Saıyn dalasynyń tasyna jan bitip, atyraby es jıǵan qasıetti mekenniń azat bolyp, egemendiktiń týyn jelbiretkenine 30 jyl.
Alǵashqy da irgetasy qalanyp, artynan ulttyń keregesi keńge jaıylǵan Táýelsiz memlekettiń shańyraǵy bıiktep, órkendeý jolyna aıaq basty.
200 jyl patshalyq bıliktiń qysymyn kórip, 70 jyldan astam sovettik bıliktiń kolonııasynda bolǵan elimiz barlyǵyna shydap baqty. Jalpy alǵanda 300 jylǵa sozylǵan keńestik júıe qazaqty bary men narynan aıyrǵany jasyryn emes. Endi erine qaıta qonǵan ult, egemendik jyldarynda basynan ótkergen mehnatty ǵumyr jolyn qaıtadan shegendeýge kiristi.
Alataýdyń bókterinde ótken «Táýelsizdik bárinen qymbat» atty halyqaralyq ǵylymı konferenııa sonyń aıshyqty dáleli.
Alqaly jıyn, QR Tuńǵysh Prezıdentiniń «Atameken» tarıhı-mádenı ortalyǵynda ótkizildi. Atalmysh sharanyń bastaý alýyna Almaty oblysynyń jastar saıasaty máseleleri basqarmasy muryndyq boldy.
Onlaın konferenııaǵa Túrgen Dýgaı, Nazıra Kýrbanova syndy sheteldik tarıhshylar qatysty. Bas qosýda otandyq ǵalymdar, Áýezhan Shashaev pen Arman Jumadilovtarda tóbe kórsetti.
Al, jas býynnyń atynan jazýshy, ádebıet synshysy-Eldos Toqtarbaı minberden tabyldy. Ǵylymı otyrystyń álqısasy «tarıhqa bet burý arqyly, órkenıettiń órine súıreıtin rýhanııattyń deńgeıin arttyrý kerek» degen tolǵamdy oı órbitýden bastaldy.
«Qoǵam men qundylyq», «baǵdar men beles», « tanym men talǵam» jaıynda pikir almasqan ǵalymdar, «ulttyq sanadan, memlekettik sanaǵa ótetin ýaqyt keldi»,-dep jas urpaqtyń jadyna, arda alashtyń azamatynyń beıqamdyq tanytýdan alshaq bolýy tıis ekenin taǵy da quıa tústi.
Munysynan, eń áýeli, «memlekettik ispen aınalysý kerek» degen jazylmaǵan zańdylyqty uǵýǵa bolady. Árıne, tekti el qashanda tegeýrindi istermen aınalysyp keledi. Degenmen, tarıhtan attap alty qurlyqty baǵyndyram deý, bos áýre ekeni daýsyz. Dóńgelek ústelge jıylǵan qaýymnyń aıtqany da osy oıǵa para-par keldi.
Osy oraıda, kókeıge eriksiz, «sózdiń eń ulysy, eń sıpattysy – tarıh» degen Ahmet Baıtursynulynyń oramdy oıy oralady. Rasynda, qoınaýyna qanshama syr men sansyz suraqtardy ala ketken, tarıhta qashalǵan ár istiń qazirgi qoǵam úshin orny erek bolýy shart. Bizdiń tektiligimizdiń de dáleli, tarıhymyzda jatyr emes pe? Ǵalymdar, «tarıhty jazbaıtyn adam joq» desti. Shynymen qolǵa qalam alǵannyń, tom-tom kitapqa arqa súıegen azamattyń barlyǵy, keshegi ótken dáýirdi búgingi tarıh dep jazatyny bar-dy. Onyń esti adamnyń esinde qalyp, júreginen oryn alyp jatqany neǵaıbyl. Sondyqtanda bolar, mamandardyń «tarıhı kitap, qoldanbaly sıpatqa aınalýy tıis» deýi de.
Jıynda sóz alǵan, jas jazýshy Eldos Toqtarbaı «Alash kegin qaıtarý- oqý, toqý» dep toǵyz aýyz sózdiń tobyqtaı túıinin keltirdi. Kelisbeske bolmas, al iske tatyr ilim alý úshin júıeli, dáıekti derekkóz kerek. Osy oraıda, álginde ǵana aıtylǵan «kitaptyń qoldanbaly sıpatqa aýysýy tıis» degen tujyrymǵa qaıta aınalyp, bas uratynymyz jasyryn emes.
Bir-birimen «tonnyń ishki baýyndaı» qabysyp jatqan tarıh pen bilim, búgingi azat eldiń atyn asqaqtatyp, jasyn báıgege qosqanda alamanda at ozdyryp kelýine sep bolar basty qural ekenin moıyndaıtyn sát keldi. Bul da, mańyzy bólek, ǵylymı konferenııada dáleldendi.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev:«Otanǵa degen adaldyqtyń formýlasy aıqyn. Bul – tól tarıhyńdy bilý» dep qadap aıtqan. Prezıdenttiń pikirin, jetekshi ǵylymı qyzmetker Arman Jumadilov «óz tilimizben, óz tarıhymyzben alysatyn jalǵyz halyq, ol-biz» dep tolyqtyra tústi.
Tekti halqymyz, «Ótken tarıhyńdy bilmeı, bolashaǵyńdy boljaı almaısyń» degen sóz bar. Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasynda shejiremiz ben taǵylymdarymyz tarqatylyp aıtylǵan edi. Osy baǵytta ári qaraı jumys jalǵasýda. Bul da, alqaly jıynda aıtyldy.
«Tuńǵysh Prezıdenttiń atalmysh maqalasynda «Uly dalanyń uly esimderi» baǵytyna basymdyq berilgen bolatyn. Osynyń aıasynda Sh. Ýalıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynda «Uly dalanyń uly esimderi» degen joba jasalyndy. Ol enıklopedııalyq- aǵartý saıabaǵy bolmaq. Negizgi mindeti – búkil tarıhymyzdy barsha adamzat balasyna pash etý. Bul jobaǵa, elge eńbegi sińgen, álem tanyǵan tulaǵalar engizilgen. Bastapqy kezde 100 tulǵa atalǵan tarıhı eńbekke kiriktirildi. Bul saıabaq Nur-Sultan qalasynda ornalaspaq. Biri jer ústi, ekinshi jer asty nysany bolady dep josparlanǵan. Nysannyń syrtqy beınesi úlgige sáıkes, kúıiz úıge uqsas keleýi kerek. Munda tulǵalardyń eskertkishi ornatylyp, QR kod qoıylyp, barlyq mýltımedıa platformasyna ornalastyrylatyn bolady. Barlyq aqparat úsh tilde ázirlengen»,-dedi Sh. Ýalıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýty dırektorynyń orynbasary Áýezhan Shashaev.
Aqıqatyna kelgende, árkimniń ótkeni ózine qyzyq. Al onyń túkpirindegi jaqutty paıdaǵa asyrý, parasat pen paıymnyń deńgeıine baılanysty. Otanymyzdyń tarıhyn tanytý, eldiń sanasyna sáýle berý maqsatynda bir qatar jumystar atqarylyp jatyr. Sonyń biri Almaty oblysynda, aımaq basshysynyń qoldaýymen qurylǵan jas ǵalymdar keńesi.
«Qazir jas ǵalymdarǵa qoldaý kórsetý boıynsha, jobalardy bastap jatyrmyz. Atap aıtsaq, ol jas ǵalymdar arasyndaǵy baıqaýy. Oǵan oblys ákiminiń arnaıy 10 mln. teńge kólemindegi granty bólindi. Keńestiń uıytqy bolýymen birinshi shara, Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy aıasynda halyqaralyq ǵylymı konferenııa ótkizip otyrmyz. Bul jerde qazaq eliniń órkendeýi boıynsha oı talqy jasalyndy. Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, tarıhymyzdy jastarǵa jetkize bilýimiz kerek. Osy maqsatta, jastar saıasaty basqarmasy, árbir aýyldy jerlerde tarıhymyzdy jastarǵa tanytatyn ıdeologııalyq kóshpeli dáristerdi uıymdastyratyn bolady»,-deıdi Almaty oblysynyń jastar saıasaty máseleleri basqarmasynyń basshysy Eldar Saparov.
Jıynnyń basty mıssııasy da, urpaqqa tarıh betterindegi ár árip qundy da, salmaqty ekenin uqtyrý edi. «Tarıhty bilý – urpaq paryzy» degendi eskersek, ult qundylyqtaryn qasterlep, el daýmyna ózindik úles qosý egemen eldiń jastarynyń ar aldyndaǵy mindeti.
