Shyny kerek, Aıagúl degen jazýshy baryn bilmeppin. Fb-tegi dúrbeleńnen soń onyń paraqshasyn, áńgimelerin oqyp shyqtym. Áleýmettik jeli ekige jaryldy: biri onyń ólimine kináli jandardy izdese, ekinshileri arýaqty mazalamańdar, ketken adam ketti degen kózqarasta. Men psıholog emespin, qarapaıym qoǵam múshesimin, pendemin. Meniń de artyq-kem tustarym, jeke pikirim, oı-tolǵamym bar. A. Mantaı jaıly ne jazbaqpyn? Ol maǵan ne úshin kerek?
Jalpy, adamdardyń ózin óltirý faktileri jańalyq emes, degenmen, oǵan sebep ne? Ótken ǵasyrdyń 83—85-jyldary bizdiń óńirde mektep bitirýshiler arasynda asylyp ólý beleń aldy. Kúızelis deýge kelmeıdi. Sebebi bir oqýshy emtıhan bitkenshe úıinde kesh jasaýǵa ruqsat ala almaǵannan keıin asylǵan. Keıin anasynyń túsine kirip qoımaǵan soń esgýmaııa jasaǵanda onyń oıanǵany, aqyretten bosanǵany jáne qabirdiń qabyrǵalaryn tyrnaǵan belgileri tabyldy dep shýlady el. Taǵy bir oqýshyny birinshi joly ata-anasy qutqarǵan, ekinshi ret eshkim qasynan tabylmaı, ólip ketken. Úlkenniń de, kishiniń de sýııdke barýyna ne sebep? Psıhologtar sóılese, sýııdke sebep kóp.
Aıagúlge oralaıyn. Áleýmetik jelilerde birneshe adamnyń atyn atap, olardy jazalaýdy talap etkender jetkilikti. Tipti komıssııa qurylǵan. Aty atalǵan adamdardyń ólimge ıtermeleý faktileri rastalsa, jaza qoldanǵan da jón. Olaı deıtinim, áleýmettik jeliler adam quqyn moraldyq turǵyda taptaıtyn ortaǵa aınalyp barady. Oǵan etıkasy joq jýrnalıster men blogerler tikeleı at salysýda. Quqyqtyq-azamattyq qoǵam qurý bizdiń elde qııalǵa aınalýy múmkin degen oı da týyndaıdy.
Jýrnalıspin, tipti bas redaktormyn dep júrgenderdiń ishinde qarsy pikirdegilerdiń azan shaqyryp qoıǵan atyn atamaı «Gemoraıhan», «Qural-saıman» t.s.s. deıtinder de bar. «Aǵa, sizdiń ataq-dańqyńyzǵa da, jasyńyzǵa da qaramaımyn. Qoıa qoıyńyz!» nemese «Barshy, qatyn! Óz baǵyńda jaıyl!» degen sózder batyrlyq pen ádilettik, tárbıe kórgendik pen mádenıettilik, ójettik pen erlik, bilimdilik pen ıntellektýaldyń kórsetkishi emes. Ár pikir mádenıet pen ádeptiń sheńberinde dálelmen jazylýy kerek.
Al jeke adamnyń jandy tustaryn tyrnalap, kókbettenetin saıasatkersymaq áıelder de, erkekter de bet jyrtysqanda jaǵańdy ustaısyń. Tanymal blogerler de qara pıar arqyly oqyrmandaryn ustap otyr. Qara pıar da-pıar. Biraq onyń quny qandaı? Jeke adamnyń keńistigine ruqsatsyz ený kezinde mıllıondardyń júreginen oryn tapqan Dıana Spenserdiń ólimine ákeldi. Qara pıarmen aqsha tabý eki adamdy o dúnıelik etti. Mundaı mysaldar kóp.
Aıagúl Mantaıdyń ólimine yqpal etkender bar bolsa jáne olar bizdiń ádiletke jumys isteı bermeıtin sottan jazasyn almasa, qaıtemiz, ar sotyna tapsyramyz. Jaqsylyq ta, jamandyq ta býmerang. Ózińe oralady.
Aıagúldiń paraqshasy men áńgimelerinen túıgen oıymdy jazý edi osy maqalanyń maqsaty. Ol óz paraqshasynda Isaak Nıýton, Djek Londonnyń bala kúnde alǵan turmystyq psıhologııalyq soqqylaryna post arnaǵan eken. Akýtagava men Hemıngýeıge de toqtalǵan jerleri bar. Akýtagava ólim men ólim aldyndaǵy qorqynysh sezimderin kóp jazǵan. Óte aýyr psıhologııalyq sýretteýler qoldanǵan, ómirin ózi josparlap aıaqtaǵan jazýshy. Biraq ony kim oqymaıdy?
Osy postarda avtor aqparattardy óziniń jan-dúnıesine jaqyndatyp jazady. Men onyń postarynan atalǵan tanymal adamdardyń ishki dúnıesin óziniń ishki dúnıesimen biriktirip jibergendeı áser aldym. Taǵy bir baıqaǵanym, onyń ishki «Meni» ózi jazǵandaı, «uryp tur». Qaljyńmen jazsa da, óziniń tiriler túsinbeıtin jan-dúnıesin asqaqtatý, bilimi men týma darynyn, erekshe bolmysyn qudirettiń kúshi dep tanıtyny baıqalady. Onyń oıynsha, Aıagúl Mantaı — biregeı týma! Ol óziniń IQ deńgeıin A. Eınshteı-nmen teńestirmese de, oǵan jaqyndatatyndaı áserde qalasyń. Bul meniń jeke pikirim. Mantaımen jaqyn tanys bolmaǵan soń onyń jazbalary arqyly ol jaıly oı túıý de qate pikirge ákeletini sózsiz. Degenmen, áleýmettik jelilerde adamdar oz oıyn, pikirin, kózqarasymen bólisedi jáne Aıagúl sııaqty únemi izdenip, ishki dúnıesin damytyp otyratyn adamdar qandaı da bir oı-tolǵamnyń jeteginde júretini aqıqat. Endeshe, Mantaı paraqshasyna tek óziniń oqyǵandarynan, ómir tájirıbesinen túıgen oılaryn, ómirge, qorshaǵan ortaǵa kózqarasyn jazyp otyrǵany sózsiz.
Aıagúl kúızeliste júrgen janǵa uqsamaıdy. Biraq onyń óz múmkindigin eskermeı, múmkindiginen joǵary qoıǵan maqsaty Aıagúldiń óziniń baı tájirıbesi men bilimin tolyq paıdalanýyna kedergi jasaǵan tárizdi. Qaljyńdap jazǵan (múmkin armandady) «Nobeldiń bolashaq ıegeri» —Aıagúl Mantaıdyń jany taza, ar aldynda aq ekeni jazbalarynan baıqalady.
«Nobeldiń bolashaq ıegeri» demekshi, qazirgi ýaqytta psıhologııalyq shyǵarmalar baǵalanatyn boldy. Aıagúl de osy taqyryptardy qozǵaıdy eken. Bul jan kúızelisinen týǵan dep oılamaımyn. Aıagúl ómirdiń mánin Gıýgo kótergen adamgershilik pen ishki mádenıetten izdeıdi. Bul qalypty sezim. Qandaı qoǵam bolmasyn onyń músheleri birtekti kózqaras pen mádenıetke ıe emes. Adamgershilik pen moralǵa negizdelgen quqyqtyq-azamattyq qoǵam qurý máńgi másele dese bolady. Adamgershilik pen ishki mádenıet órkenıetke baılanysty bolsa, Gıýgonyń ýaqytymen salystyrǵanda qazirgi órkenıettiń deńgeıi óte joǵary, biraq ol kótergen másele áli sheshimin tapqan joq.
Nobel syılyǵy berilgen shyǵarmalar qandaı tyń máselelerdi kóterdi, ne úshin olardyń laıyqty dep tanylǵanyn oqyp otyrsań, qoǵamdyq psıhologııaǵa órkenıettiń yqpaly, jeke adamnyń qoǵamnan tys qalýy, áleýmettik-saıası psıhologııalyq taqyryptar sheber psıhologııalyq ádebı sýretteýler arqyly berilgenin, jazý naqyshynyń ereksheligin eskergenin kóresiń. Aıagúldiń kótergen máseleri ózekti bolsa da, jazý naqyshy men tilinde erekshelik joq. Tili jatyq, biraq qarapaıym. Oqıǵanyń shıelenisken tusy (kýlmınaııa) aıqyn emes, keıbir áńgimelerinde ol joq. Turmystyq ishki kúızeliske negizdelgen oqıǵalar qoǵamdyq sıpatta bolǵanymen, ony sheshý joldary jeke adamnyń ómirge beıimdelýine baılanysty, jeke sheshimge qatysty. Eger materıaldyq jaǵdaıyń nashar bolsa, tapqanyń jetpese, jaldaǵan páterińde taraqan betińde órmelep júrse, bul sheshýi joq nárse emes. Avtor áńgimelerinde osy jaǵdaılardy jaza otyryp, ony sheshý joldaryn da aıtyp otyrady. Mundaı áńgimelerdi Nobelge nemese t.b. syılyqqa laıyqty dep baǵalaý, árıne, sýbektıvti pikir.
«Júrekke oralý» áńgimesi. Aıagúldiń oı arpalysyn tolyq ashady. Ózi jáne ózi (Toǵjan keıpinde). Al Sanat ta óz oıynyń ıesi. «Júrekke oralý» — avtordyń óz-ózimen syrlasýy, syrlasý emes, muńdasýy. Óziniń «Men-menimen» kúresýi. Biraq ol óz «meninen» attaı aldy ma?
Aıagúl óziniń sátsizdigi (menińshe, ózin izdeýge ketken ýaqytta jiberip alǵan jeke ómiri) jaıly kóp oılanady. Ony sebebin ózinen izdeıdi, keıde taǵdyrdan kóredi. Intellektýal tulǵaǵa aınalǵanyna senimdi avtor bir kezderi ózine laıyqty ıntellekt ıesin izdeıdi, keıin kúndelikti turmysqa oralady, sezim men mahabbat, meıirim men qamqorlyqqa muqtajdyǵyn bildiredi. Bul qalypty jaǵdaı, eshqandaı kúızelis emes. Ol jalǵyzdyǵyna sebep izdeıdi, adam ómirge jalǵyz keledi, ómirden de jalǵyz ketedi dep aqtalady. Eshkimniń ómiri tek táttiden turmaıdy; aysy men sýyǵy bolmasa, táttiden mán ketedi. Adamdy alǵa maqsat jeteleıdi. Bıikterge de osy arman-maqsat jetkizedi, ol— jetekshi kúsh.
Djek Londonnyń keıipkeri súıgenine laıyqty bolý úshin tanymal jazýshy atanyp, baılyqqa qoly jetkende súıiktisin de, baılyǵyn da tárik etip, teńizge batyp ólmeı me? London adamdy jetistikterge jeteleıtin—maqsat dep túıindeıdi. Maqsat bar jerde—ómirdiń máni bar. Dál osylaı oı túıedi Aıagúl de. Ol: «Pende bárinen jalyǵyp ketedi. Ómirde maqsatyna jetken kezde jeńisiniń baıansyz ekenin túsinedi. Qudaıǵa degen mahabbat qana máńgilik»,—depti «Júrekke oralý» áńgimesinde.
«Ómir degenimiz – salystyrý oıyny. «Salystyrý oıynynan» adamdar «tepe-teńdikti» izdep sharshaıdy. Ómirden «tepe-teńdikti» tapqandar Qudaıdy kóbine umytyp ketedi, al tappaǵandar umytpaıdy. Umytpaıtyny sol: Qudaıǵa renjip, jylaıdy, ursysady, tipti Qudaıǵa til tıgizip, qarǵap ta jiberedi. Ózine ózi sanaly túrde qol jumsap ólgen kez kelgen adamdy aqtap alǵym keledi. Biraq men o dúnıedegi emtıhanda qazylar alqasynyń múshesi emespin ǵoı...
Ókinish – ómirden túńilýge, túńilý – ózińdi joǵaltýǵa ákeledi. Adam kóbine-kóp qabyldaǵan sheshiminiń qate ekenin biledi. Bile tura sanaly hám beısanaly túrde qatelikke boı urady. Óziniń sátsizdik dep qabyldaǵan qadamynyń keıbiri ýaqyt óte kele qýanysh pen shattyqqa bólep jatady...»
Osyny oqyp otyrsań, Aıagúl ólimdi kóp oılaıtyndaı seziledi. Biraq bul jańsaq oı. Aıagúldiń ómirden ózin izdegeni, ómirdi súıetini baıqalady. Ólim—aqıqat, ómir—jalǵan. Aqıqatty jaqyndata otyryp jalǵannyń mánin ashýǵa tyrysady.
Bireýler jumyssyzdyq qajytty ony dese, bireýler ol jumys tańdady deıdi. Aıagúl nege jumys tańdamasyn?! Onyń dıplomy bar, bilimdi, tájirıbeli maman, óziniń aıtary bar azamat. Ashtan ólip, kóshten qalyp jatqan joq. Eshkimniń qaltasyna túsip aqsha da almaıdy. Ol óz ortasynda júrgisi kelse, nesi aıyp?
«Júrekke oralý».
«— Sen áıelińdi keshirdiń be? – dep suradym. Oǵan degen sezimim bolmasa da, áıelinen qyzǵanatynymdy sezdim.
— Meniń keshirgen, keshirmegenim oǵan túkke de qajeti joq. Ony keshirý maǵan kerek. Zulymdyqtan saqtaný úshin ǵana emes, sol zulymdyqty jasamaý úshin de kektenbeı, keshire bilýimiz kerek. Tulǵalyq qasıetińdi saqtap, ózińdi joǵaltpaý úshin de keshirýdi úırenýge tıispiz.»
Mine, Aıagúldiń bolmysy: «Zulymdyqtan saqtaný úshin ǵana emes, sol zulymdyqty jasamaý úshin de kektenbeı, keshire bilýimiz kerek. Tulǵalyq qasıetińdi saqtap, ózińdi joǵaltpaý úshin de keshirýdi úırenýge tıispiz!»
« ... Ómir degenimiz – men! – dedi álden soń Toǵjan.– Ýaqyt degenimiz – meniń janarymdaǵy álem, – dedim men.»
Aıagúldiń ólimdi emes, ómirdi tańdaǵany anyq. Ózi atap ótkendeı, ol ózi jasap alǵan álemde ómir súrse de, onyń álemi—tazalyq pen ardyń, adamı qundylyqtardyń mekeni bolǵanyna senimdimin.
Aıagúldiń appaq ary men páktigine shek keltirýdiń ózi kúná! Janyń jannatta bolsyn, Aıagúl sińilim! Sen óz bıigińdi aldyń. Óz oqyrmanyn qalyptastyrǵan jazýshysyń. Baqul bol!
"Adyrna" ulttyq portaly
