Pavlodar. Kópshiliktiń kóz aldyna turǵyndarynyń kóbi resmı tilde sóıleıtin sol baıaǵy «orystanǵan aımaq» keletin bolar. Syn aıtpas buryn, syr tartqan jón. Óńirdegi qazaq tiliniń qazirgi ahýaly jóninde QR Jazýshylar odaǵynyń Pavlodar oblystyq fılıalynyń dırektory, oblystyq máslıhat depýtaty Jarqynbek Amantaıulymen suhbattastyq.
- Qazaq tiline qatysty áńgime qozǵasaq, elimizdiń soltústik óńirlerine kóbirek alańdaıtynymyz belgili. Qoǵam tarapynan synnyń astynda da qalatyn óńirdiń biri de sizderdiń aımaq. Dál qazirgi ýaqytta Pavlodar oblysynda memlekettik tildiń ahýaly qalaı?
- Sózsiz, synǵa qalatyndaı da jónimiz bar. Bul - jetpis jyl jel ótinde bolyp, solaqaı saıasattyń salqyny qatty ótken óńir. Odan qaldy, Táýelsizdiktiń otyz jylynda da Reseımen irgeles jatqan aımaqpyz. Ózge ult ókilderi eń kóp shoǵyrlanǵan oblystardyń birimiz. Onymen qosa, elimiz boıynsha týǵan tilimizge degen talap kúsheımeı turǵanda, bizdiń aımaqta da kóńil qulazytar olqylyqtardyń oryn alýy zańdylyq.
Biraq, aýyzdy qurǵaq shóppen súrtýge bolmaıdy. Qoǵamdy tutastaı alyp barlasaq, memlekettik tilge qatysty máselede Ertis-Baıan óńiriniń bir jylyn bir jylmen salystyrýǵa kelmeıdi. Tildik ahýaldyń ózgerip, til janashyrlarynyń kún sanap artyp kele jatqanynyń kýási bolýdamyz.
- Desek te, áleýmettik jelilerden qazaq tiline qatysty másele jıi kóterilip, ózge aımaqtardan qaraǵanda til tóńiregindegi talas-tartystyń kóp bolatyny baıqalady...
- Árıne. Áleýmettik jelide kóp kóterilse, demek bizde til úshin kúres te kóp júrip jatyr degen sóz. Álemjelidegi pikir de, onyń ıeleri de ártúrli adamdar. Qatarynda isi men sózi qabysqan shyn til janashyrlary da, «dıvan batyrlar» da, arandatýshylar da bar. Sondyqtan ondaǵy oı-pikirlerdi ekshep qaraǵan durys.
- Aımaqta memlekettik tildiń qoldanys aıasyn arttyrý boıynsha aýyz toltyryp aıtarlyq qandaı jumystar atqaryldy?
- Qazaq tilin damytý baǵytyndaǵy jumystar basqa aımaqtaǵydan artyq bolmasa, kem jasalyp jatqan joq. Tek joǵaryda atap ótkendeı, nátıje aımaǵymyzdyń ereksheligine baılanysty bolyp otyr.
Jekeleı atap ótsek, byltyr 5 myńnan astam adam qazaq tilin oqytý kýrstarynan ótken eken. Onyń qatarynda ózge ult ókilderi de barshylyq. Budan bólek, ata jurtqa oralǵan 140 qandas azamatqa arnalǵan latyn qarpi negizindegi qazaq tiline oqytý kýrsy uıymdastyrylǵan. Bul az kórsetkish emes, toqmeıilsýge de bolmaıdy.
Jalpy, qazaq tilin úırenemin degen azamattarǵa barlyq jaǵdaı qarastyrylýda. Mysaly, Oblysymyzdyń negizgi úsh qalasy, Pavlodar, Ekibastuz jáne Aqsýdaǵy barlyq derlik aıaldamalarǵa kúndelikti ómirde qoldanylatyn aýyzeki sózderdiń aýdarmasy jazylǵan arnaıy aqparattyq qaǵazdar ornatylǵan. Bul rette, qazaq tilindegi 15 000 sóz oryssha aýdarmasymen jazylǵan. Taǵy bir kóz kórip, kóńilden shyqqan joba - «QR-Qazaq tili». Onda da kópshilik oryndarda QR kody bar japsyrmalar ilinýde. Kez-kelgen turǵyn atalǵan kodty skanerleý arqyly qazaq tilin úıretetin arnaıy mobıldi qosymshany júkteı alady.
Elimizdiń «Til týraly» Zańy 21-babynyń talaptaryn saqtaý boıynsha 2200 obektige monıtorıng júrgizildi.
- Monıtorıng demekshi, osyndaı tekserý sharalaryn kóptep júrgizgen jón sııaqty. Áıtpegen jaǵdaıda, mekeme ataýlaryn, jarnama qaǵazdaryn qazaq tilinde qate jazyp qoıatyn jaıttar jıi kezdesedi ǵoı.
- Bul - tekserý emes. Monıtorıng toptarynyń quramynda ózim de barmyn. Qoǵamda halyqpen tyǵyz jumys jasaıtyn «Pavlodarenergo», «Gorvodokanal», «Spemashın» sııaqty monopolıst mekemelerge qatysty syn pikir kóp aıtylady. Atalǵan kásiporyndarǵa arnaıy at basyn buryp ondaǵy qazaq tiliniń ahýalyn nazarǵa aldyq. Kem-ketikter boıynsha basshylarymen túsindirý jumystaryn júrgizdik. Birden túzetildi.
Atap óterligi, qoǵamdyq monıtorıng jumysyna ózimniń áriptesterim, túrli deńgeıdegi máslıhat depýtattary turaqty tartylýda. Olardyń qatarynda ózge ult ókilderi de bar. Mundaǵy maqsat memlekettik tildiń bolashaǵy, búginine ulty men ulysyna qaramaı árbir azamat jaýapty ekendigin sezindirý.
- Al, sol depýtattardyń qazaqshasy qalaı? Jalpy Pavlodardaǵy bılik basyndaǵy azamattar qaı deńgeıde qazaq tilin meńgergen?
– Bul da biz úshin ózekti másele. Maqtanarlyqtaı deńgeıde emes. Qazaq tilin jetik bilmeıtin sheneýnikter ár óńirlerdegideı, bizde de barshylyq. Bul kemshilikti joıý úshin de birqatar is qolǵa alynýda. Mysaly, oblystyq mádenıet tilderdi damytý jáne arhıv isi basqarmasynyń uıymdastyrýymen «Qazaqshań qalaı, birinshi basshy?!» atty onlaın konkýrs ótkizildi. Oǵan jergilikti quzyrly mekemelerdiń basshylary qatysty. Bul – memlekettik tildi úırenýge bastaıtyn baıqaý. Al, depýtattar qaýymyna keler bolsaq, olardyń da qazaq tilin jetildirý maqsatynda arnaıy sabaqtar qolǵa alynbaq.
- Durys-aq. Qarap otyrsaq, atqarylyp jatqan jumystar bar. Biraq deni til bilmeıtin qaýymnyń, sonyń ishinde, ózge ult ókilderiniń qabaǵyna qaraılaý sııaqty...
- Basqa amal joq. «Til týraly» Zań ózgerip, talap kúsheımeı, budan asyryp jumys jasaý múmkin emes. Árkim óz quqyǵy men zańdy alǵa tartyp shyǵatyn zaman. Qazirgi basty mindet – qoǵam sanasyn ózgertý.
- Talap dedińiz... Belden basatyn kez kelgen joq pa?
- Belden basyp óz halqymyzdyń berekesin ózimiz ketirsek, kelmeske ketken Keńes úkimetinen qaı jerimiz artyq bolmaq. Bul jalpaqshesheılik, ne jaltaqtaý emes. Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly atap ótkendeı, Memlekettik til – halqymyzdy uıystyrýshy faktorǵa aınalýy tıis. Nátıjege kúshpen emes, júıeli ispen jetý qajet degen pikirdemin.
- Óńirde ózekti máseleniń biri – onomastıka. Osy baǵytta qandaı jumys atqarylýda?
- Bir qýantarlyǵy bul baǵyttaǵy jumystar oń jolǵa qoıylǵan. Keıingi birneshe jylda oblysta ondaǵan eldimeken, júzdegen kósheniń ataýy ózgerdi. Tipti, Pavlodar qalasynyń negizgi dańǵyly sanalatyn, ataýy aýyspastaı kóringen Kýtýzov, Lenın kóshelerin qazaqshaladyq. Ótken jyly oblys ortalyǵynda bir kúnniń ishinde 13 iri kósheniń qazaqshalanýy rýhanı serpilis ákeldi. Sebebi, buǵan deıin bir kósheniń ataýyn ózgertý tóńireginde bolatyn qoǵamdyq tyńdaý men áleýmettik jelidegi talas-tartystyń qanshalyqty shıelenisti bolatynyn bireý bilse, bireý bilmeıdi. Bul rette, qoǵam belsendileri men til janashyrlary, «JEBE», «Qaǵandyq» syndy qoǵamdyq uıymdardyń orny orasan.
- Pavlodardaǵy máselege el bolyp jumylyp, jan-jaqtan kúsh biriktirý qajet shyǵar?
- Bizdiń óńirdegi ahýaldy, el-jerdiń ereksheligin bizden artyq eshkim bilmeıdi. Respýblıkalyq deńgeıde tanymal til janashyrlarynyń oblysymyzǵa kelgen kezderi de boldy. Aımaqta júrip, kózimizshe ádemi pikir aıtyp, keıin keketip ketkenin kóz kórdi. Tilde de tereń saıasat jatyr. Sondyqtan, oblysymyzdaǵy naqty saıası ahýaldy, halyqtyń kóńil-kúıin, jekeleı til-janashyrlarynyń is-qımylyn jete tanyp, bilmeı dúbirge alystan qıqý qosqan paıdasyz. Turaqty, ári keshendi jumys qajet.
- Ýaqyt bólip áńgimileskenińizge rahmet!
Suhbattasqan Saǵyn SERIK,
Pavlodar
