterińizde bolar, keshegi Keńes dáýirinde «azshylyq kópshilikke baǵynady» degen syńarjaq qaǵıda boldy. Munyń astarynda kóptiń azǵa  kórseter álimjettigi men ústemdigi turǵany belgili. Alaıda, qazaqqa bunyń qajeti bolǵan joq. Taǵdyr talaıymen Qazaqstanǵa qonys aýdarǵan júzdegen ulttyń júzin jarqyn etýge tyrystyq. Bul bizdiń qanymyzǵa sińgen dara qasıetimiz edi. Deı turǵanmen, daralyǵymyzdy puldap, jat jurttyń balasyna usynǵan dámimiz ben shyǵarǵan tórimizdi qundaǵan kezimiz bolǵan emes. Dál osy keńdigimiz keleshegimizdiń kemeldigine negiz boldy.

- Qazirgi tańda Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes Dostyq úılerin saltanatty jıyndardy ótkizý zaldary retinde emes, QHA-nyń halyq bastamalarynyń resýrstyq ortalyqtary men jobalyq keńselerine aınaldyrý mindetteri júkteldi. Bul baǵytta oblystyq Assambleıa jumystarynyń nátıjesi qandaı?

- Halyq arasynda Assambleıa tek ulttardyń mádenıetin, ánin-bıin dáripteıdi degen syńarjaq pikir qalyptasqan. Bul árıne durys emes. QHA búginde óziniń atqaryp jatqan sharalarmen qoǵamdaǵy búkil ózgeristerge úlesin qosýda. Aımaqta atqarylyp jatqan barlyq sharada bizdiń óz ornymyz bar. Mysaly, oblysymyzdyń árbir aýdan qalasynda jáne de iri óndiris oryndarynda 216 «Qoǵamdyq kelisim keńesteri» qurylǵan. Kelisim keńesteri óndiristegi jumyskerlerdiń quqyǵyn qorǵaıdy, ondaǵy oryn alǵan kıkiljińderdi sheshýge kómektesedi, medıaııamen aınalysady. Medıaııa uǵymy halqymyz úshin jańa termın bolǵanymen, keshegi bıler ınstıtýtynyń jalǵasy ispetti. Dostyq úıindegi medıaııa kabıneti el arasyndaǵy kóptegen daýlardyń sotqa jetpeı sheshimin taýyp, halyqtyń ózara bitimgershilikke barýyna muryndyq bolyp otyr. Búginde mundaǵy medıatorlardyń qatysýmen alty júzden astam daý tıimdi sheshilgen.

Mámilege kelý, bitimge barý, sózge toqtaý bizdiń qanymyzda bar, ata-babamyzdan kele jatqan úrdis. Iaǵnı medıaııa sózi biz úshin qanshalyqty tańsyq bolsa, sonshalyqty jaqyn uǵym dep aıtýǵa bolady. Bizdiń oblys assambleıasy bilim basqarmasymen, oblystyq sotpen, polıııa departamentimen medıaııa salasy boıynsha ózara yntymaqtastyq memorandýmyna qol qoıǵan. Memorandým aıasynda birshama jumystar atqarylýda. Máselen, mektepterde týyndaǵan qandaı da bir kıkiljiń máselelerdiń sheshimin tabýǵa kómektesetin mektep medıaııasy bar. Sondaı-aq, mektepterge analar keńesiniń ókilderin, óńirdegi betke ustar, aqylymen, ónegesimen jol kórseter, qoǵamda ózindik orny bar aqsaqaldarymyzdy jiberemiz.

Dostyq úıinde Nur Otan partııasymen birlesip qazynaly qarııalarǵa arnalyp ashylǵan Belsendi ómir ortalyǵy, Tilderdi damytý basqarmasynyń "Resýrstyq til ortalyǵy", Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń fılıaly ornalasqan. Oblys, respýblıka, qala deńgeıindegi barlyq aýqymdy sharalar Dostyq úıinde ótedi. Jalpy, Dostyq úıi - azamattyq bastamalar ortalyǵy dese de bolady.

- Prezıdenttiń QHA-ǵa júktegen mindetteriniń qatarynda qalalar men aýyldarda oqshaýlanǵan etnıkalyq aýdandar men kvartaldardy eńserýge baǵyttalǵan júıeli sharalar ázirleý de bar. Osy turǵydan kelgende óńirdegi ishki saıası turaqtylyqtyń saqtalýyn qalaı baǵalaısyz? 

- Etnosaralyq qatynastardyń biryńǵaı respýblıkalyq monıtorıngi aıasynda toqsan saıyn oblystyń qalalary men aýdandaryndaǵy etnosaralyq qatynastardyń jaı-kúıin, toleranttylyq pen etnosaralyq kelisim deńgeıin, halyqtyń jalpy azamattyq qarym-qatynasyn zerdeleý maqsatynda áleýmettik zertteýler júrgiziledi.

 

Qaraǵandy ​​oblysynyń turǵyndary qoıylǵan suraqtarǵa jaýap bere otyryp, olardyń ómirine jáne oń áleýmettik ál-aýqatyna qanaǵattanýshylyqtyń joǵary deńgeıin bildirdi – 75%. Respondentter eldegi ultaralyq jaǵdaıdy «Tynysh» jáne «Qaýipsiz» – 80% dep baǵalady. Etnıkalyq quqyqtardyń saqtalýyna júrgizilgen monıtorıng oblysta asa qaýipti, narazylyq kóńil-kúıleriniń joqtyǵyn kórsetti.

Qazaqstanda ultaralyq kelisimdi saqtaý salasyndaǵy memlekettik saıasatty halyqtyń 85 paıyzy qoldaıdy. Jalpy, halyq arasynda QHA qurylymdaryna degen senimniń joǵary deńgeıi jáne olardyń qyzmetine qoǵamdyq sanada jetkilikti joǵary baǵa berý týraly aıtýǵa bolady.

- Sońǵy jyldary el ishinde birneshe qaqtyǵystar oryn aldy. Qaraǵandy, Masanshy, Penjim, Molovodnoe jáne taǵy basqa. Halyq etnosaralyq sıpat bar deıdi, keı sarapshylar da oǵan kelisedi. Osyǵan oraı óńirdegi etnosaralyq máseleler qalaı sheshimin tabýda? Bul boıynsha oblystyq Assambleıanyń pozıııasy qandaı? 

- Bizge Táýelsizdik jankeshtilikpen, babalardyń uly amanatymen, analardyń kóz jasymen kelgen uly baqyt, uzaq kútken kún. Azattyq – bizdiń basty qasıetimiz, tiregimiz! Sondyqtan, osy kúnde Táýelsizdigimizge, eldigimizge, jerimizge, bereke-birligimizge suqtana qaraıtyn, qyzǵanysh tanytatyn adamdar az emes.

«Birińdi, qazaq, biriń dos» dep, Hakim Abaı aıtqan asyl sózden alystamaı, arandatýshylar men bizdi jik-jikke bólýge nıeti bar toptardan saq bolýymyz qajet. Jalpy bizdiń elimizdiń eń basty ustanymy – beıbitshilik pen kelisim, turaqtylyq pen yntymaq. Bul – qashan da el ishindegi berekeni qalyptastyratyn jáne ustap turatyn asa mańyzdy qundylyqtar. Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti, Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń bastamasymen Assambleıanyń qurylǵany da osy maqsattarǵa qol jetkizýge, ustanymdardy ulyqtaýǵa baǵyttalǵan. Assambleıanyń pozıııasy – qashan da dostyqty baǵalaý, el arasyndaǵy arazdyqqa arasha bolý, halyqty uıystyrý.

Qazirgi tańda otbasylyq kıkiljińderdi, turmystyq urys-keristerdi jáne balalardyń arasyndaǵy kelispeýshilikterdi ulttyq deńgeıge kóterý kóbeıip ketti. Ol – durys emes dep esepteımin. Osyndaı jaǵdaılardan astar izdeý, ony etnosaralyq qaqtyǵys retinde qoǵamnyń ishine dúmpý salý jaqsylyqqa ákelmeıdi. Biz – uly dala zańyna baǵynǵan, ataly sózge toqtaǵan aqyldy halyqpyz. Babadan mıras bolyp saqtalǵan osynaý Uly dala – bizdiń el, bizdiń jer! Oǵan eshkim shúbá keltirmesin. Osyndaı qaqtyǵystarda kerisinshe, aqyl aıtar aqsaqaldardy ortaǵa salyp, eki áýlettiń basyn qosyp berekege shaqyrý mańyzdyraq. Shańyraǵymyzdyń shaıqalmaýy árqaısymyzdy alańdatýy tıis. Osy oraıda, «túımedeıdi – túıedeı qylyp» kerek emes der edim. Qazaq jerine qonystanǵan etnos ókilderine ózimizdi syılatyp, ózimizdi úlgi etip, tatýlyqty tý etip jaıdarly kún keshkenge ne jeter!? Bereke-birligimiz arta bersin dep tileımin!

- Jyl saıyn Assambleıaǵa qyrýar qarjy bólinedi. Kópshilik ol qarjy negizsiz jumsalady degen oıda. Shyndyǵynda oblystyq Assambleıa qarjysy qaıda jáne qalaı jumsalady? Dostyq úıinde bıylǵy jyly atqarylǵan sharalarǵa qansha qarajat bólindi jáne ol qalaı ıgerildi?

- 2021 jyldyń aǵymdaǵy kezeńine josparlanǵan is-sharalarǵa 50 500 000 teńge 25 jobaǵa bólingen. Onyń ishinde: 76% nemese 19 joba júzege asyryldy (31 300 000 t.g), 6 joba (16 250 000 tg.) júzege asyrylýda. Oblys boıynsha 2021 jyly Qazaqstan halqy Assambleıasy 1,5 myńǵa jýyq is-shara ótkizdi, onyń bir myńy onlaın formatta ótip, 100 myńnan astam adam qamtyldy.

3 toqsan ishinde Qaraǵandy ​​qalasynyń Dostyq úıinde 10 myńnan astam adamdy qamtyǵan 150 is-shara ótkizildi. Is-sharalardyń negizgi maqsaty – qoǵamdyq kelisim men ulttyq birlikti qamtamasyz etýge baǵyttalǵan. Máselen, jyl ishinde kelesi baǵyttar boıynsha is-sharalar uıymdastyryldy: Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy aıasynda, «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyrý, Memleket basshysynyń Qazaqstan halqyna Joldaýyn júzege asyrý maqsatynda, memlekettik jastar saıasatyn júzege asyrý, «Qazaqtaný» jobasyn júzege asyrý, «Qoǵamdyq biregeılikti qalyptastyrý» respýblıkalyq jobasyn júzege asyrý, «Otbasy – jeke tulǵanyń rýhanı-qundylyqtar tárbıesiniń negizi» semınar-trenıngteri, «Social trust» Áleýmettik sala kásipkerlik mektebi, «Tarıhtan taǵylym – ótkenge taǵzym» aımaqtyq jobasy, «Jańǵyrý joly» jáne t.b.

- Ózińizdi meenat retinde jaqsy tanımyz. Osy tusta Qaraǵandy oblysy QHA Qoǵamdyq kelisim keńesi tarapynan uıymdastyrylǵan qaıyrymdylyq sharalarǵa toqtalyp ótseńiz, nátıjesi qalaı?

- Oblystyq Assambleıa aımaqtaǵy áleýmettik kómekke zárý turǵyndardyń jaǵdaıynan únemi habardar bolyp, kez kelgen ýaqytta qol ushyn berýge daıar. QHA janynyn qurylǵan qaıyrymgerler men meenattar klýbyna bızneste júrgen azamattar kiredi. Etnomádenı birlestikterdiń kóptegen ókilderi qaıyrymdy isterin jarııalamaı, eshkimge dabyra qylmaı jasaǵandy qup kóredi. Atymtaı jomart azamattardyń atsalysyp, demeýshilik kórsetýimen birqatar aýyldarda mádenı-áleýmettik nysandar jańartylyp, áleýmettik turǵydan az qamtylǵan otbasylarǵa qomaqty qoldaý kórsetildi. «Mektepke jol», «Meıirim shýaǵy», «Qaıyrymdylyq kerýeni» syndy jalpyhalyqtyq akııalar barysynda da qaraǵandylyq meenattar kósh bastap júr. Olardyń qatarynda jeke kásipker Nurlan Qaltaev, «ASYL ADAM» qaıyrymdylyq qorynyń negizin qalaýshy Kóńilbaı Shókenov, jekelegen  Vaınah, Djordjııa, Káris, ózbek, ázirbaıjan, túrik, tájik, tatar-bashqurt etnomádenı birlestikteriniń ókilderin qurmetpen atar edim. Mysaly Gıýlaga Rzaev Maıqudyqtaǵy damýy tejelgen balalar ınternatyn sheftikke alyp, aı saıyn syrt kıim, keńse quraldary, táttilerdi úıip aparady. Arys, Maqtaaral oqıǵalarynda, pandemııa kezinde qyrýar kómek kórsetildi.

Jeke kásipker retinde meniń ózim de Jezqazǵan-Ulytaý óńirinde birshama qaıyrymdylyq akııalaryn ótkizip, saýapty sharalarǵa uıytqy bolyp júrmin. Máselen, ózim quryltaıshy bolyp otyrǵan mekemeniń jas mamandaryn tegin baspanamen qamtamasyz etip, az qamtylǵan otbasylardyń balalaryna qaıratker tulǵalar atyndaǵy shákirtaqylarmen yntalandyryp, tipti, úlgerimi jaqsy stýdentterdiń jyldyq oqý aqysyn 100 paıyz tólep berdik. Ótken jyly Semeı polıtehnıkalyq kolledjiniń mereıtoıyna oraı atalǵan kolledjge IT synybyn jabdyqtap berdim. Jezqazǵan qalasynda múmkindigi shekteýli Serik Aqbókendi turaqty jumysqa qabyldap, laıyqty aılyq jalaqy taǵaıyndaldy.

Taǵy da Jezqazǵan qalasyndaǵy №9, 13 mektepterge oıyn alańdaryn syıǵa tarttym. Kóptegen jergilikti qalamgerlerdiń kitaptarynyń jaryq kórýine turaqty túrde demeýshilik jasap, óner-mádenıet qaıratkerlerine arnaıy stıpendııalar úlestirip júrmin. Ózimniń jeke ıeligimdegi kolledj jataqhanasynda az qamtylǵan otbasylardyń balalary tegin turyp jatyr. Respýblıkalyq «Myń bala» jobasynyń Ulytaý óńirine saparyn tolyq qarjylandyrdym. Tizbeleı bersem, keýde soǵyp maqtanyp ketkendeı bolarmyn. Munyń barlyǵy –  meniń arzan abyroı úshin emes, elimizdiń gúldenýine úlesimdi qosyp, Qazaqstan azamattarynyń teń dárejede ómir súrýine yqpal etsem degen perzenttik peıilmen jasap júrgen teńizge tamǵan tamshydaı ǵana eńbegim.

Qazaqstan halqy Assambleıasy týraly teris pikir, jańsaq oı qalyptaspasa eken. Osy jazbany jarııalaýdaǵy basty maqsatym da – osy. Atqarǵan isimizdi kópshilikpen bólisip, QHA tóńireginde jasalyp jatqan ıgi isterdi halyq tanysa eken, kóńilge túıse eken degen nıet bizdiki. Eldegi saıası turaqtylyq pen kemel kelisimniń kepili bolyp otyrǵan mártebeli organnyń bet-bedeli alasarmasa eken!

...Kórshiler kóshine kóz tigip kórińiz. Kemsitkenimiz emes, tolqýlar men teraktiden kóz ashpaı otyr. «Kári qurlyqty» qarjy daǵdarysy jaılap, kóp elderde saıası toqyraý beleń alyp jatyr. Al, biz she? Qazaqy mátelmen mánerlesek, «bozda oınap» júrmiz. Bul – birligi bekem elde ǵana saltanat quratyn qubylys. Biz – bolashaǵy birtutas eldenbiz! Ortaq úıimiz – Qazaqstan! Munyń barlyǵy – jalań uran emes,  árbir qazaqstandyqtyń júregine uıalaǵan maqtanysh!

– Cuhbatyńyzǵa raqmet. Halyqtyń senimin arqalap júrgen eńbegińiz tabysty bolsyn!

Suhbattasqan: Zarına ÁShIRBEK,

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler
Uqsas jańalyqtar