Ańyz ólke – Antalııa

1334

Túrkııanyń eń bir kórikti jerleriniń biri de biregeıi – Antalııa. Tarıhy da tym tereńge ketken ólke. Uly mádenıetterdiń, órkenıetterdiń toǵysqan alqaby. Bir top jýrnalıster Túrkııanyń Mádenıet jáne týrızm mınıstrliginiń qoldaýymen osynaý ǵajap ólke – Antalııaǵa saparǵa shyqtyq.

 

Teńizben tanysý

Búginde Almaty qalasynan Antalııaǵa tikeleı ushaqtar ushady eken. Bizge de bılet osyndaı týra jetetin bıletten buıyrǵan eken. Eshqaıda soqpaı, ushaq aýystyryp sharshap-shaldyqpaı tótesinen Antalııaǵa taban tiredik.

Tazalyq pen tártip áýejaıdan túskennen bastaldy. Kútip alýshylar qolymyzǵa antıseptık, maska tárizdi qaýipsizdik zattaryn avtobýsqa otyra sala taratyp shyqty.

Shaǵyn avtobýs bizdi birden Jerorta teńiziniń jaǵasyndaǵy «Arma» degen restoranǵa alyp bardy. Kóz jetpeıtin qashyqtyqqa sozylyp jatqan teńiz taý-shatqaldy, tik jarqabaqty ponoramasymen, jap-jasyl jelekke toly aǵash-ósimdikterimen kóńilimizdi áp-sátte shattandyryp jiberdi. Avtobýs teńiz jaǵasyndaǵy restoranǵa qaraı quldılap tómendegen saıyn kameralaryn saılaǵan tilshiler árbir sulýlyqty qalt jibermeı, qapy qalmaı túsirip qalýǵa tyrysyp jatyr. Restoranǵa túskennen keıin fotoǵa túsý, túsirý bir sát te tolastaǵan joq. Al dámdi tamaǵy týraly áńgime tipti bólek.

Túski tamaqtan keıin bazar araladyq, sol jaǵajaıdaǵy bazardaǵy kóne qalanyń qaqpasyn tamashaladyq. Ármen qaraı qonaq úıge bet túzedik. The Marmara qonaq úıinde teńiz jaǵasynda shomylýǵa qolaıly jaǵdaı jasalǵan. Teńizge saıahatshylar qınalmaı jetýi úshin arnaıy lıft ornatylǵan. Lıftiden shyǵyp túnel tárizdi jolmen týra ǵajaıyp teńiz jaǵalaýynan bir-aq shyǵasyz. Qonaq úıdiń uzynnan-uzaq basseıni de bar. Aptap ystyqta qonaq úıden shyǵa salyp teńizge, odan keıin basseınge túsip, áriptester bolyp jarysa shomylyp bir jyrǵap qaldyq.

 

Ejelgi Sıde qalasy. Aspendos amfıteatry

Ekinshi kúni ertemen kóne Sıde qalasyn baǵyttap jolǵa shyqtyq.

Tynymsyz eńbek, túbi bárin jeńbek!  Árbir múmkindikti qalt jibermeıdi... Túrik aǵaıyndardyń eńbekqoryǵy sol — bos jatqan shókimdeı jer joq.

Jol boıynda jylyjaılardyń túr-túri kezdesedi, arnaıy brendtik ataýlarymen keńseleri de sol jerde ornalasqan.

Taǵy bir baıqaǵanym — árbir kóp qabatty úıdiń shatyrynda kúnnen qýat alatyn elektr batareıalary qoıylǵan. Múmkin Antalııa jyly, tipti ystyq aımaq bolǵan soń da bul qurylǵylardyń paıdasy mol bolar. Qalaı degenmen de, qazaq jerinde kóp dúnıeni damyta túsýimiz kerek ekenin uqtym.

Osyndaı oılarǵa shomyp kóne qalaǵa da jetip qalyppyz. Kóne shahardyń kútimin baptap, qaz-qalpynda saqtap, keıbir tustaryn qaıta jańǵyrtyp otyrǵan túrik aǵaıyndarǵa almatylyq áriptesim Aleksandr oı sheksiz alǵysyn jaýdyrdy. Rasynda da tarıhı qundylyqtardy kózdiń qarashyǵyndaı saqtap, ony týrızm salasy arqyly qarajat kózine aınaldyryp túrikterdiń jumysyna bestik baǵa berýge bolady.

Kishkentaı balalardy oınatyp, kóńilderin kóterip, sonymen qosa búkil jurtty ózine qaratyp alǵan balmuzdaq satýshyǵa kózimiz tústi. Taıaqshamen balmuzdaqty urshyqsha ıigiredi.   Jalpy Túrkııadaǵy satýshylar elpildep ish-baýyryńyzǵa kirip turady. Mundaı jyly qarym-qatynas kez kelgen týrıstke maıdaı jaǵady.

Balmuzdaqty túrikter «dondyrma» deıdi. Bylaısha aıtqanda, muzdatyp qatyrý degen maǵynadaǵy «tońdyrma» ǵoı. Túrikterdiń balmuzdaǵyn jurt maqtaǵan soń búgin dámin tattyq. Rasynda da dámdi eken.

Al bizde satýshylardyń qabaǵy kóbine qatýly. Álde bizdiń qanymyzda saýda isi joq bolǵannan keıin solaı ma?

Ejelgi Sıde qalasy túbekte ornalasqan. Jan-jaǵyn teńiz qorshap tur.  «Sıde» kóne anadoly tilinde anar (granata) degen maǵyna beredi. Kóne shahar bizdiń zamanymyzǵa deıingi VII ǵasyrda qalyptasqan. Bizdiń zamanymyzdyń II ǵasyrynda qala órkendep, sany jaǵynan 60 myń adamǵa deıin kóterilgen. Saýda-sattyq jaǵynan órkendegen. Túrikter áli kúnge sol qalanyń eski úrdisimen  saıahatshylarǵa saýda jasaıdy.

Teńizdiń jaǵasynda Apollon men Afınanyń qurmetine salynǵan ǵıbadathanalardyń sarqynshaqtarymen tanystyq. Osy jerden keremet foto-vıdeo materıaldar túsirip, sózben aıtyp jetkize almastaı ǵajaıyp áserge bólendik.

Antalııaǵa qaıtar jolda Aspendos amfıteatryna soqtyq. Ejelgi grekter Dıonıstyń qurmetine arnap is-sharalar ótkizgen. Bul — Túrkııadaǵy eń úlken amfıteatr. Pandemııaǵa deıin jyl saıyn munda túrikter óner festıvalderin uıymdastyryp kelgen eken. Eki myń jyldyq tarıhy bar amfıteatrdy kórgen de armanda, kórmegen de armanda. Sol qalpynda saqtalǵan. Amfıteatrdyń akýstıkasy jaqsy shyǵatyndaı etip aıryqsha oılastyrylǵan, áli kúnge deıin de sol qalpyn saqtap tur. Qyrǵyzstannan kelgen áriptesterdiń ishinde Gúlnáz esimdi talantty yrshy sýyrylyp shyǵyp birneshe yr aıtty. Án teatrdyń ishinde jańǵyryp shyǵyp, ǵajap daýys barlyq jurtty qaıran qaldyrdy.

 

Álemdegi eń úlken okeanarıým

jáne jahandyq juldyzdardyń beınesi  

Álemdegi eń úlken okıanarım – Antalya Aquarium. Teńizdegi myńdaǵan balyq túrlerin osy jerden kezdestire alasyz. Jalpy Túrkııa teńizderdiń toǵysqan mekeni. Sondyqtan balyq túrleri de san alýan. Bizge unaǵany, akýarıýmderde teńizdiń astyndaǵy aýrany jaqsy berilgen. Teńizge qulaǵan áskerı ushaq, sý astynda qalǵan ejelgi qala, onyń qundy jádigerleri, sý asty men úńgirerdegi ósimdikter – bári-bári de tabıǵattyń ózi myń san boıaýmen kómkerilgen balyqtarǵa tabıǵı ortadaı áser etedi. Tipti sarqyramanyń, úńgirdiń ishinde syldyrlap aqqan bulaq sýynyń da dekoraııalarmen sheber, shynaıy jetkize bilgen. Bul saıahatshylardyń qııalyn kókke samǵatyp, shyn máninde teńiz tuńǵıyǵyna súńgigendeı sezimge bóleıdi. Al adam ómirine qaýipsiz balyqtardy tamaqtandyratyn oryndar da jasaqtalǵan. Osylaısha balalardyń kóńilin kóterip, akvarıýmdy tartymdy, qyzyqty etý kózdelgen.

Týra osy okeanarıýmnyń túbinde Face2Face dep atalatyn mýzeı bar. Bul jerden barlyq ǵalamdyq juldyzdardyń bet-beınesiniń, sulbasynyń kóshirmeleri jasalǵan. Ózińiz armandaǵan juldyzben «selfı» jasap nemese qatar turyp sýretke túse alasyz.

 

Antalııa arheologııalyq mýzeıi

Antalııa arheologııalyq mýzeıi – Túrkııadaǵy eń iri mýzeılerdiń biri. 7000 sharshy metrde 5000 jýyq qundy jádigerler kórmege qoıylǵan. Mýzeıde ejelgi dáýirden bastap Osman ımperııasyna deıingi muralar jınaqtalǵan.

Mýzeıdiń qurylý tarıhy da qyzyqty. I dúnıejúzilik soǵystan keıin Antalııa ıtalııandyqtardyń okkýpaııasynda qalady. Olar Antalııanyń jádilerlerin ózderine tasyp kete bastaıdy. Osy máselege qatty alańdaǵan jergilikti pedagog Súleıman Fıkrı Beı Antalııa bıligine ótinish aıtyp, eń alǵash 1922 jyly Antalııa arheologııalyq mýzeıiniń negizin qalaıdy. Antalııa jádigerleriniń saqtalýyna zor úles qosqan Súleıman Fıkrı Beı esimi munda ár kez qurmetpen atalady.

Mýzeıdegi kóne grek tas músinderi tańdaı qaqtyrady. Munda Zefs, Gerakl, Afrodıta jáne taǵy basqa ejelgi qudaılardan bastap Rımniń uly bıleýshileriniń, tipti ǵıbadathana qyzmetkerleriniń de tas músinderin kezdestirýge bolady. Sondaı sheberlikpen bádizdelgen músinderge saǵattap qarasańyz da jalyqpaısyz. Ataqty, dáýletti adamdarǵa arnalǵan tabyttar – sorkafogtar olardyń qanshalyqty qudiretti bolǵanyn aıdaı álemge áıgilep tur-aq. Tabyt syrtynda olardyń tiri kezinde atqarǵan uly isteri, erlikteri de beınelengen. Keıbir sorkafogtyń joǵarǵy jaǵynda marqumdardyń tas músinderi de qashalǵan. Al endi bir tabyttar ejelgi qudaılardyń qurmetine arnap ázirlengeni bizdi qaıran qaldyrdy.

 

Ejelgi Perge qalasy

Áıgili matematık jáne geometr Apollonıı dúnıege kelgen kóne Perge shahary Kishi Azııadaǵy eń iri qalalardyń biri bolǵan. Perge biz buǵan deıin kózben kórgen Sıde qalasymen básekege túsip otyrǵan. Tanystyrýshy-gıd Berqan myrzanyń aıtýynsha, Perdeniń qaqpasynyń eki búıirinde qos munara áskerı saqshylardyń turaǵy bolǵan. Búginde qos munara jartylaı qıraǵan. Osyny aıtyp jatqanda biz kóz aldymyzǵa munaradan syrttan kelgen jaýǵa oq jaýdyryp jatqan sarbazdar elestep-aq ketti. Munaranyń sol jaǵynda sýburqaqtar orny, ejelgi monsha qaldyqtary, irgetasy tur. Monshanyń ystyq sý, jyly sý, salqyn sý qaýyzdary jumys istegen. Baıaǵy rımdikterdiń jappaı monshaǵa shomylyp jatqan kórinisterine mán bermeýshi edik. Bul sol zamandaǵy biz eskere bermeıtin úlken mádenıet eken. Qala syrtynan kelgen qonaqty ishke vırýs taratpasyn dep eń áýeli monshaǵa ákelip shomyldyratyn dástúr de bolǵan. Óıtkeni ejelgi qala turǵyndary da vırýstyń túr-túrine jıi shaldyǵyp, odan saqtanýdyń joldaryn izdegeni barshaǵa aıan. Monshany jylytý úshin ot jaqqan úlken peshtiń orny áli kúnge bar. Kúıe izderi áli kúnge ketpegen.

Perde qalasynda uzynnan-uzaq sozylǵan sý júrgizý aryǵy da bar. Shahardyń baı-baǵylandar qonystanǵan mekeninen bastap qaqpaǵa qaraı salynǵan aryqtyń eki jaǵynda jol salynǵan. Tizbektelgen eńseli baǵanalar bir kezde Perde shaharynyń qanshalyqty abroıly, sán-saltanatty bolǵanyn pash etip turǵandaı.

 Antalııa sapary osyndaı esten ketpes estelikterge toly boldy. Árbir adam Antalııanyń ǵajaıyparyn mindetti túrde kózben kórýi kerek. Óıtkeni ol tek kórkem, kórikti ólke ǵana emes, óshpes uly tarıhtardyń órnektelgen izi qalǵan ǵalamat jer...     

Arman ÁÝBÁKIR,

Almaty – Antalııa – Almaty

 

 

 

 

 

 

 

 

Pikirler
Uqsas jańalyqtar