«Yrymǵa sený, kózmonshaq taǵý-aýyr qate»- dintanýshy

15542
Adyrna.kz Telegram

Búginde kópshilik adamnyń yrymǵa senetini, tyıymdardy qatań ustanatyny ras. Alaıda, yrymnyń qyryn ketetin kezderi baryn umyt qaldyrǵandar da bar. Ásirese, kóligine til-kóz ótpeý úshin qyzyl mata baılaıtyndar, balanyń besigine nemese úıdiń kire berisine kóz monshaq qadap qoıatyndardyń kezdesetini ras. Osy oraıda, dintanýshy Nurlan Baıjigituly qandaı yrymnyń durys, qandaı yrymnyń burys ekenin dinı turǵydan taldap berdi dep jazady «Adyrna» ulttyq portaly KAZ.NUR.KZ. saıtyna silteme jasap.

"Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) "Tamaq jegen kezde oń qolyńyzben jeńiz, sý ishken kezde de oń qolmen ishińiz. Sebebi, shaıtan sol qolymen jep, sol qolymen ishedi" degen hadısinen ultymyz birshama oń baǵyttaǵy mádenı ádetterdi órbitken. Dastarhan basyna kelerde qol jýý, bismillá dep aıtý, úlkennen buryn qol sozbaý, "Jamannan jarty as qalady" degendeı asty túgeldeı taýysý, sońynan alaqan jaıa Allaǵa shúkirlik batasyn jasaýmen dastarhan mádenıeti, bala tárbıesinde sábıdiń azan shaqyryp atyn qoıý, óse kele súnnetke otyrǵyzý, aýyryp qalsa, úshkirip duǵa oqý, sálem berý, úlkenge qurmet, kishige izet, kishipeıildikpen aǵasy sóılegende qarsy kelmeýdi talap etken.

Dalada oınaǵan balasyna "Maldy teppe", "Qudyqqa túkirme", "Qarqyldap kúlme" jáne t.b. sózdermen tyıyp otyrǵan. Al tyıymdardy esimizge túsirsek, sany sheksiz. Degenmen, osy mádenı ádetter men tyıymdarymyz Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) bir tamshy súnnetinen ómirlik úlken qaǵıdaǵa ulasqan qazynalar", - deıdi dinı turǵyda durys sanalatyn yrymdardy tizbektegen ımam.  Toqaev qazaqstandyqtardy kórisý kúnimen quttyqtady Dintanýshy sońǵy kezderi "Buıyrsa", "Jaratqan jazsa" dep sóıleıtinder qatarynyń da kemip bara jatqanyna nalydy. "Tipti, jamanshylyqtan qorǵaný tásilderiniń jańa túrleri shyqty. Ol shubatylǵan qyzyl, sary, ár túrli shúberekter.

Kóliktiń memlekettik nómir sandaryn qasıettep, biregeı etip bezendirý dástúrge aınaldy. Taspıhpen birge kózmonshaq ilip, "Alla meni qorǵap júr" degen soqyr senim ıeleri qanshama. Munymen qosa, úkiden bastap, shash, qyl-jybyr, taý shópteri men burysh, adyraspan tizbektegender sany azaıar emes. Bile bilsek, bul aqıqat dinimizdiń aq senimine kóleńke, serik qosýǵa alyp baratyn aýyr qatelikter. Jalpy, yrym sonaý alys zamanda paıda bolǵan nanym-senim, tyıym. Bul qaǵıdattardyń dinimizde súıenishi bolmasa, tastalýy kerek. Musylmannyń uly semser qorǵany – duǵa.

Búginde kóptegen sany sheksiz duǵa kitaptardy kózder shalyp júr. Bulardyń basym kópshiligi Quran men hadıske janaspaǵan, oıdan toqylǵan toptamalar. Jalpy, duǵalarymyz júrekten shyǵyp, aqylǵa qonyp, kórinisi qulshylyqpen jalǵasqanda ǵana kemel maqsatqa jetkizedi. Súnnetke saı bolsa, saýap ákelip, ómirimizge bereke qondyrady. Áıtpese, shyǵys ertegisindegi sıqyrly taıaqshamen sermegendeı "Abra kadabra" bolyp júrmesin", - deıdi Nurlan Baıjigituly.

Foto ashyq derekkózden alyndy.

Pikirler