(jalǵasy. Basy myna siltemede)
2016 jyldyń sońynda Shyńjańda jappaı repressııa bastaldy, aımaqtyń iri qalalaryndaǵy orta mektepter, kolledjder jáne basqa da mádenı-áleýmettik nysandar konlagerge aınaldy. Bul joly uıǵyr, qazaq jáne basqa dep bólip jatpady, jappaı qamady. Genoıdke tán bul áreketti Qytaı bıligi taǵy da «terrorızm men ekstremızmge qarsy kúres maıdanynyń jalǵasy» dep túsindirdi. Temir tormen qursaýlanǵan túrmeden eshbir aıyrmashylyǵy joq konlagerlerdi «saıası úırený» jáne «kásibı oqytý» ortalyqtary dep atady.
Qamaýda bolyp shyqqan adamdardyń kýáligin saraptaı kele, «saıası úırený» men «kásibı oqytý» ortalyqtarynyń ózara ereksheligi joq. Munda eshbir kásipke baýlymaıdy, onyń ornyna adamdardyń mıyn shaıyp, ulttyq ereksheliginen kúshtep aıyrý jolǵa qoıylǵan.
Qamaýǵa alynǵandarǵa qytaı tilin kúshtep úıretedi, lager ishinde qytaısha sóıleý mindetti. Baıqaýsyzda uıǵyrsha nemese qazaqsha sóılep qoıǵan tutqyndar jazaǵa ushyraıdy: jertóledegi arnaıy qınaý quraldarymen jabdyqtalǵan «qara bólmege» aparyp qorlaıdy; «kináli» adamnyń ózi ǵana nemese sonyń «synyptastarynyń» (konlagerlerdegi tutqyndar kamerasy «synyp» dep atalady) bári tamaqtan qaǵylady jáne t.b. Qytaı tilin keıbir lagerlerde ulty qazaq nemese uıǵyr muǵalimder úıretedi, keıbirinde tutqyndar óz betinshe oqyp-jazady.
Tutqyndar keıde eki, keıde bir mezgil teledıdardan Qytaı kommýnıstik partııasy lıderleriniń málimdemesin tyńdaıdy, «Qytaıdyń qaryshtap damyp bara jatqany» jóninde arnaıy daıyndalǵan habarlardy kóredi, QHR gımnin top bolyp qosylyp aıtady, «qyzyl ánderdi» shyrqaıdy. Budan basqa ýaqytta tutqyndar qytaı tilinde kommýnıstik partııanyń «jarqyn bolashaqqa bastap bara jatqany» jóninde madaq shyǵarma jazady... Shyǵarmadan «saıası qate» jibergender taǵy da jazalanady.
Tutqyndardyń bireýi «synyp jetekshisi» qyzmetin atqarady. «Synyp» ishin arnaıy vıdeokameralar arqyly lager ákimshiligi qadaǵalaıdy, olar mıkrofon arqyly «synyp jetekshisine» tártip buzǵandardy tizimdeý jóninde jáne basqa da nusqaý berip turady.
«Saıası úırený» jáne «kásibı oqytý» lagerine qamalǵandarǵa qandaı da bir qylmystyq aıyp taqpaıdy, sot sheshimi joq. Olardyń «kinásin» jergilikti ákimdik qyzmetkerleri nemese kommýnıst belsendiler (olardy Shyńjań qazaqtary «kadr» dep ataıdy) nemese qoǵamdyq saqshylar anyqtap, konlagerge qamaýǵa jóneltken. Sondyqtan qamaýdaǵylar ózderine jańadan «qylmys» oılap tabýǵa mindetti. «Únemi jaman pıǵylmen júrdim», «ultshyl nemese dinı azǵyrýshylardyń sózine ılanyp qaldym», «Qytaıdaǵy halyqtar dostyǵyna syzat túsirdim», «kommýnıstik kóshbasshy jóninde jaman sóz aıttym, jaman oıladym», «Qazaqstandaǵy ánshilerdiń ánin tyńdadym, jazýshylardyń shyǵarmasyn oqydym» jáne basqa da «qylmys túrlerin» jazyp, «qylmysyn moıyndaý jáne soǵan ókiný» hatynyń sońyn «ýlanǵan sanamyzdy túzep, oqytyp-úıretip, Uly Juńgo eliniń jasampaz rýhynda tárbıelep, durys jolǵa baǵyttap jatqan kompartııaǵa alǵysym sheksiz» dep aıaqtaýy tıis. Tutqyndar «qylmysty moıyndaý» hatyn túrme ákimshiligi senetindeı etip jazýǵa janyn salyp tyrysady. Eger tutqyn únemi «senimsiz» hat jaza berse, ol jazalanady.
2019 jyldyń 24 qarashasynda Jýrnalısterdiń halyqaralyq zertteý konsorıýmy (ICIJ) Shyńjańdaǵy konlagerlerde tutqyndardy qalaı ustaý jónindegi Qytaıdyń ortalyq bıligi shyǵarǵan qupııa nusqaýlyqty jarııalady. «Telegramma» dep shartty ataý qoıylǵan, 2017 jyly daıyndalǵan qujatta lagerge qamalatyn adamdardy anyqtaý joly, «saıası úırený» lagerlerin qalaı basqarýǵa bolatyny jazylǵan. Onda tutqyndardy kúzetý, lagerde jatqanyn jasyrý, olarǵa ıdeologııa júrgizý tásilderi, tutqynnyń rejımine deıin kórsetilgen. Qujatta tutqyn «stýdent» dep atalady. Qujatqa Shyńjań qaýipsizdik qyzmetiniń jetekshisi, Kommýnıstik partııanyń Shyńjańdaǵy basshysynyń orynbasary Chjý Haılın qol qoıǵan.
Qujatta konlager basshylaryna tómendegideı nusqaý beriledi:
- lagerden eshkim qashyp ketpeýi tıis. Sondyqtan olardyń ár qadamyn táýlik boıy vıdeokameramen baqylaý kerek. Olardy jatatyn jerde, sabaq ótetin synypta, tipti túski as kezinde de baqylaýda ustaý qajet;
- qytaı tilin meńgersin. Bul – basty maqsat;
- lager qatań baqylanýy tıis. Ár ǵımaratqa, ár esikke, ár qabatqa birneshe esik qoıyp, olardyń barlyǵyn qulyptaý kerek. Ár ǵımarattyń aýmaǵy bıik qabyrǵamen qorshalyp, kireberis qaqpaǵa qatań kúzet qoıylsyn;
- «stýdentterdiń» basynda qansha ýaqytqa qamalatyny belgisiz bolady. Biraq olar kem degende bir jyl otyryp shyǵýy tıis;
- lagerge upaı júıesi engizilsin. «Stýdentterge» ıdeologııalyq tárbıesine, tártibine, oqýyna qaraı upaı berilsin;
- tolyq ıdeologııalyq tárbıe alyp shyqqandardy birden bosatýǵa bolmaıdy. Olardy basqa lagerge aýystyryp, taǵy birneshe aı eńbekke baýlý kerek;
- qamaýdaǵylar jaqyndarymen aptasyna bir ret telefonmen, aıyna bir ret vıdeomen baılanysa alady. Bul olardyń syrtpen baılanysatyn jalǵyz amaly bolady. Eger tártip buzsa, jaqyndarymen sóılesýge tyıym salynady;
- «stýdentter» aýyryp qalsa ne basqa da tótenshe jaǵdaı bolsa ǵana lagerden shyǵarylady. Olar ortalyqtan shyqqan kezde qyzmetkerlerdiń qatań baqylaýynda bolýy shart;
- «stýdentterdiń jatar orny, synyptaǵy partasy, jumys ústeli, tamaqtaǵy kezegine deıin bekitilýi tıis. Ony múlde ózgertýge bolmaıdy. Uıqyǵa jatatyn, uıqydan oıanatyn, jýynatyn, dárethanaǵa baratyn ýaqytyna deıin belgilenýi kerek.
Qupııa qujatty batys elderindegi adam quqy uıymynyń mamandary saraptamadan ótkizip, «Telegrammanyń» 100 paıyz qupııa qujattar stılinde jazylǵanyn jáne Shyńjańdaǵy túrki tildes halyqty ulttyq jáne dinı ǵuryptan aıyrý, joıý saıasatynyń memlekettik deńgeıde jasalyp jatqanyn aıǵaqtaıdy. Qupııa nusqaý Shyńjań konlagerinen bosap shyqqan qazaqtardyń bergen kýáligine sáıkes.
Shyńjańǵa saýda isimen barǵanda ustalyp, 15 aı tutqynda bolyp qaıtqan 54 jastaǵy ulty uıǵyr, týmysynan Qazaqstan azamaty Gúlbahar Jalılova konlagerde qatty qınalǵan. Túrme ákimshiligine onyń «tártibi» unamaǵan, «qylmysyn moıyndaýy» senimsiz kóringen. Sondyqtan ol 15 aı boıy salmaǵy 5 kg tartatyn kisenmen júripti. Ákimshilik daıyndaǵan áldebir hatqa qol qoımaǵan ony ǵımarat jertólesindegi «qarańǵy bólmege» aparyp, denesi (bas, aıaq, qol, keýde) qımyldamaıtyndaı etip tańyp qoıatyn «jolbarys» oryndyqqa (temirden jasalǵan azaptaý qurylǵysy) otyrǵyzyp, bir táýlik qınaǵan. Aıtýynsha, 27 jastaǵy azaptaýshy erkek polıeı bir kezde shalbarynyń aýyn sheship, jynys múshesin shyǵaryp, «jolbarys» qursaýyndaǵy tutqyn áıeldiń denesine taqaǵan... «Seniń mendeı anań joq pa, ápkeń joq pa, maǵan qalaısha qol kóteresiń?!» dep jalynyp jylap edim, ol «Túrińe qarasaıshy, adamǵa uqsamaısyń, haıýanǵa uqsaısyń, sendeı adam qalaısha maǵan ana bolady, ápke bolady?!» dep odan beter zárin tógip ashýlandy» deıdi Gúlbahar.
Gúlbahar Jalılovanyń aıtýynsha, tamaq temir esiktiń astyndaǵy oıyq arqyly beriledi. Dálizdegi tamaq taratýshylar esik aldyna tabaq qoıyp, tamaq quıady, tutqyndar qolyn esiktiń oıyqsha tesiginen sozyp, tamaqty ishke alyp ishedi. Kóbine un qosylǵan bylamyqqa uqsas sorpa, býǵa pisirilgen dámsiz nan beredi.
Tutqyndar túnde tar bólmede bir jambastap, qatar-qatar uıyqtaıdy. Uzyndyǵy 7 m, eni 3 m bólmege 30 adamǵa deıin qamalady. Aıaq jaqta jarty metrge jýyq jolaq qalady. Onda tutqyndar ár eki saǵat saıyn kezekpen aýysyp, «synyptaǵylardyń» uıqysyn kúzetedi. Jatatyn oryn jetpese, «synyp» kúzetine 2 adam emes, 4-5 adamnan qoıylyp, kezekpen aýysyp turady.
Tutqyndarǵa aıyna eki ret kıim-keshegin jýýǵa ruqsat beredi. Tórt-bes tutqyn bir sabyndy taraqpen aralap kesip, bólip alady. Durystap jýynbaǵan soń tutqyndar arasynda qotyr, irińdi jara sııaqty teri aýrýlary keń taraǵan.
Bólmeniń bir buryshynda orgáınekpen bólingen ájethana bar, dáret alyp jatqan adam beınebaqylaý kamerasyna kórinip turý tıis. Sý tapshy, únemdep jumsaý kerek. Tutqyndar beti-qolyn jýmaıdy. Bólmede ájethanadan shyqqan zár men nájistiń ıisi únemi múńkip turady.
Qytaıdyń konlagerinde bolyp qaıtqan keıbir kýáler «synyp» ishinde eshqandaı santehnıka joǵyn aıtady. Bólmeniń bir buryshyna qaqpaǵy bar, syıymdylyǵy 12-15 lıtrge jýyq shelek qoıylady. Úlken-kishi dáret bolsyn, tutqyndar sol shelekke dáret syndyrady. Shelek kúnine bir nemese eki ret tógiledi. On bes-jıyrma adam qamalǵan «synypta» shelek tez tolady. Budan keıin dáret syndyrýǵa bolmaıdy, qaqpaqpen shelekti jaýyp qoıý kerek. Ýaqtyly dáret syndyrmaǵan soń, zár organızmge tarap, tutqyndardyń denesi sarǵaıyp ketedi, ústinen sasyq ıis shyǵady.
Tutqyndar kúni boıy bıiktigi 30 sm-deı plastmassa oryndyqta qalshıyp otyrýy tıis, eshbir qımyl jasaýǵa bolmaıdy. Tipti kózin jumyp, jerge bir sát qaraǵan adamdy túrme ákimshilgi «jasyryn duǵa jasady» dep aıyptap, jazalaıdy.
Qytaıda 15 aı qamaýda bolyp qaıtqan Gúlzıra Áýelhanqyzy óziniń esteliginde lagerdiń birneshe túri baryn aıtady. Qytaıǵa týystaryna barǵanda qamaýǵa alynǵan ol alǵashqy kúnin kúzet qoıylǵan jataqhanada ótkizgen. Kelesi kúni saqshylar «Namaz oqısyń ba?», «Qazaqstannan basqa qaıda bardyń?», «Túrmede otyrǵan týystaryń bar ma?» degen suraqtarǵa jaýap alǵan soń, ony lagerge kirgizgen.
Ol jatqan lagerde ájethana men ashana «synyp» ishinde emes, bólek ornalasqan. Ashanaǵa da, ájethanaǵa da tutqyndardy sappen aparady. «Tamaq ishýge 5 mınýt, ájethanaǵa kirip-shyǵýǵa 2 mınýt ýaqyt beredi. Úlgermeı, sál kidirip qalsań, basyńnan toqtaıaqpen uryp, sulatyp tastaıdy» deıdi Gúlzıra.
Gúlbahar Jalılovanyń aıtýynsha, lagerbdegi áıelderge aptasyna eki tabletka dári beredi, 10 kún saıyn ıne salady. «Qandaı dári?» dep suraýǵa bolmaıdy, dárini saqshylar kúshtep ishkizedi. Budan keıin áıelderdiń etekkiri múldem toqtaıdy» deıdi ol. Lagerde májbúrlep dári ishkizetinin qamaýda bolyp kelgenderdi bári rastaıdy. Keıbir málimette lager ákimshiligi «ınfekııalyq aýrýǵa qarsy dári» beretini aıtylady.
Gúlzıra Áýelhanqyzynyń oıynsha, dári áıelderdiń bala kóterip qoımasy úshin beriledi. Sebebi, amerıkalyq Washington Post basylymy 2019 jyly qazanda Shyńjańnan Qazaqstanǵa kóshken etnıkalyq qazaq áıelderi týraly maqalasynda birneshe áıeldiń bergen túsiniktemesine súıenip, Shyńjań lagerlerinde jynystyq zorlaý bolatynyn, túrme kúzetshileri tún ishinde ajyrasqan nemese turmysqa shyqpaǵan qyzdardy alyp ketip, jabylyp zorlaıtynyn jazǵan
Gúlzıra Áýelhanqyzy túrmege túskende odan kúzetshiler «Neke kýáligiń bar ma?» dep suraǵan. Ol «Iá, bar. Kúıem men qyzym Qazaqstanda» dep jaýap bergen. «Osydan keıin olar meni mazalaǵan joq» deıdi ol.
Shyńjań konlagerlerinde áıelderge seksýaldyq zorlyq jasaý faktileri aıtyla bermeıdi. Qamaýda bolyp qaıtqan áıelderdiń kóbi zorlyq jóninde aıtýdy uıat sanaıdy. Keıbiri «Saıası úırený» ortalyǵynda bolǵan jaǵdaıdy aıtsań, týystaryńdy qamaımyz, Qytaıdyń qoly uzyn, qaı jerde júrseń de aýyr jazaǵa ushyraısyń» dep qorqytyp tastaǵandyqtan, úreıin jeńe almaı júr.
Otbasymen qosylý úshin Qytaıdan Qazaqstanǵa qashyp, keıin Shveııadan pana tapqan etnıkalyq qazaq Saıragúl Saýytbaı Izraıldiń Haaretz onlaın-basylymyna bergen suhbatynda Shyńjańda polıııa qyzmetkerleriniń bir qyzdy jurttyń kózinshe top bolyp zorlaǵanyn aıtqan. Ol kezde Qytaı bıliginiń májbúrleýimen Saıragúl Saýytbaı lagerdegi tutqyndarǵa qytaı tilinen sabaq berip júrgen. Onyń aıtýynsha, bir kúni tutqyndardyń bárin alańǵa alyp shyǵyp, sapqa turǵyzǵan. Ortaǵa bir qyzdy sheshindirip ákelip, birneshe polıeı top bolyp, kezek-kezek zorlaǵan. Tutqyndar sol aıýandyqqa qarap turýy tıis. «Qyzdy zorlap jatqan kezde, bárimizdiń qas-qabaǵymyzdy baqylap turdy. Artqa burylyp, uıatsyz ońbaǵan qylyqtan kózin taıdyryp áketken, ashýly keıip tanytqan adamdardy saqshylar jelkelep alyp ketti. Olardy sodan keıin kórgen joqpyz. Osy oqıǵadan keıin túnde uıyqtaı almaı júrdim» dep eske alady Saıragúl.
2004 jyly Qazaqstanǵa kóship kelip, 2005 jyly Qazaqstan azamattyǵyn alǵan Orynbek Kóksebektiń aıtýynsha, ol 2017 jyldyń sońynda Shyńjańnyń Sháýeshek qalasyna týystaryna barǵanda qamaýǵa alynǵan. Sháýeshek polıeıleri onyń qytaı tilin bilmeıtinin paıdalanyp, Qytaıdaǵy burynǵy tirkeýin (napos) qalpyna keltirý jóninde qol qoıdyryp alady. Budan keıin ony Qazaqstan azamattyǵynan bas tartqyzý úshin qınap, kisendep, táýliktep tikesinen-tik turǵyzyp qoıǵan. Azaptaýshylar ony jeti kún taıaqtap qınaıdy, odan keıin tereń qudyqqa tastap, ústine muzdaı sý quıǵanda, Orynbek esinen tanyp qalǵan. «Esimdi jısam, bir top jigittiń ortasynda jatyr ekenmin. Olar «Aǵa, qasarysam dep ólip qalasyz ǵoı. Qylmysyńyzdy moıyndaı salmaısyz ba?» dep janashyrlyq tanytyp jatty» deıdi ol.
Lagerde Orynbek úshin eń qıyny qytaı tilin meńgerý bolypty. Buryn ol tóte jazýmen 2 synyptyq bilim alǵan, odan keıin mektepti tastap, mal aýylda ómir súrgen. Onyń ústine Qytaıdan Qazaqstanǵa erterekte, 2004 jyly kóship ketken ol qytaı tilin múldem bilmeıtin. Sondyqtan ol lagerde QHR gımnin, Dımash Qudaıbergenniń qytaısha oryndaǵan ánin jurtpen qosylyp aıta almaǵany úshin únemi jazyqty bolǵan. Qysymnan qatty qınalǵan ol qaıta-qaıta ózine qol jumsap ólýge áreket jasaı bergesin Qytaı bıligi amalsyz qamaýdan bosatqan. Orynbek Kóksebektiń oıynsha, Qytaı konlagerinen bosap shyǵýyna óziniń Qazaqstan azamaty bolǵany da, halyqaralyq adam quqy uıymdarynyń dabyly da yqpal etken.
Qytaı konlagerinde ózin ózi óltirýge áreket etip, bostandyqqa shyqqan qazaqtyń biri – Qaırat Samarqan. Ol 2017 jyldyń 20 qarashasynan bastap úsh aı lagerde boldty. Aıtýynsha, 2009 jyly Qazaqstanǵa qonys aýdaryp, azamattyq alýǵa qujat tapsyrǵan soń, ol Qytaıdaǵy úıin satý úshin barǵanda Shyńjańnyń Býryltoǵaı aýdanyndaǵy «saıası úırený» ortalyǵyna qamalǵan. Lagerdegi azapqa shydaı almaǵan Qaırat Samarqan júgirip baryp qabyrǵaǵa basyn soǵyp ólmekshi bolypty. «Esimdi jısam, aýrýhanada jatyr ekenmin. Qasymda polıeı tur. Olarǵa boıdaq ekenimdi jasyryp, «Qazaqstanda meniń balam bar, áıelim bar» dep ótirik aıttym. Sodan keıin maǵan Qazaqstanǵa baryp kelýge bir aıǵa ruqsat berdi. Munda kele sala tezdetip, Qazaqstan azamattyǵyn aldym» dep eske alady Qaırat Samarqan.
Qytaıdaǵy konlagerden aýyr zardap shegip shyqqan Tursynbek Qabıuly tergeý kezinde bir adam áreń sııatyn temir tor ishinde tizerlep jeti kún, jeti tún otyrǵan. «Sál qalǵyp ketseń saqshylar taıaqpen uryp oıatady, uıyqtatpaıdy. Suıyq tamaq bermeıdi, sý bermeıdi, býǵa pisken qatqan nandy aldyńa tastaı salady. Kúnine eki ret dárethanaǵa shyǵarady. Bir kúni dárethanadan qaıtyp kele jatyp, qolymdy jýýǵa ruqsat aldym da, bir ýys sýdy jutyp jiberdim. Sol-aq eken, basyma qatty soqqy tıdi. Qulaǵymnyń jarǵaǵy jarylyp ketti, eseńgirep qaldym. Budan keıin tórt polıeı jabylyp basymdy dýalǵa soqqylap jatqany emis-emis esimde... Esimdi jısam, tar temir tordyń ishinde búktelip otyr ekem. Túngi saǵat ekide qaıtadan tergeý bastaldy...» deıdi Tursynbek Qabıuly.
Kýágerlerdiń aıtýynsha, Shyńjańdaǵy «saıası úırený» jáne «kásibı oqytý» ortalyqtary jartylaı tutqyndardyń esebinen qarjylandyrylady. Sol úshin tutqyndarǵa Shyńjań ólkesinde turatyn týystarymen aıyna bir márte telefonmen sóılesýge nemese kezdesýge ruqsat beredi. Bul baılanys polıeılerdiń qatań baqylaýymen júzege asady, artyq-aýys sóz aıtýǵa bolmaıdy. Tutqyndarǵa qajet ony-muny gıgıenalyq zattar men aqshany túrme ákimshiligi qabyldap alady. Keıbir málimetter boıynsha, týystary qamaýda otyrǵan turǵyndardan lagerge qajetti qarjyny jergilikti ákimdikter men partııanyń bastaýysh uıymdary arnaıy salyq túrinde jınaıdy. Býryltoǵaı aýdanyndaǵy lagerde bolǵan Qaırat Samarqan qamalǵandar kúndelikti tamaǵyna 20 ıýan tólegenin aıtady. «Sondaǵy tamaǵy – eki tilim nan men kúrish sýy. Basqa jóndem tamaq joq» deıdi ol.
Lagerde bolyp shyqqandardyń aıtýynsha, qamaýdaǵylardyń túgelge jýyǵy – 16 men 85 jas aralyǵyndaǵy Shyńjańnyń musylman halqy. Keıbir lagerde ishinara qytaı, mońǵol ulty kezdesedi.
Tursynaı Zııaýd Kúnes aýdanyna qarasty Jańaqala lagerinde ózimen birge qamaýda bolǵan ulty qytaı eki áıel bolǵanyn aıtady. Onyń biri – «memleket qajeti úshin buzylǵan úıine ótemaqy az bergenine rıza bolmaı, jergilikti bıliktiń ústinen Pekınge shaǵymdanǵan» áıel. Ony Pekınge qýyp baryp, ustap alyp kelgen. Ekinshisiniń jerin tartyp alǵan, sol úshin shaǵymdanýyn qoımaǵan soń, qamaǵan. Al lagerdegi tutqyndardyń basym bóligi – uıǵyrlar. «Olar ulty qazaq tutqyndarǵa «erte me, kesh pe, sender qamaýdan bosap shyǵasyńdar, senderdi izdeýshileriń, Qazaqstan eli bar» dep qyzyǵa qaraıdy» dep eske alady Tursynaı Zııaýd. Ol óziniń konlagerden aman-esen shyqqanyn kúıeýiniń qazaq bolǵanymen jáne onyń talmaı shaǵymdanýynyń nátıjesi dep túsindiredi.
2018 jyldyń kókteminde Qaırat Samarqan «Býryltoǵaı aýdanyndaǵy lagerde 5700 adam jatyr, onyń 3000-nan astamy – qazaq, 2000 uıǵyr, 200-i dúngen, olardyń barlyǵy musylman bolǵany úshin qamalǵan» dep málimdegen.
Uıǵyrlar basym aımaqtaǵy lagerlerde uıǵyrlardyń sany kóp. Shyńjańnyń soltústigine qaraı ornalasqan lagerlerde qazaqtar kóptep kesdesedi.
Lagerde tutqyndardy úsh topqa bóledi: «asa qaýipti», «ortasha qaýipti» jáne «qaýipti emes». Sáıkesinshe, olarǵa úsh túrli kıim kıgiziledi. Biraq tutqyndardyń saǵyn syndyrý úshin basqa bir jerge aparǵanda báriniń aıaq-qolyna ádeıi kisen salyp, keıde basyna qara qapshyq kıgizip alyp júredi.
«Saıası úırený» jáne «kásibı oqytý» lagerleriniń tutqyndaryna shyǵarylǵan sot sheshimi joq bolǵandyqtan, olardyń «qaýiptiligin» klassıfıkaııalaý krıterııin anyqtaý múmkin emes. Tutqyndardyń túsinigi boıynsha, «asa qaýiptiler» – ıslam dinine qatysy barlar – moldalar, arab tilinen dáris alǵandar, jasyrynyp namaz oqıtyndar, smartfonynan dinı ýaǵyz ben ıslamı atrıbýttar tabylǵandar men jáne t.b. «Ortasha qaýiptiler» – shetelge shyqqandar, Qazaqstandaǵy týystarymen jıi baılanysta bolǵandar, telefonyna WhatsApp mesendjerin ornatqandar. Úshinshi topqa qoǵamdyq tártipti buzý, ruqsatsyz ulttyq kıim kıip júrý, ulttyq salt-dástúrdi ustaý, marqum bolǵan adamǵa janaza shyǵarý jáne sol rásimge qatysý, aýyl-aımaqtaǵy QRH-nyń «tý shyǵarý» rásimine sebepsiz qatyspaý, ulty qytaı azamattarmen kerisip qalý, ana tilindegi ádebıetterdi saqtaý, oqý jáne t.s.s. áreket jasaıtyndar kiredi.
«Qaýipti emesten» «ortasha qaýiptige» nemese «asa qaýiptige» aýystyrý ishki tergeý kezindegi májbúrli «qylmysyn moıyndaý» nátıjesi boıynsha júzege asady. Ol tutqynnyń shydamdylyǵy men saqtyǵyna baılanysty. «Saıası úırený» lagerindegi «asa qaýiptilerdiń» qatań rejımdegi túrmege aýystyrylýy – ýaqyttyń enshisinde, erte me, kesh pe, ábden azaptap «qylmysyn moıyndatady», sodan keıin sot sheshimimen kesimdi jaza belgileıdi. Biraq sot sheshiminiń kóshirmesi sottalýshynyń týystaryna berilmeıdi.
Konlagerdegi tutqyndar qamaýdan qashan shyǵatynyn bilmeı qatty oılanyp, qınalady. Sebebi, «saıası úırenýdiń» aıaqtalatyn merzimin eshkim bilmeıdi. Bul – psıhologııalyq turǵydaǵy eń aýyr qysym. Sondyqtan keıbir tutqyndardyń aqyl-esi aýysyp ketedi. Tutqyndardyń ishinde aljasqan adamynyń júrýi úreıge úreı qosa túsedi.
«Qaýipti emes» tutqyndarǵa qosylǵan Tursynaı Zııaýdtyń aıtýynsha, keıde olardy lager aýlasynadaǵy temir tormen aınala qorshalǵan alańǵa alyp shyǵady. Tutqyndar ózderimen alyp shyqqan shaǵyn oryndyqta qaz-qatar tizilip, aldyna qarap qımylsyz otyrýy tıis. «Kóbine maǵan temir tordyń janynan oryn tıedi. Basymdy burmaı, kózimniń qıyǵymen temir tordan arly-berli emin-erkin ótip júrgen qumyrsqalarǵa qarap otyramyn, solardyń ómirine qyzyǵam... «Qudaı-aý, nege meni qumyrsqa etip jaratpadyń?!.» dep, kózimnen jas shyǵarmaı, ishimnen egilip, júregimmen jylaımyn» deıdi ol.
Almaty oblysynyń Shonjy eldimekeniniń turǵyny, 63 jastaǵy Nurlan Kókteýbaıdyń úlken uly men qyzy Qazaqstanda oqyp, azamattyq alǵan. Al áıeli ekeýi Qytaıdan zeınetkerlikke shyqqasyn ǵana Qazaqstan azamattyǵyn alýdy oılastyryp, Qytaımen eki arada yqtııarhatpen júripti. Aıtýynsha, Nurlan Kókteýbaı 2017 jyldyń qyrkúıek aıynda áıeli ekeýi Shyńjańǵa barypty, ózi birden qaýmaýǵa alynǵan. Ol Ile Qazaq avtonomııaly okrýginiń Shapshal aýdanyndaǵy burynǵy 3-orta mektep ǵımaratynan ashylǵan 14 myń tutqyny bar konlagerde 7 aı, keıin aǵasynyń otbasynda 10 aı úıqamaqta bolǵan. Oǵan «terrorshylarmen baılanysyń bar» dep «qylmysyn» moıyndatyp, «asa qaýiptilerdiń» sanatyna qospaqshy bolyp, úzdiksiz suraq-jaýap alǵan. Sebebi, Qytaı bıliginiń ıdeologııalyq nasıhatynda «Qazaqstan – dinı ekstremızm men terrorızmge qarsy kúresip jatqan Qytaı úshin qaýipti 26 eldiń biri» dep aıtylady eken. Ásirese, Almaty oblysynyń Shonjy, Jarkent aımaǵynyń turǵyndary Shyńjańdaǵy búlinshilikti qozdyrady-mys. Otbasymen Shonjyǵa qonys aýdarǵan Nurlan Kókteýbaı sol úshin jazyqty bolypty. «Almatydan ári qaraı qandaı qala bar ekenin bilmeıtin menen «Sırııaǵa bardyń ba?», «Sırııaǵa barǵan qazaqtardan kimdi tanısyń?» dep, ábden qınady» deıdi ol.
Lagerdegi qysymǵa shydamaǵan Nurlan Kókteýbaı júregi aýyryp, 7 aı ishinde 3 ret, ár barǵanda 8-10 kúnnen túrmege uqsas aýrýhanada jatyp shyǵady. Aýrýhanada naýqasty tamaqtandyryp, kútim jasaýǵa onyń áıelin shaqyrtyp, qasyna qosyp qoıady. «Aýrýlardyń ishinde júrgende kórdim, bizdiń lagerdegi 130-dan astam adamnyń hali múshkil edi, onyń 20-ǵa jýyǵyn zembilge salyp alyp júrdi. Óleıin dep jatsań da, túrmeden shyǵarmaıdy» deıdi ol.
Nurlan Kókteýbaı Almatyda oqıtyn stýdent qyzynyń «Atajurt eriktileri» arqyly aryzdanýynyń arqasynda túrmeden bosap shyqqanyn aıtady.
Turarbek QUSAIYNOV,
«Demos» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy,
Halyqaralyq jýrnalıster federaııasynyń (IFJ) múshesi.
