(Jalǵasy. Basy myna siltemede)
«Atajurt eriktileri» jınaqtaǵan 10 myńnan astam Shyńjańnyń burynǵy turǵyndarynyń aryzyn saraptaı kele, mynadaı oı túıýge bolady. Resmı Pekınnen berilgen nusqaý boıynsha, konlagerlerdi jasaqtap jáne ondaǵy tutqyndardyń sanyn 1-1,5 mln aralyǵynda ustap turý qajet. Sondyqtan Shyńjań bıligi «saıası úırenýden» shyqqan adamdardy birshama ýaqyttan keıin qaıta qamaıdy. Tipti ákimdikterge eldi-meken halqynyń sanyna qaraı jospar belgilengen. Sondyqtan lagerge 16 men 85 jas aralyǵyndaǵy turǵyndar, emshektegi balasy bar áıelder, Qazaqstannyń azamattyǵy men yqtııarhatyn alǵan oralmandar da qamalyp jatyr.
Konlagerge qamaý josparyn oryndaý úshin jergilikti partııa fýnkıonerleri «ıdeıasy buzylǵan», «ıdeıasynda kinárat bar» jáne ony «emdeıtin» «sáıkestendirý» degen sózdi oılap tapqan. Mundaǵy gáp mynada: eger adamdy aıyptaý múmkin bolmaı qalǵan jaǵdaıda oǵan «seniń ıdeıań buzylǵan sııaqty» dep kúdik keltiredi. Ol adam óziniń kinási joq ekenin aıtyp, shyr-pyr bolady. Osy kezde «seniń saıasatqa sáıkeskeniń jón, sáıkeskeniń ózińe paıdaly» deıdi de, «saıası úırený» lagerine óz erkimen barýǵa úgitteıdi jáne erikti túrde «saıasatqa sáıkesken» adamǵa lagerde jeńildik bolatynyn aıtady. Shyńjań halqynyń quldyq psıhologııaǵa ábden eti úırenip ketkeni sonshalyq, qarapaıym adamdar da biri ekinshisine «saıasatqa sáıkesý» jóninde áńgime aıtyp, nasıhat jasap júredi.
Shyńjań konlagerlerin jergilikti bılik qarjylandyryp otyrýy tıis. Sondyqtan jergilikti atqarýshy bılik, partııa fýnkıonerleri men polıııa qarjy kóziniń barlyq múmkindigin qarastyryp jatyr. Shyńjańnyń qytaıdan basqa ulttaryna arnaıy beıresmı salyq salynady, olar aqysy tólenbeıtin jumysqa jegiledi. Aýdan, aýyl basshylary kún saıyn ákimshilik aýmaǵynda ornalasqan lagerlerge baryp, «saıası ýırenýge» qajetti resýrstar jóninde málimet alyp otyrady. Lagerge qajet kerek-jaraqty, qarjyny tabýdy kommýnıst «onbasylarǵa» júkteıdi.
Egre lagerden bosatylǵan tutqyndardyń kómektesetin týystary bolmasa, onda olar kásiporyndarǵa quldyq jumysqa jegiledi. Ony Shyńjań qazaqtary «qara zaýyt» dep ataıdy. 2018 jyly qazanda lagerden bosap shyqqan Gúlzıra Áýelhanqyzyn Jiafang tigin fabrıkasyna qolǵap tigýge jibergen. Birneshe aı istegen jumysyna ol nebári 50 dollar aqy alǵan. Keıbir «qara zaýyttarda» konlagerden shyǵyp úıqamaq statýsyndaǵy eriksiz jumysshylarǵa 9 ıýan aılyq tólenedi. Al kásiporynnyń jalaqy qorynyń bir bóligi jumysshylardyń úsh mezgil tamaǵyna jumsalady, basym bóligi jergilikti ákimshiliktiń nusqaýymen konlagerdi qarjylandyrýǵa baǵyttalady.
Árıne, saıası maqsatty kózdegen repressııalyq sharalar kezinde qyzmet babyn paıdanalanyp qalatyndar da bar. Shetkeri turatyn malshylardy qystaqtarǵa ornalastyryp, yqshamdaý saıasatyn jeleý etip, qazaqtardyń mal-múlkin, 50 jylǵa jalǵa berilgen jaıylymdyq jáne egistik jerin tartyp alýmen shuǵyldanyp júrgen partııa fýnkıonerleri, ákimder de bar. Turǵyndardy mindettep, mashına satyp alýy úshin, úı salý nemese ony keńeıtý úshin bankten nesıe alýǵa májbúrlep, olardy qaryzben baılap tastaý da – qazaqtardy táýeldi qylyp qoıýdyń bir ádisi. Jergilikti bıliktiń jemqorlyǵy, paıdakúnemdigi shaǵyn kásipkerliktiń de negizine balta shaýyp jatyr. Mysaly, Ile-Qazaq okrýgyndaǵy Nylqy aýdanynynyń turǵyny Dına Nurdybaıqyzy aımaqtaǵy bedeldi kıim-keshek modeleri, dızaıner bolǵan. Ol óziniń avtorlyq buıymdarymen QHR atynan Ortalyq Azııa elderinde ótken kórmelerge qatysqan. 2015 jyly óziniń jekemenshik tigin ehyn ashyp, 30 áıeldi jumyspen qamtamasyz etti. QHR-nyń jeke kásipkerlikti damytý úshin uıymdastyratyn konkýrsyna qatysyp, ósimsiz qarjy grantyn – 59 myń ıýan utyp alady. Onyń kásibi qarqyndy damıdy, aılyq tabysy 17 myń dollarǵa deıin kóteriledi, tapsyrys kóbeıedi. Biraq 2017 jyly ony bir túnde sebepsizden-sebepsiz konlagerge qamap tastaıdy. Kásiporyn basshysy Dına Nurdybaıqyzy qamalýdyń aldynda ǵana birneshe aýqymdy tapsyrysqa kelisimshart jasap, tapsyrysty oryndaý úshin aınalymdaǵy aqshany túgel jınap, ishki Qytaıdan 100 myń ıýanǵa mata, kıimdi árleıtin injý-marjan jáne basqa da kerek-jaraq satyp alyp, qoımasyn toltyryp qoıǵan bolatyn.
«Ideıańda kinárat bar» degen aıyppen on bir aı lagerde azapty kúnderin ótkizgen Dına Nurdybaıqyzy qamaýdan shyqsa, kásiporyndaǵy 40-qa jýyq tigin mashınasy, qoımadaǵy mata-shutasy iz-túzsiz joq. Buǵan jergilikti atqarýshy organdar da, polıııa da jaýap bermeıdi. Kásiporynnan aıyrylyp qalǵan ol úıin satyp, burynǵy tapsyrys berýshilerge qaryzyn óteı bastaıdy. Oǵan bolashaq jary da kómektesedi, onyń da mashınasy, dúnıe-múlki de qaryz jabýǵa jumsalady. Eń soraqysy sol, bank basynda grant esebindegi kredıtke Dına Nurdybaıqyzy lagerge qamalǵan kúnnen bastap 9 paıyzdyq ósim qosyp qoıypty. «On bir aı «saıası úırenýde», odan keıin úıqamaqta bolǵanymdy aıtyp edim, «Ol – seniń problemań, qaryzdy ósimmen qaıtarasyń, olaı bolmaǵan jaǵdaıda – sottalasyń» dep aıtty» deıdi ol. Budan keıin Dına Nurdybaıqyzy Qazaqstanǵa qonys aýdaryp ketken áke-sheshesiniń Shyńjańdaǵy týystary jáne kúıeýiniń týystarnyń kómegimen banktiń kredıtin jabýǵa kúsh salady. 2019 jyly balaly bolǵan ol kúıeýi ekeýi Qazaqstanǵa ótedi. Dına Nurdybaıqyzynyń ákesiniń eki aǵasy Shyńjań bıligine ol bank kredıtin ótemegen jaǵdaıda qaryzdy qaıtarý jóninde qolhat jazyp beredi.
«Qaryzdy ýaqtyly tólemesem, ákemniń aǵaıyndary «Bizdi qurtatyn boldy» dep Shyńjańnan telefon soǵyp, jylarman bolady. Men jas bala baǵyp úıde otyrmyn. Kúıeýim qurylysqa jaldanyp tapqan tabysyn túgel Qytaı bankine quıady. Qazir qys, qurylys toqtaǵan. Ne isterimdi bilmeımin. Eger men qaryzymdy qaıtarmasam, ákemniń Shyńjańdaǵy týystaryn lagerge qamaıdy» deıdi ol. Tyǵyryqqa tirelip, odan shyǵatyn jol tappaı qınalǵan Dına Nurdybaıqyzy amaly taýsylǵan soń, «Atajurt eriktilerine» kelip, qazaq halqynan kómek surady. Onyń janaıqaıy eskerýsiz qalǵan joq, janashyr jurt shamasy kelgenshe kómek berip jatyr. Aıtýynsha, janashyrlar esepshotyna aqsha aýdaryp jatyr, otbasyna shaǵyn páter jaldap beripti, «aıaǵyna turyp, kásip ashyp, kúnkórisin qamdap alsyn» degen nıetpen tigin mashınasyn syıǵa tartyp jatqan azamattar da bar.
Eki balanyń anasy, Qazaqstan azamaty Qaraqat Ábdeshtiń aıtýynsha, kúıeýi Bekesh Mánapqan, qaıyn atasy Mánapqan Zeınolla, qaıyn aǵasy Erbolat Mánapqan jáne qaınysy Erkesh Mánapqan 2017 jyldyń kókteminen beri túrmede otyr. Olar 3-11 jyl aralaǵynda túrmege kesilgen. Bul áýlet Shyńjańnyń Býyrshyn aýdanynyń Qataı qystaǵynda turady, etnoaýyl jasap, týrısterge qyzmet kórsetýmen aınalysqan.
Bekesh Mánapqan otbasymen Qazaqstanǵa qonys aýdaryp, ózi yqtııarhatpen júrgen. Olar Qytaıǵa týysshylap barǵan kezde áýlettiń erkekteriniń bári bir kúnde qamaýǵa alynǵan.
Qaraqat Ábdesh «Jaqyndarym eshqandaı qylmys jasaǵan joq, áýlettiń bıznesin tartyp alý úshin zańsyz sottap jiberdi» deıdi. Qazir ol eki balasymen Astana qalasynyń mańynda úı jaldap turady. Ol eki balasyn ertip, QR Prezıdentiniń rezıdenııasyna – Aqorda aldyna jıi keledi. «Toqaev myrza bizdi qabyldasa eken, bizdiń kóz jasymyzdy kórse eken!» deıdi ol. Biraq onyń quzyrly organdardy aralap sabylýynan nátıje shyǵar emes...
Shyńjańdaǵy jappaı repressııany jáne onyń qurylymdyq júıesin qarjylandyrý Qytaıdan Qazaqstanǵa qonys aýdarǵan qazaqtardyń áleýmettik jaǵdaıyna, jańa ortaǵa tez beıimdelip ketýine keri áserin tıgizip jatyr. 2010 jyldan beride qonys aýdarǵandar Qytaıdaǵy úı-jaıyn sata almady, Qazaqstanǵa qarjysyz keldi. Sondyqtan myńdaǵan oralman alys aýyldarǵa ornalasýǵa májbúr, myńdaǵan otbasy nashar páter men qala syrtyndaǵy ýaqytsha salynǵan úılerdi jaldap turady.
Qytaı qazaqtarynyń kópshiligi buǵan deıin eki el arasynda saýda-sattyq jasap, nápaqa tabatyn. Shyńjańda repressııa bastalǵaly beri bul proess tejeýildedi. Keıin Qazaqstan azamattyǵyn alǵandar men yqtııarhaty barlardy da shekaradan ótken boıda qamaýǵa alatyn bolǵasyn, qazaqtar Qytaıǵa barýdan qaımyǵyp qaldy. Bul jaǵdaı da Qazaqstanda oralmandardyń kúnkórisin, turmys-tirshiligin qıyndatyp jiberdi.
QHR zańynda ózge eldiń azamattyǵyn alyp, qonys aýdaryp ketken zeınetkerge ómiriniń sońyna deıin tıisti zeınetaqyny tólep turý qarastyrylǵan. Bul zań múgedektigine baılanysty zeınetke shyqqan adamdarǵa da qatysty. Biraq sońǵy jyldary Qytaıdan qonys aýdarǵan keıbir oralmandardyń zeınetaqysy toqtap qaldy. Al QHR-nyń ortalyq bıliginen «Shetelde ýaqytsha turyp jatqan nemese ózge eldiń azamattyǵyn alǵan adamdarǵa zeınetaqy tólenbeıdi» degen ókim nemese jarlyq berilgen joq. Osy jaǵdaıdy eskersek, Shyńjań bıligi ózimbilerlikke salynyp, QHR zańyn buzyp otyr. Sondaı-aq, zeınetkerler úshin bólingen bıýdjet qarjysynyń bir bóligin jyrymdap, ony resýrs jetispeı jatqan konlagerlerge jumsap jatqany jóninde boljam jasaýǵa bolady.
Shyńjaǵdaǵy jappaı repressııa shekaranyń arǵy jáne bergi betinde «tiri jetimder» men «tiri jesirlerdi» kóbeıtti. Qazaqstanda asyraýshysyz qalǵan otbasylarǵa áleýmettik kómek kórsetýmen shuǵyldanatyn «Atajurt eriktileriniń» lıderi Serikjan Biláshulynyń 2018 jyldyń kúzinde bergen málimeti boıynsha, ákesi, sheshesi nemese ekeýi birdeı Shyńjańda qamalyp qalǵan kámelet jasyna tolmaǵan «tiri jetimniń» sany 500-den asty, qazir de osy problema ózekti bolyp tur.
Shyńjań konlagerleriniń ishinde jáne syrtynda qorlyq kórgen qazaqtar tán jáne jan jarasynyń azabyn tartýda. Talaı oralman aýrýǵa ushyrady, júregi ezilip áke-sheshesin sarǵaıyp kútken balalar psıhologııalyq travma aldy. Qanshama áıel májbúrli sterılızaııadan ótip, budan bylaı bala kótere almaıtyn múshkil halge tústi.
Qazaqstanǵa Qytaıdan qonys aýdarǵan qazaqtardyń boıyn úreı bılegen. Olar ózi úshin ǵana emes, Shyńjańda qalǵan etjaqyn týystary úshin qorqady, konlagerden kórgen tán jáne jan azabyn tartyp, quqyn Qytaı bıligi aıaqasty etip otyrǵanyn ashyq aıta almaı ishteı tynyp júr. Shyńjańda kórgen qorlyǵyna shydaı almaǵan nemese týysyn kommýnıstik-fashıstik qandy sheńgelden qutqarýdyń basqa jolyn tappaǵandar ǵana ashyqqa shyǵyp, etnoıdtiń sumdyǵyn aıtyp jatyr.
Qytaıdyń Shyǵys Túrkistandaǵy genoıdtik saıasatynyń saldary Qazaqstanda áleýmettik-ekonomıkalyq-saıası kúrdeli problemany ýshyqtyra tústi. Ony sheshýdiń jolyn qazaq bıligi qarastyryp jatqan joq dep aıtýǵa ábden bolady. Qaıta problemany elemeı, ony qoǵamnyń talqysyna shyǵarýǵa kedergi jasap, búrkemelep tastaǵysy keledi. Bul irińi tereńdep jaıylyp, dendep bara jatqan biteýjarany eske salady.
Turarbek QUSAIYNOV,
«Demos» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy.
Foto ashyq derekkózden alyndy.
