Búgin QR rámizder kúni. Memlekettik rámizderdiń mán-maǵynasyn mektep qabyrǵasynan bastap-aq bilemiz. Týdyń túsinen bastap, eltańbanyń mańdaıshasyndaǵy juldyzǵa deıin sholý jasaǵanymyz esterińizde shyǵar. Kez kelgen rámizdiń ózindik maǵynasy bar. Deı turǵanmen, maǵyna bir bólek te, erekshelik bir bólek. Olaı bolsa, nazarlaryńyzǵa álemdegi erekshe týlar tizimin usynamyz.
Qubylmaly rámiz
Estimegen elde kóp. Fılıppınniń týy qubylmaly. “Qalaı?” dep tańyrqamaı tura turyńyz. Eger qyzyl jolaq joǵary, kók jolaq tómen ornalassa elde qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan beıbitshiliktiń saltanat qurǵany. Elde soǵys syndy qaterli jaǵdaı bola qalsa, kók tús joǵarǵy bólikte ornalasatyn kórinedi.
Balanyń týyndysy
Al, siz Norvegııa týynyń negizgi avtory bala ekenin bilesiz be?
Oqıǵa 1814 jyly bolǵan. Tarıhı derekterde týdyń avtory Frederı Melerdiń uly Gerhard ekeni aıtylǵan. Oqıǵa bylaı bolǵan. Danııa eliniń týymen oınap otyrǵan búldirshin kók boıaýmen aq tústiń ústin syza bastaıdy. Muny kórgen ákesi ulynyń ıdeıasyn unatady. Osylaısha, qyzyl, aq jáne kók tústerdiń ortaq qosyndysynan bútin bir memlekettiń rámizi ómirge keledi.
Týdyń bári tiktórtburyshty emes
Tý dese kóz aldymyzǵa tik tórtburyshty fıgýra elesteıdi. Bul sóılemniń Nepalǵa esh qatysy joq. Sebebi, bul memlekettiń týynyń pishini eki úshburyshty fıgýranyń qosyndysy.
Antarktıdanyń da týy bar
Al Antarktıdada memlekettik bolmasa da tý bar. Munyń ózi neıtraldy terrıtorııa ekenin kórsetip turǵanyn qaramaısyzdar ma?
Balanyń ıdeıasy emes
Bul eldiń týy bala qııalynyń týyndysy dersiz. Dese de olaı emes. Kırıbatıdiń memlekettik rámizinen tek tolqyndy teńizdi ǵana emes, sondaı-aq qus pen kúndi de kórýge bolady.
Ásetova Nazerke
