Qazaqstan Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi, qazaq til biliminiń kórnekti mamany, belgili túrkitanýshy Ábdýálı Qaıdardyń týǵanyna 13 qazanda 100 jyl toldy, dep habarlaıdy “Adyrna” ulttyq portaly.
Ábdýálı Qaıdar - qazaq halqynyń til biliminiń damýyna zor úles qosqan aıtýly tulǵa. Ol sanaly ǵumyrynyń basym bóligin til bilimi salasyn damytýǵa, ǵalymdar daıarlaýǵa arnady. Akademık Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynan bastap qazaq tiliniń mártebesi úshin qyzmet etip, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń prezıdenti boldy. Latyn álipbıine kóshý máselesin tuńǵysh kóterip, prezıdentke hat joldaǵan.
Sondaı-aq, 1993 jyly Ankarada latyn álippesindegi ortaq túrki jazýy nusqasy bekitilgende Qazaqstan atynan qol qoıyp, á árpin engizgen.
Ábdýálı Qaıdar 1924 jyly Almaty oblysy, Eńbekshiqazaq aýdany, Taldybulaq aýylynda dúnıege kelgen. Orta mektepti jáne ped.kýrsty aıaqtaǵan ol ózi suranyp maıdańǵa attanǵan. Maıdandaǵy jaýyngerlik erlikteri úshin birneshe joǵary dárejeli ordender jáne medaldarmen marapattalǵan. Maıdannan elge oralǵan ol 1947 jyly S.M.Kırov (búgingi ál-Farabı) atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetiniń stýdenti atanady.
1951-1954 jyldary Qazaq SSR Ǵylym akademııasynda aspırant, kishi ǵylymı qyzmetker bolyp, túrki tilderi jaıynda ǵylymı izdenister men zertteýler jaza bastaıdy. Sonyń nátıjesinde 1955 jyly «Qazirgi uıǵyr tilindegi qos sózder» taqyrybynda kandıdattyq, 1970 jyldary «Uıǵyr dıalektileri jáne ádebı tildiń dıalektilik negizi» atty doktorlyq dıssertaııa qorǵaıdy.
1971 jyly «Qazirgi uıǵyr ádebı tiliniń damýy» monografııasy úshin Sh. Ýálıhanov atyndaǵy I dárejeli syılyqqa ıe boldy.
Ábdýálı Qaıdar 1972 jyly Ǵylym akademııasynyń korrespondent múshesi, 1978 jyly Til bilimi ınstıtýtynyń dırektory, al 1983 jyly akademık bolyp saılanady.
Osylaısha aspıranttan akademıkke deıin ósken ǵalymnyń búkil sanaly ǵumyrynyń jarty ǵasyrynan astam ýaqyty A.Baıtursynov atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynda ótti. Onyń túrkitaný álemine, qazaq jáne uıǵyr til bilimine qosqan úlesin onyń jazǵan ǵylymı eńbekterinen, mektep jáne joǵary oqý oryndaryna arnalǵan oqýlyqtarynan kórýge bolady.
