Biz butanyń astyn saǵalaımyz, al japondar...

1973

Úıden qashyq, basqa qalaǵa ne shet elge, nemese alys jolǵa shyǵatyn bolsaq ishteı árqaısymyzdy oılandyrar bir «problema» bar: ol – ájethana máselesi. «Qaıda baryp dáret syndyrar ekenmin?», «Qala kóshelerinde bul jaǵy qarastyrylǵan ba?», «Aıaq asty dáret qyssa ne isteımin?» t.s.s.

Máselen, Eýropada qalaaralyq avtobýstyń ózinde artqy jaǵynda ájethana bar. Bizdegideı «bir qalyńdaý butanyń mańyna toqtaısyz ba?» dep shopyrdy mazalamaıdy; uıqyly-oıaý sharýasyn bitirip, saparyn ári qaraı jalǵap kete barady. Al, Tokıo kóshelerinde ár 300 metr saıyn tap-tuınaqtaı bolyp turǵan eko-ájethanalarǵa kezigesiń. Japonııa tazalyqqa qumar el ǵoı, tipti shalǵaı mekenderge deıin syrttan ishki jaǵy kórinbeıtin, ishten syrtqy tabıǵatty tamashalap otyra berýge bolatyn ájethanalardy ornatyp tastaǵan. Osy ıdeıanyń avtory japon sáýletshisi Sıgerý Banýdan munyń mánisin suraǵanda: «Ájethana – eń bir las meken» degen steorotıpti joıý úshin jasaı salǵan jobam edi» dep jaýap bergen. Chehııada da «adam aıaǵy baspaǵan» jerdiń ózinde qaraýyldaı qalqaıyp dárethanalar turady. Bir qyzyǵy, barlyǵy tegin. Al, bizde eki ýnıtaz, bir qoljýǵyshyn ornatyp alyp, 50 teńgeden «navar» jınap otyrǵandar tym bolmasa ájethana tazalyǵyn oılastyrýdy da bilmeıdi. Qol jýatyn sýy muzdaı, qaǵazy satýly, súlgisi kir-qojalaq...

Shúkir, ózge elderdiń «jańashyldyǵyna» biz de umtylyp jatyrmyz. «Logıstıka» dedik pe, «jasyl aımaq» dedik pe, áıteýir, Batys-Qytaı tas joly boıyna birneshe ájethana soǵyp tastadyq. Aty ájethana bolǵanymen, zaty qoqyshana dersiń. Onda kirip, jeńil-jelpi ájetińdi shyǵarmaq túgili, shybyn-shirkeıge talanyp, kóziń ashyp, qolqańdy qusyq qamaıdy...

Endi taıaý aılarda kıeli mekenge elimizdiń túkpir-túkpirinen, tipti shet elden zııaratshylar aǵylatyny daýsyz. Olar tabıǵat tamashasyn qyzyqtap, asyqpaı avtobýspen saparlaǵysy kelýi múmkin. Sondaıda, beti aýlaq, uly sózde uıat joq, úlken dáreti qysty delik... Ne bolatynyn, ne oılaıtynyn ózińiz-aq bajaılaı berińiz... Syrtynyń sylaǵy túsken, esigi joq aq úıshik, dáret tógetin tesigi bitelip, sary muz qatqan las eden, qoqysy aǵylyp-tógilgen temir jáshik, kún qaqtaǵan «qoljýǵysh» bakalashkalar...

Qala ishinen de jóni túzý ájethana taba qoıýyń ekitalaı. Áldebireý úıine kirgizbeıdi. Keıbir aty dardaı mekeme qyzmetkerleriniń qaqaǵan aıazda kórshileriniń qısaıǵan dúńgirshegine baryp «ájet shyǵaryp» júrgenin kórdik.

Qalaǵa týrısterdi magnıtteı tartamyz desek, aldymen ájethanamyzdy rettep alýymyz kerek sııaqty. Halyq kóp shoǵyrlanatyn jerlerde, tipti kóshe boılarynda saǵat saıyn sanıtarlyq tazartýdan ótip jatatyn eko-ájethanalardyń turǵany jón. Sonda ǵana biz órkenıetti elderdegideı shet elden kelgen meımandarymyzǵa tazalyq mádenıetin kórsete alamyz.

Al, ázirge alys jolǵa pampers kıip shyǵa turǵanyńyz abzal.

Bekjigit SERDALYNYŃ jazbasynan.

Foto ashyq derekkózden alyndy.

Pikirler
Redakııa tańdaýy