Búgin — Israıl Saparbaıdyń mereıtoıy

1827

Búgin — qazaq aqyny, dramatýrg, aýdarmashy, sazger. "Platındy Tarlan" táýelsiz syılyǵynyń laýreaty, Parasat ordeniniń ıegeri Israıl Saparbaıdyń týǵan kúni. Tulǵa 80 jasqa toldy.

Israıl Saparbaı 1941 jyly 15 mamyrda Ózbekstan Samarqand oblysy Kýshrabad aýdanynda dúnıege kelgen.

Shymkent pedogogıkalyq ınstıtýtynyń fılologııa fakýltetin bitirgen soń birneshe jyl «Ońtústik Qazaqstan» gazetinde jumys istegen.

1973—1975 jyldary Almaty Joǵary partııa mektebin bitirdi.

1976—1983 jyldary Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń Shymkent oblysaralyq bólimshesinde ádebı keńesshi qyzmetin atqaryl, 1983 jyly «Jalyn» baspasyna aǵa redaktorlyqqa aýysqan.

1984 — 1985 jyldary «Qazaq ádebıeti» gazetinde poezııa bóliminiń meńgerýshisi

1985 — 1992 jyldary «Jazýshy» baspasynda poezııa bóliminiń meńgerýshisi, odan soń «Qazaqfılm» telestýdııasy bas redaktorynyń orynbasary

1997 — 1998 jyldary Syrtqy ister mınıstrliginiń TMD elderi boıynsha Departamentiniń I hatshysy

1998 — 1999 jyldary Ózbekstan Respýblıkasyndaǵy Qazaqstan elshiliginde II hatshy qyzmetterin atqardy. Alǵash bir top óleńderi 1975 jyly « Kóktem tynysy» ujymdyq jınaǵyn-da jaryq kórdi. Respýblıkalyq «Jalyn» báıgesiniń júldegeri. 70-ke tarta ánder men 150-ge tarta án mátinderiniń avtory. «Aýyldan kelgen arý», «Ámir-Temir», Abaı-Toǵjan», «Syǵaı serenadasy», «Mahabbat meıramy» pesalary teatr sahnasynda qoıylyp júr.

Aqynnyń halyqqa tanymal shyǵarmalary:

Qazaq qyzy

Men qazaq qyzdaryna qaıran qalam,
Janary, jany jazdaı jaırańdaǵan.
«Qyz ósse eldiń kórki» degen sózdi
Qapysyz qalaı aıtqan qaıran babam.

Namysyn bermeý úshin jatqa qoldan,
Arýlar az boldy ma atqa qonǵan.
Kóńilde qalǵan syz bar ótken kúnnen
Ómirde qalǵan iz bar «Aqtabannan»

Jasyrmaı aıtar bolsam jan syrymdy,
Taǵdyrym qaraýylǵa qansha ilindi.
Erliktiń qos qanaty dep bilemin,
Aıaýly Álııam men Mánshúgimdi.

Pir tutqan adamdyqty, adaldyqty,
Kórkimen tań qaldyrǵan támam jurtty.
Qyzdardyń qylyǵymen ómir qyzyq,
Qyzdardyń ǵumyrymen arman qutty.

Súımegen seni azamat – azamat pa,
Kóńiliń tárizdi appaq taza maqta.
Bárin aıt, birin aıt ta – (y)laıyqsyń,
Qazaqtyń qyzy degen ǵajap atqa.

***

Ǵashyq bolý...

Ǵashyq bolý...
Emes ol tasyp-tolý.
Qamkóńildiń daýasy—qasyqtaǵy ý.
«Kóleńkemdi kómgen jan ólmesin...» dep
Kóz ushynan kósh uzap qashyq qoný.

Ǵashyq bolý...
Emes ol ólip-talý,
Óksý,
janý,
órtený,
sónip qalý...
Mań dalada Májnúnniń sherin shertip,
Ne salsa da taǵdyryń, kónip baǵý.

Ǵashyq bolý...
Emes ol talyp qalý,
Jaratqannyń jarlyǵy—janyp, tońý.
Ár kúnińniń qabaǵyn kózben baǵyp,
Taǵdyryńnyń azabyn anyq taný.

Ǵashyq bolý...
Emes ol talyp túsý,
Janǵan otty jalańash baryp qushý.
Qosaǵyńmen qoshtasar kún týǵanda
Qos janardan qos juldyz aǵyp túsý...

***

Endi maǵan búrshikteý joq, búrleý joq

Endi maǵan búrshikteý joq, búrleý joq,
Janǵan shoqty jan-jaǵymnan úrleý kóp.
Álem-jálem Máıshathana tárizdi
Tastóbeme juldyzdaryn ilgen kók.

Qalǵyp turǵan, múlgip turǵan Aı da anaý
Qarap tursam, qara meńdi Láılam-aý...
Qara meńge kóz qandyrar kún bar ma?
Áı, qaıdam-aý,
Áı, qaıdam-aý,
Qaıdam-aý...

Qara meńge kóz qandyrar edim men,
Beıish baǵy bermen tússe kógimnen.
Qara jerde qańǵyp júrgen Qarǵashym
Láılim jáıli, qaıǵym jáıli ne bilgen?..

Arym meniń arylar ma kúnádan?
Talqarmaýda tapsam etti bir amal?
...Qaıǵym meniń Qaraqanshyq sııaqty
Qara túndi qan qaqsatyp jylaǵan...

Budan ózge, Aqqý arman. A., «Jalyn», 1976; Raýshan ǵumyr», A., «Jalyn», 1978; Bozqaraǵan. A., «Jalyn», 1980; Qyzyl-jasyl dúnıe. A., «Jalyn», 1984; Júregime uıa salǵan qarlyǵash. Óleńder. A., «Jalyn», 1986; Qyzyl jel. Óleńder. A., «Jalyn», 1998; Ǵashyqtyń tili. Óleńder, A.; Barmaqtaı baq. Óleńder. A., «Raýan»; Mahabbat pen Ǵadaýat. Óleńder. A., «Atamura»; Tar tósekte tósińdi. A., «Dala» syndy týyndylary, oqyrman júreginen oıyp turyp oryn alǵany haq.

"Adyrna" ulttyq portaly

©wikipedia.org

Pikirler
Uqsas jańalyqtar