Osy joly Aıagúldiń aýyr qazasyna orystildi aýdıtroııa da shýlap ketti. Ádette eshteńege mán bermeıtin, qara basynyń ǵana qamymen ketken orystildi aýdıtorııanyń shýlap ketýine ne túrtki boldy eken... Men osy joly olardyń orys tildi segmentterinde qandaı jańalyqtar bar eken dep analızdep kórgen edim.
Tipti ishinde orys ultynan, basqa da ulttan, Qazaqstannyń azamattary Aıagúldiń qazasyna jan-tánimen kúıip otyryp jazǵan pikirlerinen oqyp shyqtym.
Ádette, ult máselesine, til máselesine, basqa da qundylyqtarǵa kelgende asa mán bere qoımaıtyn orystildi segmentti Aıanyń taǵdyry tolǵantyp tastapty. Olardyń ishinde "ádiletti tekseris bolsyn, aq qarasyn anyqtasyn" dep otyrǵandardyń qarasy óte kóp. Osy meni tań qaldyryp otyr. Al, qazaq segmentinde "ólgen adam óldi, artyn qazbalap keregi ne? Bále izdemeńder. Árýaqty jaıyna qaldyryńdar" degen syńaıdaǵy sózder qarsha borap jatyr. Eki mentalıtet, eki túrli kózqaras, eki túrli álem, biraq bir memleket.
Qazaqtyń jany aıaýly qyzy Aıagúldiń ólimi bizdiń qoǵamnyń sondaı qatygez, shyndyqty, aqıqatty eshbir jerde jaqtamaıtyn, ádiletsiz, opasyz, órkenıetsiz, turlaýy joq tirlikke beıim, jaýapkershilikten jurdaı ekenin ańqaıtyp taǵy da ashyp berip otyr. Baıqap qarasańyz, qazaq segmentinde adam ólimi men onyń jaýapkerlishigi jaıynda, aq-qarasyna nemquraıly qaraıtyn adamdardyń qarasy óte-óte basym eken. Muny júreksiz qoǵam dese de qatelik emes.
Perishte jandy jazýshynyń rýhy áli talaı siresip qalǵan, zulymdyqpen, ádiletsizdikpen toqylǵan órmekshiniń toryndaı buǵattardy qıratyp ótetin sııaqty. Árkimniń jeke basynda bir shyndyǵy bar. Aqıqat óz aldyna bólek dúnıe. Aqıqat ashylsa, talaı adam jerge qaraıdy, tipti jerge kirip te ketýi múmkin.
Ýaqyt tóreshi!
Men ózimizdiń ózimizge ádiletsiz bolyp otyrǵanymyzdy aıtyp otyrmyn.
Bekbolat QARJAN,
"Adyrna" ulttyq portaly
