Qazaq surmergenge bir-aq aýyz sózben «quralaıdy kózge atqan» dep baǵa beredi. Ańshylyq aıasyndaǵy bul tirkesti jaýgershilik zamanda «qaq júrektiń tusy dep, ólgen jeriń osy dep...» oralymyna oraılastyryp, qaharmandyq qısynyna ıkemdegen. Anaý qańqasy kepken qalmaqty qozǵap qaıtemiz, nemis fashısterimen arpalysta da «jandy nysana» kózdegen atalarymyz eshkimge esesin jibermepti, esebin túgendepti. Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń eń úzdik snaıperleriniń tiziminen esimi men erligin óz jurtymyz bile bermeıtin qazaqtardyń mol ushyrasýy – sonyń aıǵaǵy. Osyndaı saıypqyrandarymyzdyń biri – optıkaly vıntovkasymen 143 dushpannyń (odan da kóp bolýy tıis), onyń ishinde 12 snaıperdiń kózin joıǵan, orys zertteýshileri «erdiń eri», «dańqty mergen», «ǵajaıyp qazaq snaıperi» dep áspettegen Juman Esirkepov edi.
Eleńdegen el qulaǵy Sovınformbıýronyń 1944 jylǵy 7 maýsymdaǵy, soǵystyń 1082-shi kúngi shuǵyl aqparynan mynany estidi:
«Vıtebsk qalasynyń soltústik-batys jaǵynda gıtlershilerdiń úsh toby bizdiń áskerı bekinisimizge shabýyl jasady. Qııan-keski urystyń nátıjesinde jaý keıin shegindi. Shaıqas alańynda 60 jaý óligi qaldy.
N. bóliminiń mergenderi starshına Alekseı Rýsakov pen aǵa serjant Djýman Esırkeev (durysy – Juman Esirkepov) bir kúnniń ishinde 8 nemisti óltirdi. Qyzylarmııashy mergen Shýmbasov alty kún ishinde qarsylastyń 13 soldatynyń kózin joıdy».
Bul – toǵyz aı boıyna Vıtebsk qalasy qoldan-qolǵa ótip turǵan teketires tus bolatyn. Kúnnen-kúnge kúıi ketińkirep, kúshi kemigenimen, soǵys taǵdyrynyń sheshiler sátin sýyt sezingen nemister osy arada aınala qorǵanys shebin quryp jatyp aldy. Kóktegini kúńirentip, jerdegini jaıpaýǵa ázir kúlli áskerı áleýetin, qýatty qarýyn ústi-ústine aıaýsyz úıip-tókti. Sap túzegen sarbazynyń ózi 2 mıllıonǵa jetip jyǵyldy. Al jaý armııasynyń tegeýrindi «Ortalyq» tobyn túbegeıli talqandap, Belorýssııadan túgelimen túrip tastaýdy josparlaǵan «Bagratıon» operaııasyn júzege asyrýǵa jumyldyrylǵan keńes jaýyngerleri úshin de syn saǵaty týdy. Ómir men ólim arasyndaǵy aıyryqqa aınalǵan Batys Dvınanyń saǵasy – ataqty Lýchesa ózeniniń arnasymen sý emes, qan aqqandaı boldy. Onyń jaǵasynda gıtlershilerdiń saǵyn syndyryp, betin qaıtaryp baryp, ózderi qyrshynnan qıylǵan, belgilisi, belgisizi bar – qyryq myńnan astam arystaı azamatymyzdyń súıegi qaldy.
Maıdandyq gazet J.Esirkepovtiń erligi týraly
Áýelde 31-shi, keıin 43-shi armııanyń quramyna kirgen Sývorov ordendi, Qyzyl Týly Vıtebsk 251-shi atqyshtar dıvızııasynyń 927-shi atqyshtar polkynyń 22 jasar snaıperi, BK(b)P múshesi Juman Esirkepov bul qandy qasaptan aman shyqty. Aman shyǵyp qana qoımaı, jaýyngerlik ataǵy men abyroıy aspandady. Áý basta qaı jerden qate ketkenin bilmedik, onyń famılııasy oryssha qujattar men tarıhı derekterde Eserkeev, Eserkeev, Iserkeev, tipti kallıgrafııalyq «ı» men «s» áripterin maǵynasyz qosa oqyp jibergendikten, Jırkeev dep te jazylyp ketipti. Sondyqtan 1944 jyldyń 15 maýsymy kúni belgili maıdanger-fototilshi Aleksandr Frıdlıanskıı ony 3-shi Belorýssııa maıdanynda jolyqtyrǵan jerinde sýretke túsirip, sıpattamasynda «Tamasha qazaq mergeni Juman Esırkeevtiń óz vıntovkasynyń nysanasyna úńilgen sáti. Onyń esebinde júzden astam gıtlershil bar. Óziniń jaýyngerlik janqııarlyǵy úshin ol Qyzyl Tý jáne 3-dárejeli Dańq ordenderimen, «Erligi úshin» medalimen nagradtalǵan», - dep jazýy – sol áldekimder jibergen grammatıkalyq salaqtyqtyń salqyny sezilgenimen, maqtan tutarlyq málimet.
Maıdan shebinde Jumanmen eki ret kezdesken Frıdlıanskıı onyń ózi túsirgen sýretterin áýeli «Lıteratýrnaıa gazetanyń» 1963 jylǵy 22 aqpandaǵy, sodan soń «Sovetskaıa torgovlıa» gazetiniń 1988 jylǵy 23 aqpandaǵy sandarynda jarııalaǵan. Batyrdyń týǵan inisi Abdýllanyń balasy, ıaǵnı nemere inisi Myrzan Máskeýge attanyp, yjdahattylyǵynyń arqasynda fotosýret ıesin taýyp alady. Frıdlıanskıı oǵan bilgenin baıandap beredi. Óz sózinde: «Aqyn Aleksandr Tvardovskıımen jáne jaýynger Alekseı Rýsakovpen túsken sýretin olar áldene jaıly qyzý áńgimelesip turǵan kezde bildirmeı obektıvke tartyp alǵanmyn», - deıdi. Jáne de gazet betinde: «Ol (Juman – A.Sh.) sondaı-aq 2-dárejeli Dańq ordenimen nagradtalǵan bolatyn, biraq ol ýaqytta áli alyp úlgermegen edi», - dep jazady.
J.Esirkepov pen A.Rýsakov
Álbette, Aleksandr Tvardovskıı – áıgili «Vasılıı Terkın» poemasynyń avtory, al Alekseı Rýsakov – Sovınformbıýro habarlamasynda Jumanmen qatar atalatyn mergen jigit (bizdiń málimetimiz boıynsha, ol nemis snaıperimen jekpe-jekte basynan alǵan aýyr jaraqattan «óldige» sanalǵan, biraq tiri qalyp, soǵystan soń Dneprodzerjınsk qalasynda turǵan).
Fotograf Frıdlıanskıı men «Krasnoarmeıskaıa pravda» maıdandyq gazetiniń tilshisi Tvardovskıı dıktor Iýrıı Levıtannyń daýsy arqyly attary kópshilikke máshhúr bolǵan qos surmergen – Esirkepov men Rýsakovty ile-shala arnaıy izdep baryp, suhbattasýy kúmán týdyrmaıdy.
Bir qyzyǵy, Jumannyń Tvardovskıımen jáne Rýsakovpen túsken sýreti kórnekti aqynnyń kezekti bir kitabynda, sondaı-aq keńes zamanyndaǵy qazaq mektebiniń 7-synybyna arnalǵan orys ádebıeti oqýlyǵynda basylǵan. Biraq bul jaıtqa aýyl-aımaqtaǵy et jaqyn týǵan-týystary bolmasa, basqa eshkim sonshalyqty mán bere qoımapty...
Juman Esirkepovtyń múltiksiz mergendigin basqa derekter de rastaıdy.
1985 jyly Máskeýdegi «DOSAAF» baspasynan N.Jýravlevtiń «Posle boıa vernýs» degen kitaby jaryq kórip, onda orystyń sańlaq snaıper qyzy, 2-shi jáne 3-shi dárejeli Dańq ordeniniń ıegeri Roza Shanınanyń ómiri týraly baıandalady.
Soǵysta snaıperlerdiń óz ara jekpe-jegi – qalypty nárse. Bir ózi on eki jaý surmergeniniń kózin joıǵan Roza Vıtebsk maıdanyndaǵy taǵy bir qysyltaıań jerde ákki dushpanymen óz ara ańdysqa túsedi. Komandalyq baqylaý pýnktindegi jaýyngerler fashısterdiń nysanasyna ilige beredi. Qarsylasyna qarsy aıla-amal izdestirgen Rozanyń basy qatady. Ári qaraı kitaptyń ózin sóıletelik:
«Vzvod jetekshisi alańdaýly Rozaǵa qarata mynadaı usynys jasady:
- Shtabqa baraıyq. Kórgen nárseńizdi sol jerde bir salmaqtarsyz da, ne isteıtindigińiz jóninde jospar qurarsyz. Bir tanys snaıperim maǵan óz áriptesteriniń derbes strategııasy bolý kerektigin aıtqan edi.
- Bul strategińiz kim? – dep jymıdy Roza.
- Siz ony bilýge tıissiz, óıtkeni ol búkil maıdanǵa tanymal. Ol mergenniń aty-jóni – Juman Iserkeev.
- Syrttaı qanyqpyz, - dep qyzyǵýshylyq tanytty Roza. - Onyń jaýyngerlik esebinde 90 fashıst bar. Óltirgen nemis snaıperleriniń ózi onnyń ar jaq-ber jaǵy...
- Dálirek aıtqanda – 12, - dep naqtylady vzvod komandıri. – Bálkim, qazir odan da asyp túsken bolar. Erdiń eri ǵoı – Juman!».
Al Belarýs Respýblıkasynyń Vıtebsk qalasyndaǵy №9 kásiptik-tehnıkalyq ýchılıede ózi qurǵan «Poısk» atty áskerı-patrıottyq klýbqa shırek ǵasyrdan astam ýaqyt boıyna jetekshilik jasap kele jatqan Anatolıı Alekseevıch Býrdomen baılanysqa shyqqanymyzda, ol kisi Juman Esirkepovtiń 1943 jyldyń shamamen shildesine deıin 143 fashısti jer jastandyrǵandyǵyn aıtty. Ýchılıe janynan ashylǵan, úkimet sheshimimen «halyqtyq» degen ataq berilgen áskerı dańq murajaıynda Juman qyzmet etken 251-shi atqyshtar dıvızııasyna qatysty 8 myńnan astam jádiger jınaqtalypty.
Sonda saqtalǵan qundy qujattarǵa jáne soǵystan tiri qaıtqan qarýlastarynyń estelikterine súıene otyryp, esil er qazasynyń jaı-japsary jóninde Anatolıı Alekseevıch jan-júregi tebirene áńgimelep berdi.
Biz Jumannyń 1941 jyldyń 15 qazanynda ata qonysy – Ońtústik Qazaqstan oblysy Qaratas (qazirgi Qazyǵurt) aýdanynyń Molotov kolhozynda (búgingi Jigergen aýylynyń mańynda) júrgen jerinen áskerge attanǵanyn, ony soǵysqa jergilikti áskerı komıssarıatta anasy Shyntaı shyǵaryp salǵanyn bilýshi edik. 1944 jylǵy 3-shi Belorýssııa jáne 1-shi Prıbaltıka maıdanynan buryn, 1943 jyldyń naýryzynda Batys maıdanda Rjev-Vıazemsk operaııasy kezinde Sychevka qalasy úshin bolǵan qantógiste erjúrektigimen kózge túskeni de belgili-tuǵyn. 1944 jyldyń 28 qazanynda oqqa ushyp, Lıtvanyń Lekovo (Levkovo) derevnıasynda jerlengeni jóninde de maǵlumat tapqanbyz. Endi Býrdonyń baıanynyń arqasynda qaıǵyly oqıǵanyń qalaı oryn alǵandyǵyn kóz aldymyzǵa elestettik.
J.Esirkepovtiń jaýdy nysanaǵa alǵan sáti
Juman ózinen tórt jas úlken vzvod komandıri, kishi leıtenant Georgıı Ýshkovpen emen-jarqyn dos edi. Qapylysta bolsa da áýelete án shyrqaǵandy, kóńiline jyr toqyǵandy unatatyn qazaq jigiti ázerbaıjandyq orys Jora Alekseıbalasynyń albyrt minezimen qosa, aqyndyǵyna uıyǵan. Soǵysqa deıin Bakýdyń til jáne ádebıet ınstıtýtyn támamdaǵan Georgıı óz qarýlastarymen birge Kalının jáne Smolensk oblystarynyń, Belorýssııa men Prıbaltıkanyń ormanyn kezip, oqpanyn keship júrgende bir sát qolynan qalamyn tastaǵan emes. Ara-tura dıvızııalyq «Za Rodıný» gazetiniń redakııasyna bas suǵyp, ózi ashqan «Jas mergenge keńester» aıdarynyń aıasynda maqalalaryn usynatyn. Al onyń oqýshy dápteriniń betine jazǵan «Lýchesa» atty myna óleńin búkil maıdandastary jatqa oqıtyn:
Tebıa davno na karte ıa ıskal,
Poloska golýbaıa sredı lesa –
Prostaıa belorýsskaıa reka
S krasıvym, strogım ımenem – Lýchesa.
My na rassvete vstalı pred toboı.
Ty nas jdala, kak mojet jdat nevesta.
I my velı zdes dolgıı, smertnyı boı,
Chtoby ty byla svobodnoıý, Lýchesa.
I v pamıat teh, kto v rosnýıý travý
Ýpal, svoı dolg otdavshı chestno,
Ia býdýýıý dochký nazový
Tvoı prekrasnym ımenem, Lýchesa.
Ókinishke qaraı, perzent súıý baqytyn Georgııdiń mańdaıyna jazbapty. Ol myltyǵyn kezep turǵan ajaldyń sýyq demin sezingendeı, ólerinen bir kún buryn aqyrǵy óleń joldaryn qaǵaz betine qondyrady:
Vecher pýlemetamı prostrochen,
Betsıa dojd v palatký nevpopad.
Chto-to mne ne spıtsıa etoı nochıý
Pod osennıı jeltyı lıstopad...
Erteńine, polk barlaýshylarynyń birneshe sátsiz áreketinen keıin, jaý tylynan «til» ákelýge Ýshkov vzvodynyń snaıperleri jortýylǵa shyǵady. Tutqyndaıtyn jaý tabylyp, istiń sátin salǵandaı kóringen. Biraq qaıtar jolda álgi «olja» nemis kútpegen jerden buǵaýdan yshqyna bosanyp, jan ushyra aıǵaı salady. Muny estigen fashıster jan-jaqtan dúrlige lap qoıady. Qandy qaqtyǵysta Georgıı Ýshkov qaza tabady, orys tarıhshylary jazǵandaı, «dańqty snaıper Djýman Eserkeev te sol arada mert bolady».
Sóıtip, «jeńsek – bir tóbeniń basyndamyz, jeńilsek – bir shuńqyrdyń ishindemiz» dep anttasqan eki dos qapııada jan tapsyryp, súıekteri Baltyq topyraǵyndaǵy bir qorymǵa qoıylady...
Keıinirek, Georgııdiń týǵan ápkesi Nonna tórt uldy bolyp, olardyń kenjesine inisiniń qurmetine Georgıı dep at qoısa, úlken ulynyń tuńǵysh qyzyna Lýchesa esimin beredi.
Vıtebesk murajaıynda Georgıı Ýshkov pen Juman Esirkepovtiń analaryna polktastarynyń jibergen kóńilqos hattary da saqtaýly.
1944 jyldyń 10 qarashasynda Qazaqstanǵa joldanǵan, bul kúni túte-tútesi shyǵyp, jazýy ábden kómeskilenip, kóp jeri óshýge qaraǵan aza qaǵazdan qazaqshaǵa aýdarǵanda tómendegi sózderdi oqýǵa bolady:
«Qymbatty Esirkepova! Uly qazaq halqynyń dańqty áıeli! Sizdiń ulyńyz Juman Esirkepov bizdiń naǵyz maqtanyshymyz bolatyn. Ol óziniń boıyndaǵy jalyny men jigerin basqynshylarǵa qarsy kúreste aıanbaı jumsady. Snaıperlik vıntovkasymen talaı fashısti jer jastandyrdy. 1944 jyly Juman kezekti barlaýǵa attanǵanda jaýyngerlermen birge jaý tosqaýylyna kez keldi. Esirkepov birinshi bolyp dushpannyń okopyna túsip, tarazy basy teń emes shaıqasta qaharmandyqpen qaza tapty. Osy erligi úshin sizdiń ulyńyz 1-dárejeli Otan soǵysy ordenine usynyldy. Jumannyń nurly beınesi bizdiń júregimizde máńgi saqtalady».
Bul hatqa dıvızııanyń shtab bastyǵy – gvardııa polkovnıgi Vladımır Naýmovııa Ratner, rota komandıri Faıkın, sondaı-aq Zykın men Teberkov sekildi maıdandastary qol qoıǵan.
Juman Esirkepov nagradtalǵan 1-dárejeli Otan soǵysy ordeni ol maıdanǵa attanǵan áskerı komıssarıatqa kelesi, ıaǵnı 1945 jyldyń sáýirinde, Jeńiske az ǵana ýaqyt qalǵanda kelip jetken.
Ońtústik Qazaqstan oblysy, Qazyǵurt aýdandyq «Qazyǵurt tynysy» gazetiniń bas redaktory, janashyr azamat Jorabek Súıeýbekovtiń jón-jobasy arqyly biz Esirkepovter áýletimen qarym-qatynas ornattyq. Jumannyń ózimen kindiktes bir aǵa, bir inisi bolǵan eken. Aǵasy Qydyrbaı 1939 jyldyń sáýirinde ásker qataryna alynyp, 1942 jyldyń 24 qazanynan bylaı qaraı habar-osharsyz ketken. Sońǵy hatynda «467-shy dalalyq poshta stansasy, 996-shy áskerı bólim» degen adres kórsetilipti. Ázirshe munyń 221-shi atqyshtar dıvızııasy bólimsheleriniń biri bolýy múmkin ekendigin ǵana anyqtaı aldyq. Al soǵys kórmegen inisi Abdýlladan taraǵan urpaq óz ordasynda ornyǵyp otyr.
Solardyń biri – fotograf Frıdlıanskııdi Máskeýge izdep baratyn Abdýllaev Myrzan batyr aǵasynyń derek-dáıegin izdestirýden áste sharshaǵan emes. Sol kisiniń bastaýymen, atqa mingen azamattardyń qostaýymen erin joqtaǵan eldiń nıeti qabyl bolyp, jergilikti onjyldyq mektepke Juman Esirkepovtiń aty berilipti.
Sóz sońynda aıtarymyz, orys jáne belorýs aǵaıyndar tarapynan baıaǵyda baǵasyn alǵan, Uly Otan soǵysyndaǵy saıypqyran snaıperlerdiń alǵashqy sapyna kiretin qaharmanymyz – Juman Esirkepovtyń rýhy óz Otanynda joǵary qurmettiń qaı-qaısysyna da laıyq.
Amantaı ShÁRIP
