A. Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń túrkologııa jáne altaıtaný bóliminiń ǵylymı qyzmetkeri Maqsuthan Jaqyptyń búgingi 1-sáýir kúlki kúnine oraı qurastyrǵan “Ǵalym-tilshilerdiń ázil-qaljyńdary ” atty aıdarmen birneshe jazbasyn usynyp otyrmyz.
Kúlip júreıik, kúlki syılaıyq aǵaıyn. Kúlki kúni qutty bolsyn.
Mákeń men Sekeń qaǵytpalary
Qazaq tiliniń qos tarlany (Máýlen Balaqaev pen Ismet Keńesbaev) aıtty degen áńgimeniń kóbi bul kúnde ańyzǵa aınalyp ketti. Bul adamdardyń ǵalym retindegi eńbekteri óz aldyna da, adam retindegi áńgimeleri ekinshi bir qyzyqty sala
Búgingi ǵylymı keńes kóńildi ótip jatyr
Mundaı otyrystardyń túıini kóbinese Sekeńe baılanysty. Búgin ol kisiniń kóńil-kúıi kóterińki eken. Árkimge jyly sóz aıtyp, qaljyń tastap, ara-arasynda qarqyldap kúlip te alady. Keńeste izdenýshi S.Tólekovanyń “Alǵys-qarǵys mándi frazeologızmder” dep atalatyn dıssertaııasy talqylanyp jatqan. Sekeń izdenýshige qarap:
– Qazaq tili mundaı sózderge de baı ǵoı, sonyń birazyn sen de jınaǵan ekensiń, jón delik. Al bulardyń áıelder men erkekterge tán túrlerin taýyp, jiktediń be? –dep suraq qoıdy.
– Sonda Mákeń dıssertanttan buryn álgilerdi jymıyp tergishteı bastady. Sekeń suraǵyn odan ary naqtylaı tústi.
– Máselen, erkekter aıtpaıtyn, tek áıelderge tán qarǵystar bar, solardy aıtam!
–Erkekter “Qyrǵyn tıgir!” dep te aıta beredi – dep Sekeńdi qaljyńǵa tartyp edi. Sonda Sekeń julyp alǵandaı:
–Muny Mákeńnen basqa erkektiń aıtqanyn estigen emespin! – dep sart etkizdi. Jurt dý kúldi. Sekeń munymen tynǵan joq, dıssertaııa materıalyn paıdalana otyryp, Mákeńdi taǵy bir túrtip ketti. Ol S.Tólekovaǵa qarap:
– Al endi bar ǵoı shyraǵym, myna jumysty zerttegende ashqan jańalyǵyń qaısy? Muny men ǵana emes, osydan 20-30 jyl ótken soń myna otyrǵan aǵalaryń da suraıdy. Árıne, ol kezde myna Máýlen men Ǵaınıden bola qoımas, al meniń bolatynym anyq – dep qýlana tústi. Sonda manaǵy utylystyń esesin qaıyrýdyń jolyn izdep, ańysyn ańdyp otyrǵan Mákeń, ózi qurǵan qaqpanǵa ańdamaı ózi kep túsken qurdasyna:
– O, jaǵyń qarysqyr! – dedi aqyryn ǵana. Manaǵy manaǵy ma, jurt qyran-topalań kúlki qushaǵyna endi. Ásirese, alǵys-qarǵys mándi sózder talqyǵa túsip jatqanda, mynadaı qaljyń tipti jarasym taýyp ketkendeı edi.
O dúnıege alfavıt tártibimen barasyń
…Elge áldeqashan ańyz bop tarap ketken myna bir qaljyńdy qalaı umytarsyń?!
Birde Ismet Keńesbaıuly qatty naýqastanyp aýrýhanada jatyp qalady. Ejelgi dosynyń kóńilin suraýǵa Máýlen Balaqaev baryp: «Á, sabazym, ol jaqtan da aman qaıtqanbysyń?», - deıtin kórinedi. Sekeń: «Qulaǵyńdy jaqyndat, - deıdi de. – Ketip-aq qalatyn ret bolǵan edi. Biraq ol jaqta da adamdy alfavıt tártibimen alady eken.K-niń ázirge keregi joq, bizge B kerek dep saǵan meni shaqyrtýǵa jiberdi, Balaqaev», - dep jaılap ezý tartqan eken.
Jaryqtyqtar qısyny kelgen jerde qaljyń sózden ekeýi de bas tartpaǵan. Tipti Qanysh Imantaıuly qaıtys bolyp, ol kisiniń máıiti salynǵan tabytty búkil el ortalyq beıitke deıin jaıaý aparǵany jadymyzda. Sol qaraly sherýdiń bir tusynda Sekeń Mákeńdi nusqap, ejelgi ádetine basyp: «Qashanǵy qazaq qyryla beredi osy? Seniń de kezegiń kelgen joq pa ózi?», -deıdi jaılap. Sonda Mákeń qolyn joǵary nusqap: «Ismet, ol bizge baılanysty emes, Onyń bıligi joǵaryda, ol kisi bárin biledi. Ázir kileń ıgi jaqsylardy alyp jatyr. Endigi ıgi jaqsymyz Sen dep júrmiz ǵoı», - depti. Jurt ashyq kúle almaı, ishten býlyǵypty.
Ekeýiniń bir-birine qımastyq sezimi tereń bolǵanyn Ismet Keńesbaıuly qaıtys bolǵanda kórdim. Mákeń eski dosynyń basynda otyryp egil-tegil jylady. Ol kisiniń jylaǵanyn birinshi ret kórýim. Opasyz, jalǵan, dúnıe-aı!
Ómirzaq Aıtbaev. Tilǵumyrlar (Qazaq lıngvısteri men til janashyrlary) atty kitaptan» , 4-tom. 243-244 b. – Almaty:«Abzal-Aı» baspasy, 2014.
Túrkologııanyń kóksaqaly
Qyrǵyz KSR Ǵylym akademııasynyń akademıgi Konstantın Kýzmıch Iýdahın qyrǵyz tilin tamasha biletin kisi edi. Alpysynshy jyldary túrki tilderinde birinshi balyp eki tomdyq “Qyrǵyzsha oryssha” sózdik shyǵaryp, KSRO Memlekettik syılyǵyn alǵan. 1976 jyly Almatyda ótken túrkologııalyq konferenııasynyń bir májilisin Ismet Keńesbaev ashyp: “Májilisti odan ári júrgizýdi túrkologııasynyń aqsaqaly Konstantın Kýzmıch Iýdahınnen suraımyn”, - dedi. Ol óz kezeginde: “Baıandama jasaý úshin sózdi túrkologııanyń kóksaqaly Ismet Keńesbaıulyna beremin”, - degeni. Jurt aqsaqal sózine oraı “kóksaqaldy” tapqanyna kúlip máz boldy. Sol Konstantın Kýzmıch hál jaǵdaıyn suraǵan áriptesine: “Saqalymyzǵa túkirip júrip jatyrmyz”, - degende biz túsinbeı qalǵanbyz, keıin oılasaq: “Kúsh qýat azaıdy”, - degen sóz eken ǵoı.
Túrkmender basqa qazaqty bilmeıdi
Ótken ǵasyrdyń 70-jyldarynda Almatyda til bilimi jóninde úlken jıyn ótedi. Odaqtyń jan-jaǵynan belgili til ǵalymdary kelgen. Oǵan árıne, ejelgi túrki jazýlarynyń bilgiri rýy adaı Ǵubaıdolla Aıdarov qatysady. Ol óziniń kópten tanys-bilis áriptesterin qonaqqa shaqyrady. Ishinde Ismet Keńesbaev jáne Túrikmenstannan kelgen Paǵam Azymov degen ǵalymdar bar.
Sháıdan keıin biraz qonaqtar temeki tartýǵa tysqa shyqqanda, osy úsheýi ońasha qalǵan. Ázildesip sóılesip otyrady. Ásirese, Ǵubekeńniń sózi ótkir, Ismetti ázildeńkirep jiberedi. Sonda túrikmen ǵalymy Paǵam Ismetke bylaı depti:
– Ismet, biz adaılardy uly halyq sanaımyz, keremet syılasamyz. Tipti qazaqta osy adaıdan basqa el bar dep bilmeımiz. Úsheýi de kúlip jibergen. Paǵamnyń aıtqany adaılardyń túrikmenderge óte jaqyn kórshi etene aralas ekeni.
– Men jorta aıtyp edim, myna Ǵubaıdollamen ázildesetinimiz bar, - dep Ismet aqtala sóılepti.
“Balaqaev aýyryp qaldy”
Sol KazMÝ-de 1- kýrs stýdentteri alǵashqy qazaq tili sabaǵynda Máýlen Balaqaevty kútip otyrsa, aýdıtorııaǵa túr-túsi ózge ult ókili kirip keledi. Stýdentter: “Bizge qazir qazaq tili, Balaqaevtyń sabaǵy bolady”, - dep shýlap qoıa beripti. Mákeń: “Balaqaev - men” demeı, “Ol kisi aýyryp qalypty, ornyna men ótkizemin”, - depti. Balalar Balaqaevty tanymaı qalǵandaryna keıin biraz uıalyp júripti.
Kóńildi júrýdi unatatyn
Shora Shamǵalıulymen jarty ǵasyrdan astam qyzmettes, aralas-quralas boldyq. Alǵashqyda aǵa-ini bolyp júrgenmen, keıin zamandas, dos bolyp kettik. Instıtýt óz aldyna shańyraq kóterip shyqqan kezde Shókeń «Til tarıhy jáne dıalektologııa» bóliminiń meńgerýshisi bolatyn. Jergilikti til erekshelikterin jınap júrgen jigitter kandıdattyq dıssertaııa qorǵap dıalektolotardyń sany kóbeıip ketti de óz aldyna bólim bolýyna múmkindik jasady. Shókeńniń jetekshiligi, keńesshiligimen kóptegen kandıdat, doktorlar ár jerde oqý oryndarynda jumys istedi. Dıalektologııanyń jeke ǵylym salasy retinde damýyna jol ashyldy, sózdikter shyqty, monografııalar jaryq kórdi. Bólimniń jabylýymen baılanysty 1990 jyldary bul saladaǵy zertteý qojyrady. Ókinishtisi qazir ınstıtýtta birde-bir dıalektolog ǵalym qalmady. Shora aǵamyzdyń erekshe qasıetteri kóp edi. Onyń júrgen jeri ázil-qaljyńǵa toly bolatyn. Ózi kúlmese de jurtty kúldirtip otyratyn. Shókeń sál nárseden kúlkili áńgime qurastyra alatyn. Máselen óziniń kitabyn meniń aspırantym Shara Májitaevaǵa bergende «Share ot Shorı» dep jazyp berip jurtty kúldirgeni bar.
Ol kóńildi júrýdi unatatyn, toı-jıyndarǵa bararda án mátinin mashınkaǵa kóbeıtip alyp baratyn. Otyrysta ándi ózi bastap, mátinin bilmeımin degenderge qaǵazǵa shyǵaryp taratyp berýshi edi. Shókeńniń aıtatyn saıqymazaqtary (anekdottary) týraly ár jerde kóp jazyldy ǵoı deımin. Men sonyń bir-ekeýin eske túsirsem deımin.
Shókeń Instıtýt dırektorynyń orynbasary bolyp júrgende, aýrýynyń onshaqty túrin aıtyp «Meni jumystan bosatýyńdy suraımyn» dep aryzyn aparypty. Ábdýálı oǵan «Bundaı aýrýlarmen jumys jasaı berýge bolady» dep jaýap beripti. Shókeń taǵyda ekinshi ret «Endi burynǵy aýrýlardyń ústine ózimmen ózim sóılesetin boldym» dep aryz aparyp berse, Ábdýálı bul aryzǵa «Myna aýrý aljasýdyń aldy eken, demek jumystan bosatý kerek» dep jaýap qaıyrypty. Bul ekeýiniń arasyndaǵy qurdastyq qaljyń bolatyn. Sol orynbasar kezinde Ábdýálıdi Vıe-prezıdent Tólepbaev shaqyryp, Ábdýálı ornynda bolmaǵasyn Shora barypty. Tólepbaev amandasqannan keıin Shoradan «Ne jańalyq bar?» – dep surapty. Sonda Shókeń «Jurt aýzynda mynadaı jańalyq paıda bolypty. Siz K-ǵa ketedi ekensiz. Sizdiń ornyńyzǵa Zákı Ahmetov keledi eken, Zákıdiń ornyna Ábdýálı barady da, Ábdýálıdiń ornyna men dırektor bolady ekem» – degende, buǵan Tólepbaev kúlýdiń ornyna jalma-jan Ábdýálıge dereý telefon soǵyp «Myna orynbasaryńdy jumystan bosatý kerek» depti.
Shókeńniń taǵy bir qasıeti jınaǵyshtyq bolatyn. Kezinde Shoqan, Abylaı týraly derekter jınap júretin, «Qaırat» fýtbol komandasy týraly kitapta shyǵardy, balasynyn atyn Qaırat qoıdy. Tósbelgi medaldardy da jınap júretin, tipti ártúrli basylymdardan dárigerlik keńesti de jınady. «Bul nege kerek?» dep oılap júrýshi edim, bir kezde ózime paıdasy tıdi. Meniń aıaǵyma «shpor» degen aýrý paıda bolyp dárigerden dáriger qoımaı jaza almaı júr edim, sony Shókeńe aıtqanymda, sol jınaǵynan dárigerlik keńes taýyp berdi, sol keńes boıynsha bir aptada aıaǵymdy jazyp aldym. Bul jınaqty medıınalyq murajaı surasa da, bermegen eken.
Meniń Shókeń týraly kóbirek bilýime ekeýimizdiń Bishkektegi doktorlyq dıssertaııa qorǵaý keńesiniń on jyldaı múshesi bolýymyz boldy. Bizdi aıyna eki ret keńeske shaqyryp, ózderi alyp ketedi. Shókeń mashınanyń aldyna otyryp alyp barǵansha, kelgenshe júrgizýshige anekdot aıtady. Artynda otyrǵan meni qaıta-qaıta aıtylǵan anekdot jalyqtyrady. «Buny keshe de aıttyńyz ǵoı desem, «Ol basqa júrgizýshi ǵoı» – deıtin.
Bishkekke barǵanda mindetti túrde «Aı – Shýrek» dúkenine soqpaı ketpeıdi, eshteńe almasa da bir qarap shyǵady. Jalpy Shókeńniń kásipkerlikke tán qylyq bolatyn. «Qyzmetten bos ýaqytyńyzda qaıda demalasyz?» dep suraǵanda, «Kók bazarǵa baramyn» degende tań qalǵanym bar. Onda da taýarlardyń baǵasyn qarap, basqa jerdegi taýarlarmen salystyrýdy unatady eken. Ony ol naǵashylarynyń tatar, bashqurt saýdagerleri bolǵanynan kóredi.
(B.Ábilqasymuly fılol. ǵ. d., professor. A. Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri. Uly dala tulǵalary: akademık Shora Sarybaev jáne ulttyq tiltanym taǵylymy // Halyqaralyq ǵylymı-teorııalyq konferenııa materıaldary. – Almaty: «Qazaq kitaby» baspasy, 2020. 4-5- b).
«Tereze men fórtóchká»
Til biliminde sol kezdegi jalǵyz akademık Á.Qaıdarov bolatyn. Keıin Elbasynyń jarlyǵymen korrespondent músheleri akademık bolyp jarıalandy. Sodan keıin-aq Ábekeńniń qurdasy Sh. Sarybaev:
– Áı, Ábdýalı, sen akademıkpin dep, keýdeńdi qaǵa berme, biz de akademık boldyq mine. terezemiz teńeldi - depti.
Sonda Ábekeń:
– Iıa, Shora, sen de akademıksiń, terezemiz teńeldi. Biraq men – terezemin, al sen bolsań – «fórtóchkásiń», - depti.
Kóńil aıtý
Qazaq KSR-i Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, «Qazaq tilindegi sınonımder», «Abaı tili sózdigi» men «Qazaq tiliniń túsindirme sózdigin» qurastyrýshylardyń biri, ǵalym, ómiriniń sońyna deıin QQR Ǵylym Akademııasynyń Til bilimi ınstıtýtynda qyzmet etken Áset Bolǵanbaev áriptesiniń anasy qaıtys bolǵanda aıtqan sózi.
Keńes zamanynda Ádebıet jáne óner ınstıtýty men Til bilimi ınstıtýty bir shańyraq kóp jyldar birge jumys istedi. Ádebıettanýshy-ǵalym Nına Sergeevna Smırnova degen kisiniń sheshesi qaıtys bolyp, bir top tilshiler úıine kóńil aıtýǵa barady. Ishindegi úlkeni Áset Bolǵanbaev bolsa kerek. Basqalary kóńil aıtýdy soǵan júktepti. Oryssha kóńil aıtýdy bile bermeıtin Ásekeń qazaqsha sóz bastaıdy ǵoı.
– Nına Sergeevna, smert vsem prısýa. Segodnıa mama ýmerla, zavtra vy ýmrete, posle zavtra – my, - depti. Sonda N.S.Smırnova: «Lýchshe zavtra ty ýmrı», - degen eken.
