Esimdi bilgeli Rysty apanyń nan satýmen aınalysatynyn kórip kelemin. Kishkentaıymda úı arasy jaqyn bolǵan soń oıyn balalarymen bárimiz baryp, ystyq kúlshelerine talasýshy edik. Rysty apa qolymyzdy qur qaıtarmaıtyn. Soǵan ádettenip alǵan bizder de sol úıdiń aınalasyn torýyldap ketpeýshi edik. Sol ýaqyttan beri talaı jyldar ótti. Kishkentaı qyzyǵýshylyqtan bastalǵan Rysty apanyń aıadaı ermegi, eńbegine aınalǵanyna týra 15 jyl toldy. Qazaqtyń analary qandaı batyr deseńshi.
Úıdiń qaýyrt tirlikteri, bala tárbıesine qaramastan úıdiń bereksin, nan satyp merekesin keltirip otyr. Iá, rasymen «nan bar jerde – án bar» dep beker aıtylmasa kerek. Rysty apanyń otbasynda shýaqty kúnderi dýmandy únderi, qýanyshtary jıi bolyp turady. Osy kúnderdiń birinde Rysty apadan nan alýǵa baryp, jaqynyraq syr tartyp kórgen edim. "Adyrna" ulttyq portalynyń kezekti suhbaty nan satýshy Rysty hanymmen boldy.
- Rysty apa, kishkentaıymyzdan sanamyzda «Rysty ysty, ystyq nany pisti» degen joldardy ándetip júrýshi edik. Aýylymzda áýeli qarapaıymdylǵyńyzben, keıin naýbaıhanańyben tanymalsyz. Bul kásipti bastaýǵa ne túrtki boldy?
- Áýeli úkimettiń jumysynda bolmaǵan soń bastadym. Alǵashqyda kúndelikti tamaqqa jetetin aqsha bolsa jetkilikti deıtinmin. Qazir jumysym ilgerlep, naýbaıhanam bolady dep kim oılaǵan?
- Sizdiń tátti kúlsheli nandaryńyzdy jep óstik. Iisi muryn jarýshy edi. Qazir nannyń ystyq ıisi odan ári barlyq aýyldy sharlap ketedi. Kúnine qansha nan pisiresiz?
- Kúnine nandy 40-50-den pisiremin. Keıde bir kúnde eki ese jumystanyp ta júretin kezder bolady. Barlyǵy tapsyrysqa baılanysty.
- Nanyńyz bólke sekildi sondaı tátti. Buryn anamnan «Rysty apanyń nany nege sondaı úlpildek appaq?»-, dep suraǵanym bar edi. Anam: «Kez kelgen tamaqty appaq nıetpen pisirseń, solaı appaq bop shyǵady deýshi edi». Qazir óse kele nandy joǵary suryptaǵy unmen pisiretinińizdi túsindik qoı. Aıtyńyzshy, azyq-túlik baǵasy qubylǵan ýaqyttarda nan baǵasyn kóteresiz be? Jáne tátti nandaryńyzdyń biz bilmeıtin qupııa qospasy bar ma?
- Nan baǵasyna 10 tg qosamyn. Halyqqa qoljetimdi bolý úshin nan baǵasyn qaryshtatýdy jón kórmeımin. Turaqty 170tg-den satamyn. Osylaısha kúnine 10 000tg tabys túsedi. Aýyldyq jer bolǵandyqtan barlyq qospalar- naǵyz taza, tabıǵı ónim. Sút, maıdyń sýy, aıran qosqan kezde nan óte dámdi shyǵady. Ári ashytqyny qoıǵan kezde kóńil kúıiń, ishki sezimińniń kóterińki bolýy óte mańyzdy.
- Jumysyńyzdan sharshaıtyn kezder bola ma? Keıingi urpaqqa qandaı keńes aıtasyz?
- Jumysymnan sharshaǵan kezim bolǵan emes. Nannyń ıisi meniń ishimdi ǵana emes, kóńilimdi de toıdyryp keledi. Eńbek etýge qolaıly jer, aıaýly meken izdep, sharq urýdyń qajeti joq. Bastysy taza nıet pen shynaı ynta bolǵany jón. Qazirgi jastar mundaı kásipti onsha qup kóre bermeıdi. Alaıda «teńge-tıynnan quralady» degen sóz bar.
Kún saıynǵy tabysty jınap, kásibińdi odan ári jandandyrýǵa ábden bolady. Onyń aıqyn dáleli myna ózim emes pe?
Alǵash nan pisirgen ýaqyttarda qys mezgilinde nandardy pisirip, dorbaǵa salyp, úı-úılerdi aralap ózim aparýshy edim. Osylaısha balalarymyzdy ala dorbanyń kómegimen asyradyq.
Mine, barlyǵy birden oryndalyp ketpeıdi. Áıtkenmen talmaı qyzmet qylsań, taýdaı jemisin kóresiń.
- Áserli áńgime boldy, Rysty apa! Úıdiń yrys-nesibesin kirgizetin nandy satyp, aq adal eńbegińizdiń jemisin kórip otyrsyz. Bul isińiz kópke úlgi. Isińiz ilgerileı bersin! Saý bolyńyz!
Rysty apa jastyq shaǵymdy taǵy eske túsirip, ystyq kúlshe nandy qolyma ustatty. Men de naýbaıhanadan aıańdaı shyǵyp, jalǵyz aıaq jolǵa túsip úıge jol tarttym.
Injý ÓMIRZAQ,
"Adyrna" ulttyq portaly
