Tilimizdiń aıasyn keńeıtip, ony ári qaraı damytýdyń basty sharttarynyń biri – til tazalyǵyn saqtaý. Til tazalyǵyn saqtaý saýatty jazýmen, áýezdi sóıleýmen, til zańdylyqtaryna qarama-qaıshy kelmeıtin máselelerdi eskerýdi bildirse kerek. Óz basym ana tiliniń janashyry retinde osyndaı saýaldarǵa kópten beri nazar aýdaryp, azdy-kópti zerttep kelemin. Sonda baıqaǵanym, biz kóbine-kóp til tazalyǵyna mán bere bermeıdi ekenbiz. Biz dep otyrǵanym, árıne, barlyǵy emes. Tilge jaýapsyz qaraıtyn, til áýezdiligin, dybys úndestigin saqtamaıtyndardy aıtyp otyrǵanym ǵoı.
Elimiz óz Táýelsizdigin jarııalaǵannan keıin ana tilimizge erekshe mán bere bastaǵanymyz belgili. Keńes Odaǵy tusynda qanshama myń qarakózderimiz óz tilderin umyta bastady. Bul qazaqtyń saf altyndaı taza tiliniń sapasyna da aıtarlyqtaı áser etti. Óıtkeni qos tildik keńistik qalyptasty. Tilderdiń bir-birine «yqpaly» da kúsheıdi. Nátıjesinde tilimiz shubarlandy. Ózge tilderdiń sózderin aralastyryp sóıleý jıiledi. Munyń barlyǵy, árıne, til tazalyǵy deıtin máseleni kún tártibinen túsirgen joq. Bálkim, osyndaıdyń áserinen be, «shala qazaq» degen uǵym paıda boldy. Óz tilin durys bilmeıtin, biraq azdy-kópti sózderdi aıta alatyn, oryssha aralastyryp sóıleıtin qazaqtardy «shala qazaq» dep ataıtyn boldyq. Saıyp kelgende, munyń barlyǵy til tazalyǵyna beıjaı qaraýdan bastalsa kerek-ti. Óıtkeni kez kelgen ult ókiliniń óz tiline degen qurmeti taza sóıleýmen, óz tilin jaqsy bilýimen ólsheneri haq.
Qaıbir jyly Elbasy Nursultan Nazarbaev Ulytaý tórinde bergen suhbatynda til máselesi týraly jaqsy aıtty. Sonda: «Tildiń maıyn tamyzyp sóılep, basqa jurtqa úlgi kórsetýimiz kerek» degen oıyn ashyq bildirdi. Shyn máninde, tildiń maıyn tamyza sóılep, ózge jurttardy qyzyqtyra bilsek, kim qazaq tilin úırenýge qushtar bolmaıdy? Máseleniń barlyǵy aınalyp kelgende ózimizden bolyp otyr. Aramyzda óz tilin jetik bilmeıtin, oıyn anyq jetkize almaıtyn, tilderi shubarlanyp ketken baýyrlarymyz qanshama. Endigi bizdiń maqsat – til tazalyǵyna erekshe mán berip, osy baǵytta naqty sharalardy júzege asyrý. Sol jolda tize qosyp, jumyla jumys isteý. Bir-birimizge til tazalyǵy jaıynda aıtyp, pikir qosyp otyrsaq qandaı ǵanıbet bolar edi. Sheshendiktiń bıik shyńyna jetken halyqtardyń biri de biregeıi – qazaq halqy ekenin tarıhtan jaqsy bilemiz. Oraq tildi bı-sheshenderdiń aıtyp qaldyrǵan nebir kósem sózderi búgingi urpaqqa mura retinde saqtaldy. Biraq bul erteńgi zamanǵa jetpeı, tarıhta qalyp qoıatyn qubylys bolmaýǵa tıis. Sheshendik óner qazirgi ǵasyrda da, kelesi ǵasyrlarda da óris alyp, damyp otyrýy qajet. Al ol úshin ne kerek? Tilimizdiń áýezdiligin saqtap, tabıǵatyn buzyp almaı, durys, mádenıettti sóıleý daǵdysyn qalyptastyrýymyz kerek. Balabaqshadan, mektepten bastap, tipti joǵary oqý oryndarynda bilim alyp júrgen stýdentterdiń arasynda da til tazalyǵyna mán berý máselesin qaperge salyp, nazarda ustap júrsek, qanekı. Zamanynda orystyń ataqty aqyn-jazýshylary osy til tazalyǵyna qatty mán berdi. Tolstoı, Týrgenev, Dostoevskıı, Gorkıı jáne t.b. tilbuzarlardy qatty synǵa aldy. Qazaq zııalylary da bul máseleni aınalyp ótpedi. Óıtkeni máseleniń bulaısha qoıylmaýyna basqadaı sebep joq edi. Tildi saqtaý arqyly ulttyń saqtalatynyn zııaly qaýym ókilderi anyq bilip, túsindi. Bul oraıda Muhtar Áýezov «Ádepti, tárbıeli, mádenıetti adam, ol – óziniń ana tilinde durys sóıleıi biletin adam» dep tegin aıtpasa kerek. Ǵabıt Músirepovtiń: «Óziniń ana tilin ógeı uldary ǵana mensinbeıdi, ógeı uldary ǵana aıaqqa taptaıdy» degen ulaǵatty sózi bar. Al Baýyrjan Momyshuly aıtqandaı, ana tili ulttyń búgingi ǵana taǵdyry emes, erteńgi de taǵdyry demekshi, mundaı máselelerge jete mán beretin kez keldi.
Endi ózim zerttep, baıqap júrgen máselelerge keleıin.
Naqty mysaldarǵa júgineıik. Til tazalyǵyn saqtaý degen másele sózderdi durys aıtýdan bastalady dedik qoı. Olaı bolsa, kele jatyrdyń ornyna – kel atyr, kele jatyrmyz deýdiń ornyna – kel atyrmyz, kele jatqandy – kel atqan, bara jatsamdy – bara atsam, jazyp otyrmyz – jazyp otyryq, qarap jatqanda – qarap atqanda, suramaımyn – suramaıym, quttyqtaımyn – quttyqtaıym, satyp jatyr – satyp atyr; ári qaraı – týylynǵan, shaqyrylynǵan, aýdartylynǵan, kórsetilindi, sondaı ǵo, kórdim ǵo, estidim ǵo, bildim ǵo, uqtym ǵo («ǵoı» emes. – Avt.), túnge boldy, ap tursaı, kıim ap kele atyryq, bú ıaqta bir bále bolaıyn dep atyr, otsaı, otysaı, jyrtyldyq, bere sashy, bireýsi, ekeýsi, tórteýsi, telefony óshik, urdansa (durysy – urlansa), qaǵam (durysy – qalǵanmyn), anadarmen, mynadarmen, qanshaý; jo ashpaı atyr (durysy – joq, ashpaı jatyr), jet mınýt, jet saǵat, salyny sýǵa ketti, qoısan shy, o ıerde, so ıerde, baınalys, baınalysqa, kesilinip qoıylynǵan, shaı iship atysyń ba, uıyqtap atysyń ba; ıá, qazaqoveptin, kym, syz ba, byz ba, oınamaq qoıaq, sende áńgime bar, tapıt ettim, parajnıak keleatyrym, sháı ishek pe, almaısyńyz ba… Osylaı jalǵasyp kete beredi.
Joǵarydaǵy keltirilgen sózder men sóz tirkesterin okı otyryp, tilge katysty kóp nárseni ańǵarýǵa bolady.
Tildi shala biletin qazaqtardyń tilinde qazaq tiliniń dybys úndestigi tolyq joıylǵan. Saqtalmaıdy. Qazaq tilindegi sózderdiń kópshiligin umytqan. Tilderinde joq. Umytylǵan sózderdiń ornyna basqa maǵyna beretin sózderdi qoıyp aıtady. Sondyqtan kóptegen sózderdi shatastyryp alǵan. Keıbir umytylǵan sózderdiń ornyna ózbekshe sózderdi paıdalanady: Sólem – salam (ózbekshe), sálemet pe – salamat pa; sálemetsiz be – salamatsyz ba, Assalaýmaǵaleıkúm – assalamaleıkým; o ıerde; bú ıerde; gamam; o ıaqta, bú ıaqta, t.b. Sol sııaqty ózderi oıdan shyǵaryp, ózderiniń arasynda qalyptastyryp alǵan sózder de ushyrasady. Bizge túsiniksiz bolǵanymen ózara aıta beredi. Mysaly: aldyńǵy kúni – keshen arǵy kúni, buranda – buralsha, aýrýshań – aýyrshaq, janyshtaý (jalpaıtý) – maıdandaý, birtindep – birindep, t.b. Oıdan shyǵarylǵan sózderdiń arasynda ózbek tilindegi sózderden ózderine beıimdep jasap alǵan sózder de baıqalady: Qarap turym — qarap turyń (ózbekshe), jep otyrym, jep otyryń, kórip turym, kórip turyń, ne deısin, ne deısen, qalaısyn — kalaısen (qandaqsen), t.b. Durysy — qarap turmyn, jep otyrmyn, kórip turmyn, ne deısiń, qalaısyń.
Sózderdiń áripterin túsirip aıtý, kereksiz jalǵaýlar jalǵap aıtý, kerisinshe, jalǵaýy bar sózderdi jalǵaýsyz aıtý, belgili bir áripterin ózgertip aıtý da kóp kezdesedi. Áripteri túsip qalǵan sózderden mysaldar keltireıin: «Kel atyr, bar atyr, kelamaı, bar amaı, júr amaı,jatyn (jatatyn), somen, memen, semen, qaıtan(qaıtadan), baǵannan (baǵanadan) t.b. Kereksiz jalǵaýlar jalǵanǵan sózder: Bardymshy (bardym), keldimshi (keldim), aıttymshy (aıttym), bolǵandy (bolǵan), kelgendi (kelgen), barǵantuǵyn (barǵan), kelgentuǵyn (kelgen), bar ma ne (bar ma), keldy ma ne (keldi me), bes pa ne (bes pe), t.b.
Jalǵaýlary túsip qalǵan sózder: Sen úıiń (seniń úıiń), men úıim (meniń úıim), balań dápteri (balańnyń dápteri), men aýylym (meniń aýylym), óziń balań (ózińniń balań), Qarasý most bar ma? (Qarasýdyń kópirinen túsetinder bar ma?).
Áripteri ózgerip ketken sózder: Seńki (seniki), meńki (meniki), maǵam (maǵan), anadar (analar), budar (búlar), mynadar (mynalar), urdyq (urlyq), t.b. Keıbir qandastarymyzdyń qazaq tilindegi sózderdi durys aıtpaı turǵany, sóılesip túrǵan kezde birden baıqalady.
Tilderinde sózdik qory jetkiliksiz bolǵandyqtan, sóılemniń aıaǵynda keletin ártúrli etistik sózderdi bir ǵana túsiniksiz sózben «atyr» nemese «atypty» dep aıta beredi: Kún shyqty – shyǵyp atyr (atypty), kún batty – batyp atyr (atypty), tamaǵym aýyryp túr – aýyryp atyr (atypty). Óziniń ana tilin jaqsy biletin adam, eshqashan «kún shyǵyp jatyr», «tamaǵym aýyryp jatyr» dep aıtpaıdy.
Bátińke, tóplı, sómke, poıyz, shopyr, shemishke, bedire, zaýyt, taýar, t.b. Orys tilinde aıtylatyn «odın raz», «dva raza» degen sózderdiń ózin, «bir rez, eki rez» dep qazaq tiliniń dybys úndestigine salyp, qazaq tiline engizdik. Vedrony – bedire (shelek), semechkany shemishke (shekildeýik) degennen utylǵan joqpyz. Kerisinshe, tilimizdegi bar sózderge (shelek, shekildeýik) qosymsha balama sózder engizdik. Tilimizdi baıyttyq, jańa sózdermen tolyqtyrdyq. Al qazaq tiliniń kazirgi jaǵdaıy múlde basqasha. Endi tilimizdi baıytqandy qoıyp, tilimizdegi bar sózderdi joǵalta bastadyq.
Endi osy shala qazaqtardyń tili qazaqtyń durys tilin buzdy. Ózimiz de solardyń tilinde sóılep, solardyń tilindegi sózdermen jaza bastadyq. Tilimizge nemquraıly qaraıtyndardyń tilindegi keıbir sózder tilimizdegi bar sózderdi yǵystyryp shyǵara bastady. Kóptegen sózder osy til buzylǵan aımaqtarda joıylmasa da, qoldanystan shyǵyp ketti. Adamdardyń kópshiligi burynǵydaı «Sálemetsiz be?» dep qazaqsha amandaspaıdy, «Salamatsyz ba?» dep ózbekshe amandasady. «Assalaýmaǵaleıkúm» dep «ǵ» árpin qoıyp aıtpaıdy, «Assalamaleıkým» dep ózbekshe aıtady. Bastalýy, kórsetilýi, túsirilýi, shegerilýi, taralýy, saqtalýy degen sózder sırek jazylatyn boldy. Kez kelgen kitapty, gazet-jýrnaldy alyp karasańyz basylymy, taralymy, kórsetilimi, saqtalymy, shegerilimi dep jazýly turady. Eger sózderdiń buzylýy osylaı jalǵasa beretin bolsa, buǵan toqtaý salynbasa tilimizden aıyrylatynymyz anyq. Kúnniń bulttanǵanyn – bulttanymy, ashylǵanyn – ashylymy, jaýǵanyn – jaýylymy, tamaq pisirýdi – pisirilimi, shaıdyń qaınaýyn – qaınatylymy, qosý – qosylym, syzý – syzylym, azaıtý – azaıtylym, kóbeıtý – kóbeıtilim, jazý – jazylym dep aıtatyn, jazatyn kúnderge jaqyndap kelemiz. Tilin joǵaltyp alǵan adamdardyń tilin «dıalekti» dep aıtýǵa, ony ońtústiktiń dıalektisi, soltústiktiń dıalektisi dep oqýlyqtarǵa engizýge bolmaıdy. «Dıalekti» degen sózdiń óziniń maǵynasyn durys bilý kerek. «Dıalekti» degen sóz – eki qazaqtyń bir sózdi bireýiniń durys (sonymen), ekinshisiniń buzyp aıtýy (somen) emes.Tilimizdegi bar sózderdi, ábden qalyptaskan sózderdi, tilimizde joq sózdermen almastyrý jaqsylyqqa aparmaıdy. (Iesi – egesi, ıe bol – ege bol, ıelik etý – egelik etý, t. b.)
Aýdarma sózderdiń durys aýdarylmaı jazylýy da (kitaptarda, kóshedegi jarnamalarda), sony jazǵan adamdardyń tilderinde sózdik qorynyń joqtyǵynan, qazaq tiliniń dybys úndestigin bilmeýinen. Tilderi sózdik qorǵa baı bolmaǵandyqtan, durys balama sózderin taba almaıdy, ne qazaq tiliniń dybys úndestigine salyp jaza almaıdy. Qazaq tiliniń dybys úndestigine salyp aıtý arqyly, aýdarmaı-aq tilimizge qanshama sózderdi engizdik. Bátińke, tóplı, sómke, poıyz, shopyr, shemishke, bedire, zaýyt, taýar, t.b. Orys tilinde aıtylatyn «odın raz», «dva raza» degen sózderdiń ózin, «bir rez, eki rez» dep kazaq tiliniń dybys úndestigine salyp, qazaq tiline engizdik. Vedrony – bedire (shelek), semechkany shemishke (shekildeýik) degennen utylǵan joqpyz. Kerisinshe, tilimizdegi bar sózderge (shelek, shekildeýik) qosymsha balama sózder engizdik. Tilimizdi baıyttyq, jańa sózdermen tolyqtyrdyq. Al qazaq tiliniń kazirgi jaǵdaıy múlde basqasha. Endi tilimizdi baıytqandy qoıyp, tilimizdegi bar sózderdi joǵalta bastadyq. Bar sózderdi joq sózdermen (túsiniksiz sózdermen), ózbekshe, oryssha sózdermen aıtý, jazý arqyly tilimizdi buza bastadyq. Tildi buzyp sóıleý – ony aıaqqa taptaý degen sóz, taptaý degen – joıý degen sóz.
Erkin OMAR
