Kúsh atasy — Qajymuqan Muńaıtpasovqa 150 jyl

1269

Búgin 7 sáýir qazaq tarıhyndaǵy tuńǵysh kásipqoı balýan, kúsh atasy — Qajymuqan Muńaıtpasovtyń týǵan kúni. Tutas ǵumyryn kúres ónerine arnap, ulanǵaıyr jeri men órshil halqyn birinshi bolyp ózge jurtqa pash etken, ózinen burynǵy qandastary baspaǵan topyraqty basyp, kórmegen eldi kórip, ózge qazaq taqpaǵan altyn, kúmis medaldardy moınyna tuńǵysh ilgen Qajy Muqan babamyz.

Orasan kúshtiń ıesi, kúrestiń birneshe túrinen álem chempıony atanǵan tuńǵysh qazaq alyby! Teńdessiz ónerimen jer sharyn aralaǵan, 54 memlekette kúreske túsip, 48 medal oljalaǵan Qajymuqandaı myqty XX ǵasyrdyń basynda túrki halyqtarynyń ishinde qazaqta ǵana boldy. Reseıdiń balýandar tobynda Qajymuqannan kúshi asqan eshkim bolmaǵanyn da aıtýǵa tıispiz. Dúnıe júziniń chempıondary Ivan Poddýbnyı, Ivan Shemıakın, Aleks Aberg, Ivan Zaıkın, Georg Lýrıh, Georg Gakkenshmıdt, Pol Pons, Veıland Shýl syndy jampozdarmen qatar júrý, boz kilemdegi aıqastarda osy balýandardy shetinen jyǵyp, báıge alý — sol zamanda naǵyz erlik edi. Ol kezde ımperııanyń býyna semirgen Reseı  kúresiniń qojaıyndary qazaqty shyn máninde mensinbeýshi edi. Qajymuqan sondaı ortada namysyn jatqa bergen joq. Keýdesin eshkimge bastyrmady. Kúres qojaıyndarynyń, tóreshilerdiń san márte ádiletsizdigine beli búgilmedi, eńsesi túspedi.

Tarıhı derekterge súıensek ol 1871 jylǵy 7 sáýirde Aqmola ýezi, Qaraótkel degen aýylda dúnıege kelgen. Keıbir zertteýlerde, onyń 1886 jyly týǵandyǵy aıtylady. Qajymuqan kedeı sharýanyń balasy bolǵandyqtan, orys baılaryna jáne dáýletti adamdarǵa jaldanǵan. Sóıte júrip, kúreske túsip, toı tomalaqtarda elge kórinip, bala balýan degen atqa ıe bolǵan. Qypshaq taıpasy Uzyn ishindegi Altybas rýynan shyqqan.

Bylaı bastalatyn óleń joldary onyń sal-seriliginen de habardar etedi:

Atandym Muqan palýan, bala jastan.
Ishinde kúshtilerdiń boldym astam.
Talaı-talaı jerlerdiń dámin tatyp,
Ótti dáýren osylaı bizdiń bastan

Sonda sol ırkte jeńgen palýan, eń sońynda jeńgen palýan men Qajymuqan kúreske túsedi. Ony jyǵa almaıdy, degenmenen halyq arasyna tanylady. Zlobın degen ırktiń qojasyna unaıdy da, bul jańaǵy barlyq zertteýlerde jazady ol «Vanıa aǵaı» degen ataqty alǵashqy kásibı Sankt-Peterbýrgtaǵy mektepti ashqan ataqty Lebedevke hat jazyp jiberedi. Sol arqyly ol sol jaqqa barady. Sol jaqta úsh jyldaı dáris alady. Sodan keıingi ómiri Qajymuqannyń úlken óriste bolady, bıikteı túsedi jyldan jylǵa.

Talas aǵa jalǵaıdy. Sonda ol orystyń kóptegen palýandarymen tanymsyp, dos bolady. Olardyń ishinde Ivan Poddýbnyı, Ivan Shemıakın sııaqty myqty myqty dúnıe jýzine belgili jaýyryny jerge tımegen, Ivan Zaıkın tárizdi balýandar bar, Shýl degen palýan osylarmen tek qana kúresip qana qoıǵan joq, rýhanı jaǵynan jaqyndasyp, uzaq jyldar dos boldy.

Qajymuqannyń tuńǵysh ret álemdik deńgeıde kóringen shaǵy — 1906 jyl. Almanııada ótken dúnıejúzilik saıysta ol álem chempıony atanady. Biraq orys ákimshiligine buratana halyqtyń atyn shyǵarǵan palýan onsha unaı qoımaıdy. Sol úshin de Qajymuqan orys palýandarynyń atymen kúresýge májbúr boldy. Qajymuqanǵa neshe túrli laqap attar beriledi. Sol kezdegi saıasat boıynsha, bizde tek orystar ǵana emes, japondyqtar da kúresedi degen jarnamalar jasalyp, Qajymuqandy «Iamagata Mýhýnýrı» degen laqap atpen kúrestiredi. Sonymen qatar, Mýhan, «Ivan Chıornyı» sııaqty laqap esimderi bolǵan.

  • 1909 jylǵy halyqaralyq palýandar jarysyna ol «Qara Mustafa» degen atpen shyqqan. Sóıtip búkil dúnıe júzine Muqannyń neshe túrli laqap attary taraı bastaıdy.
  • 1910 jyly Muqan tuńǵysh ret Ońtústik Amerıka qurlyǵyna taban tireıdi. Argentınanyń astanasy Býenos-Aıres qalasynda ótken erkin kúresten bolǵan birinshilikte ol Amerıka chempıony atanady.
  • 1911 jyly Muqan Muńaıtpasov Ystambulǵa  barady. Sol kezeńde álemde túrik palýandarynan myqty palýandar joq sııaqty kórinetindigi sonshalyq , ol jaqqa orys palýandary aıaq baspaıtyn-dy. Osy rette namysqoı Qajymuqan ózi túrki halqynyń ókili retinde Túrkııaǵa barýǵa bel býady.
  • Ol polıak qyzymen otaý qurǵan. Ombyda meshitke aparyp, oǵan Bátıma degen at berip, musylman dinine kirgizgen. Patsha úkimeti qulaǵan soń, balýannyń otbasy azamat soǵysy men ashtyqtyń saldarynan biraz sergeldeńge tap bolady.
  • 1937 jyly Qajymuqannyń izine IIHQ qyzmetkerleri túsip: «Bul patshanyń adamy, onyń qolynan medal alǵan, syılyq alǵan sybaılasy» — dep qýdalaýǵa ushyratady. Sol sebepti Qajy Muqan otbasyn tastap, Túrkistan men Ózbekstanda bas saýǵalaıdy. Ómiriniń sońǵy kezeńi Túrkistan jerinde ótedi.
  • Uly Otan soǵysy bastalǵan kezde Qajymuqan QKSR Joǵarǵy keńestiń tóraǵasy Qazaqbaevqa jolyǵyp, oǵan «El aralap, ırk ónerin kórsetsem, sol arqyly aqsha taýyp, maıdanǵa kómektessem» — degen usynys aıtady. Bul usynysty úkimet qoldap, eki jylǵa jýyq júrip ırk ónerin kórsetip, 100 myń somdaı aqsha tabady.
  • Eger ol óz zamanynda táýelsiz eldiń azamaty bolsa, onyń Muqan Muńaıtpasuly degen shyn esimi álemdik sport tarıhynda altyn áriptermen jazylar edi. Ómiriniń 55 jylyn kúres pen ırk ónerine arnap, 50 shaqty medaldiń ıesi bolyp, jeńis tuǵyrynan túspegen dara tulǵa — qazaqtyń naǵyz has batyry.
  • Ol 1948 jyly Túrkistan oblysy, Bógen aýdany, Lenın týy kolhozynda qaıtys boldy. Temirlan degen aýylda, qabyrynyń basyna eskertkish ornatylǵan. Onyń tórt áıelinen taraǵan urpaq Túrkistan men Aqmola óńirinde ómir súrýde.
  • Eń alǵashqy laqap aty "Mýhanýra", Lebedev myrzada dáris alyp kúres ónerin damytqan erkin kúresten álemniń birneshe dúrkin jeńinpazy franýz kúresinen ózimen birdeı dárejede kúresetinder erkin kúresten bári bastaryn ıdirgen.

                     

Eń alǵash ret iri tabysqa Qajymuqan Harbın qalasynda ótkizilgen Halyqaralyq týrnırde qol jetkizedi. Munda ol birinshi orynǵa ıe bolyp, óńirine altyn medal taqty. Keıbir derekterde bul týrnır 1905 jyly ótti delinedi. Belgili basty oqıǵa — Qajymuqan «Jıý-jıtsý" boıynsha kúresip, týrnırde birde-bir ret jeńilmegeni, úlken altyn medal jeńip alǵany.

Harbın sapary Qajymuqannyń dańqyn aspanǵa kóteredi. Endi ony «Manchjýrııa» chempıony dep atap ketedi, ári «Mýhınýra» degen laqap at beriledi. Qajymuqannyń munan basqa da birneshe laqap attary bolǵan. Solardyń ishinde Oktıabr revolıýııasyna deıin osy «Mýhınýra» degen laqap aty saqtalyp keldi. Revolıýııaǵa deıin ol qatysqan chempıonattardy uıymdastyrýshylar, sol zamandaǵy jaǵympaz baspasóz ókilderi, birese «japon» dep, birese «manchjýr» dep, múmkindiginshe «qazaq» ekenin aıtpaýǵa tyrysty. Máselen, 1909 jyly Qajymuqan ataqty eston balýany, álem chempıony Georg Lýrıhtyń tobynda kúresip júredi. Lýrıh óz tobynyń jetekshi balýandary jóninde aıta kelip, Qajymuqan týraly: «Shyǵys uly japon „Mýhınýra“ ol sırek kezdesetin myqty balýan, kúreste qaıtpaıtyn birbettigi, dalaǵa tán qaısarlyǵymen jáne yzaqorlyǵymen erekshelenedi» — dep jazǵan.

1910 jyly Amerıkaǵa, Eýropaǵa orys balýandarynyń úlken bir toby attanady. Sóz arasynda aıta ketetin bir jaıt, — bul saparda Qajymuqanǵa erip, áıeli Nadejda Nıkolaevna Chepkovskaıa da barmaq bolǵan. Biraq aıaǵy aýyr bolýyna baılanysty Portýgalııa porty Lıssabonda kemege kóterilýine ruqsat etilmeıdi. Jergilikti tártip boıynsha, ekiqabat áıelderdi muhıt kemelerine mingizbeıdi eken. Qajymuqannyń ózi Bátıma dep atap ketken Chepkovskaıa ırk aktrısasy bolǵan, ári eriniń kásibı kúrestegi talaı tamasha jeńisterin óz kózimen kórgen.

Qazaqtyń mańdaıyna bitken dara tulǵa, batyr babamyz - Qajymuqan 1948 jyly 77 jasynda dúnıeden ozdy.

"Adyrna" ulttyq portaly

©wikipedia.kz

Pikirler
Uqsas jańalyqtar