Qazaq jerin 10 jyldan astam ýaqyt zerttep, aýa raıy ózgeristeriniń hronologııasyn qurastyrdy, dep habarlaıdy “Adyrna” ulttyq portaly Habar 24-ke silteme jasap.
Jasaǵan qorytyndy kóńil kónshitpeıdi. Eýrazııa qurlyǵynyń dál ortasyndaǵy dalany shól basý qaýpi bar ekenin aıtady.
65 mıllıon jyl buryn Uly Dalany Paratetıs dep atalatyn alyp teńiz basyp jatty. Ol Altaı taýynan Jerorta teńizine deıin jaıyldy. Búgingi kúnde odan Kaspıı men Aral qaldy. Taý jynystarynda da teńiz izderi qalǵan. Soǵan qarap ǵalamdyq jylynýdyń aımaqtaǵy aýa raıyna qalaı áser etetinin boljaýǵa bolady. Zamanaýı tehnologııalardyń múmkindikteri tań qaldyrady.
Tasqa aınalǵan qabyrshaqty zerttep, ejelgi teńizde sýdyń temperatýrasy qandaı bolǵanyn anyqtaı alamyz. Al tozańy qandaı janýar men balyq mekendegenin jáne qandaı daqyl óskenin kórsetedi.
Qyzyq maǵlumattyń negizinde ǵylymı jańalyq jasaldy. Potsdam, Amsterdam jáne Renn ýnıversıtetteriniń ǵalymdary 34 mıllıon jyl buryn ejelgi teńiz qurǵap qalyp, ornynda shól paıda bolǵanyn anyqtady.
Gııom Dıýpon-Nıve, geologııa professory
Ylǵaldyń azaıýynan janýarlar men ósimdikter quryp ketti. Qazir de aýa raıy ózgerip keledi. Iaǵnı jylyp jatyr. Bul da ylǵalǵa áser etedi. Muzdyqtar erip, jaýyn-shashyn azaıady.
15 mıllıon jyl ótkennen keıin, jansyz jer tirile bastady. Ǵalymdar bul qubylys qaıtalanýy múmkin deıdi. Biraq qazir adamzattyń áreketine baılanysty aýa raıynyń ózgerýi údeı túsedi.
Gııom Dıýpon-Nıve, geologııa professory
Ekologııalyq júıemizdiń jaǵdaıy aýyr. Ótkizip jatqan zertteýim aýadaǵy kómir qyshqyl gazynyń úlesi qazirgideı arta berse júz-eki júz jyldan keıin ne bolatynyn kórsettedi. Ortalyq Azııa men Qytaıda tolyǵymen shólge aınalǵan jerler bar. Sý qory da azaıyp barady. Tabıǵatty umytpaýymyz kerek, óıtkeni bul óńirge shólge aınalý qaýipi tónip tur.
Qazaqstan aýmaǵynyń basym bóligi álemdegi eń ystyq ári shóldi aımaqtyń birine aınalýy múmkin. Bul úrdisti tejeý úshin ekonomıka men jerdi kógaldandyrý qajet.
