Asylyp qaıtys bolǵan 4 áıeldiń ólimine kim kináli?

834

Polıııa bitken karantın talaptaryn buzǵandar men blok beketterdi qoryp júrgende, úıdegi qylmys kóbeıipti. Bul týraly Úkimet saǵatynda ishki ister mınıstri Erlan Turǵymbaev aıtty, dep habarlaıdy “Adyrna” ulttyq portaly Stan.kz silteme jasap.

Turmystyq zorlyq-zombylyq sanatyndaǵy qylmystardyń 80 paıyzy azamattardyń óz úılerinde bolǵanyn aıtqan mınıstr, muny olardyń syrtqa shyǵa almaı, tórt qabyrǵaǵa qamalyp qalýymen baılanystyrdy.

Bul týraly «Sózdiń shyny kerekte» aıtyldy.
Polıııa, «ekeýdiń arasyna esi ketken túsedi» demese de, karantınnen qoly bosamady delik. Biraq «áıelimdi óltirdim» degen adamdy qamaýǵa almaǵanynyń saldarynan qyzymyzdyń máıitin tappaı júrmiz degen otbasy, Qaraǵandyda tergeý de sozylyp ketti dep narazy.

Shymkentte qaıynjurtyna ketken ápkemniń óli denesinde kógergen izder kóp bolsa da, dáriger kúıeý bala qamaýda emes dep Qýanyshovtar otbasy redakııamyzǵa habarlasty. Al kúıeýiniń soqqysynan múgedek bolyp qalǵan áıelder óz quqyn nege qorǵaı almaı júr?

«Áıel sabaǵyshtar aldymen áıelin uryp, keıin balasyna qol kóterip, odan keıin týǵanyn zorlaýǵa kóshedi» degen qoǵam belsendileri taǵy qandaı sumdyqtyń betin ashty? Kúıeýiniń toqal alamyn degen talabyna kónbegen kelinshektiń ólimine qatysty is nege sotqa jetpeı jatyr?

Jarkentte, Shymkentte Almatyda asylyp qaıtys bolǵan áıelderdiń ólimine kim kináli?
Kúıeýi kúditige aınalǵan áıelderdi ýaqytynda nege qorǵaı almadyq? Aldymen áıelin uryp, keıin balasyn urǵandar taǵy qandaı qylmysqa barǵan?

Gúlzar, Saırangúl, Gúlmaısa, Oktıabr. Alǵashqy úsh kelinshek qylmystyq is-materıalynda óz-ózine qol jumsap qaıtys bolǵan dep jazylǵanymen, týystary kúıeýleriniń soqqysynan qaıtys bolǵan dep jazdy. Al tórtinshi kelinshektiń týystary kelinshektiń máıitin taba almaı júrmiz degen edi. Áli de tabylmapty.

Gúlzardyń artynda úsh balasy qaldy. Eń kenjesi 8 aılyq. Saırangúldiń artynda 3 bala. Gúlmaısanyń bir balasy, Oktıabrdiń artynda 4 balasy qaldy.

Tórt kelinshektiń jaqyndary qyzdarynyń ólimine kúıeý balalary kináli, polıııa tergeýdi shala júrgizdi deıdi.

Gúlzardyń týystary máıitte áıeldiń qabyrǵalary synǵanyn, kózi kógergenin, shúıde tusynan tiri kezinde soqqy alǵany anyqtaldy dep otyr. Alaıda tergeý isti sotqa óz-ózine qol saldy dep jetkizgen.

"Mashınadan qan tabyldy, úıindegi kıimnen qan tabyldy. Esiktiń aldyndaǵy topyraqtan qan tabyldy. Osylaı anyq bola tura bul dálel bolmaı tur", - dedi Oktıabrdiń anasy Saıran Balbı.

Qaraǵandy oblysyn Toǵyzqudyq aýylynda polıııaǵa áıelimdi óltirdim dep moıyndap kelgen er adam ony qaıda kómgenin aıtamyn dep te kelisti. Alaıda ertesi óz-ózine qol salyp qaıtys boldy. Al Oktıabrdiń denesi sol kúıi tabylmaı jatyr.

Saırangúl Laıysqyzy kúıeýimen páter jaldap qaıtys bolǵan 4 balanyń anasy. 2018 jyly Almatyda polıııa óz-ózine qol jumsady degen kelinshek komada jatyp, qaıtys boldy.
Saırangúldiń aǵasy qaryndasy men kúıeý balany arasynda toqal úshin urys bolǵanyn aıtady. Alaıda kúıeýi áıelin urdym dep moıyndamapty.

Shymkenttik Gúlzar Qýanyshevanyń qazasyna da týystary kúıeýin kinálaıdy. Ápkesi qaıyn jurtyna ketken kúıi oralmaǵan. Sińlisi Ulbosyn ápkesiniń ólimine kúıeý balasyn kinálaıdy. Shymkenttegi emhanada dáriger bolyp jumys isteıtin jezdesiniń qatysy bolýy múmkin degen Ulbosyn istiń qaıta qaralǵanyn talap etedi. Aıtýynsha, máıitti teksergende denesi men beti kógergen, isip ketken eken.

8 naýryz kúni taǵy bir kelinshek kógala qoıdaı soqqyǵa jyǵyldy. "Ekinshi áıeliń bolmaımyn" degeni úshin kezdesip júrgen azamaty soqqynyń astyna alǵan. Úıine áketip, áıeli men balalarynyń kózinshe soqqyǵa jyqqan. Bul isti polıııa turmystyq zorlyq-zombylyq baby boıynsha qozǵady.

Oktıabr Balbıdiń isine qatysty polıııa jańa derek joq ekenin aıtady. Saırangúldiń isine qatysty Almaty polıııasy istiń tergeý basqarmasynyń óndirisinde ekenin aıtty.
Al Gúlmaısanyń jaqyndary qyzdyń ólimine qatysty Almaty oblystyq qylmystyq ister jónindegi apellıaııalyq alqaǵa úmit artyp otyr. Óliminiń sebebin aıtyp, artynan hat qaldyryp ketken qyzdy jaqyndary kúıeý balasynyń jazalanǵanan talap etti.
Shymkenttik Gúlzar Qýanyshevanyń jaqyndary isti qaraýdy sot keıinge shegerip, qosymsha saralap, jańa aıyptaý ýaqytyn jasaýǵa prokýrorǵa múmkindik berse deıdi.

Marqumdardyń jaqyndary balalardyń anasynyń ólimine sebepshi bolǵan ákelerdiń balalardy tárbıeleýge de quqyǵy joq dep esepteıdi.

Pikirler
Redakııa tańdaýy